Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ja

nimetati

Ajutise pankrotihalduri aruanne Kalle Mõtsnik esitas 21.11.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur märgib aruandes, et võlgnik OÜM on kantud äriregistrisse XXX, samast ajast on juhatuse liikmeks olnud RA. 10.03.2011 otsustasid osanikud alustada äriühingu likvideerimismenetlust ja määrata RA likvideerijaks. Võlgniku põhitegevusalaks oli kinnisvara ost-müük ja arendamine. Palgalisi töötajaid võlgnikul ei olnud. Kinnisvara osteti laenatud vahenditega. 2002 saadi 2 miljonit krooni laenu 10 a tähtajaga XXX kinnistu arendamiseks, samuti laenas osanik võlgnikule kokku 175 034,67 eurot. Kuni 2008.aastani oli võlgniku tegevus edukas ja aasta alguseks oli kogunenud 583 100 krooni eelmiste perioodide jaotamata kasumit. 2008 lõpetati aga 78 823 krooni suuruse kahjumiga, 2009 saadi 96 867 krooni kahjumit ja ka 2010 lõpetati kahjumiga. 26.oktoobriks 2011 tekkis veel 152 343 eurot kahjumit ning omakapital oli 124 380 euroga negatiivne. Pärast seda, kui MES taotlusel algatatud täitemenetluse käigus müüdi XXX kinnistu oluliselt odavamalt, kui ta oli soetatud ning võlgniku raamatupidamises arvel (ca 11 kordne erinevus), esitas likvideerija pankrotiavalduse. Võlausaldajateks on MES ja likvideerija kogusummas 222 546 eurot. Olemasoleva vara (peamiselt 6 hoonestamata kinnisasja Harju maakonnas XXX vallas - neist üks transpordimaa, üks tootmismaa ja ülejäänud elamumaad) väärtuseks hindab võlgnik 98 166 eurot. 2010 aastaaruande bilansi kohaselt oli 31.12.2010 seisuga võlgnikul vara kokku 4 159 244 krooni (265 824 euro) eest, seejuures põhivara 4 149 577 (peamiselt kinnisvara soetusmaksumuses) krooni ja käibevara 9 667 krooni raha näol. Kohustusi oli kokku 3 721 718 krooni, s.h lühiajalisi kohustusi 144 804 krooni ja pikaajalisi kohustusi 3 576 914 krooni. Seega bilansi kohaselt oli võlgniku majandusseis rahuldav, kuid arvestades, et kinnisvara hinnad on aastatel 2008 – 2009 oluliselt langenud ja madalamad kui nende soetamise ajal, siis tegelik võlgniku maksevõime oli oluliselt madalam. 26.10.2011 bilansi kohaselt on võlgnikul vara peamiselt kinnisvarainvesteeringute näol 98 160 euro väärtuses, kohustusi aga 222 546 eurot. Seega oli vara kohustustest kaks korda vähem. Kassas võlgniku likvideerija poolt esitatud selgituse kohaselt raha ei ole: 31.12.2010 olemas olnud raha 9 579,05 krooni olevat 2011 jaanuaris välja makstud osanikule laenu osaliseks tagastamiseks. Võlgnikul on kontod AS-is Swedbank, kus saldo on kokku 5,6 eurot. Teistes pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik

ehitisi vallasvarana ega väärtpabereid. Maanteeameti liiklusregistri andmeil on võlgnikul sõiduauto Lexus (esmase registreerimise aasta 1990), kuid likvideerija selgituse kohaselt müüdi see 08.06.2010 sõidukõlbmatuna IL. Kuigi juhatuse liige olevat käinud autoregistrikeskuses auto ostu-müüki vormistamas, on see siiani võlgniku arvel. Aruandes võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad käesoleval ajal on üle 200 000 euro, vara aga üle kahe korra vähem ehk 98 000 euro eest. Seejuures koosneb vara kinnisasjadest, mille hinnad on praegu madalseisus, mistõttu suure tõenäosusega on nende turuväärtus veelgi madalam ja võlgnikul reaalset vara selle võrra vähem. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja sissetulek puudub. Osanik täiendavaid vahendeid äriühingusse investeerida ei kavatse ja vastu on võetud otsus võlgnik likvideerida. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga, mistõttu tuleb pankrot välja kuulutada. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur aastatel 2008-2009 kinnisvarakriisi, mille tulemusena võlgniku poolt soetatud kinnisvara hinnad kordades langesid ning ta ei suutnud neid vastuvõetava hinnaga müüa ega saadud laenusid teenindada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde ning palus OÜM(likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 440 eurot ning hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks büroole 136 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜM(likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 31 lg 6 Kalle Mõtsniku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 222 546 eurot ja vara 98 160 eurot. Seejuures koosneb vara kinnisasjadest, mille hinnad on praegu madalseisus, mistõttu suure tõenäosusega on nende turuväärtus veelgi madalam ja võlgnikul reaalselt vara sellevõrra vähem. Võlgniku omakapital on 124 380 euroga negatiivne. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja vastu on võetud likvideerimisotsus. Ajutise halduri arvamusel on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur seni leidnud. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et OÜM(likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna OÜM(likvideerimisel) vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalustele ning juhatuse tegevusele. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 440 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 136 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 440 eurot ja kulutuste hüvitis 136 eurot välja mõista võlgnikult, OÜM(likvideerimisel).

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.