2-10-52960/16 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-10-52960 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Mxxxxx Txxxx esitas 27.10.2010. a kohtule hagiavalduse AxxxxxJxxxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla 45 000 krooni ja intressi 5000 krooni nõudes. Axxxx Jxxxxxxxx vaidles 25.11.2010. a kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. 14.11.2011. a toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ja teatas, et tunnistab hageja nõuet täies ulatuses. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 23. veebruaril 2010. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 45 000 krooni tagasimakse tähtajaga 10.04.2010. a. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ega tasunud hagejale laenusummat ja lepingus kokkulepitud intressi ettenähtud tähtajaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2-10-52960 Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal on tema menetluskulud kokku summas 716,59 eurot, mille hulgas lepingulise esindaja tasu 175 eurot, hagilt tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot, seoses toimunud kohtuistungitega töölt eemal viibitud ja saamata jäänud töötasu summas 36,98 eurot ning transpordikulu seoses juristi konsultatsioonil käimise ja istungitel osalemisega 25,28 eurot. Hageja on taotlenud nimetatud menetluskulude hüvitamist kostjalt. Kohus leiab, et taotlus menetluses tasutud riigilõivu hüvitamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja nimetatud menetluskulu summas 479,33 eurot (7500 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Põhjendatud on ka hageja taotlus sõidukulude ja töölt puudutud aja eest keskmise töötasu hüvitamiseks. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 ning TsMS § 144 p-le 2 ja 3 on menetluskuluks muu hulgas menetlusosalise sõidukulud, mis on seotud menetlusega ja menetlusosalise saamata jäänud töötasu. Kohus korraldas asjas kohtuistungi 12.10.2011. a ja kohustas pooli sinna ilmuma. Kohale ilmus hageja. Kostja jäi ilmumata, mistõttu lükkas kohus istungi edasi. Järgmine kohtuistung toimus 14.11.2011. a. Kohtuistungil osalesid nii hageja kui ka kostja. Arvestades, et hageja elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, siis kohtuistungitele sõitmise tõttu pidi ta töölt eemal viibima. Hageja on esitanud tõendina tööandja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõendi, millest nähtub, et hageja puudus töölt 12.10.2011 ja 14.11.2011. a ning tema keskmine päeva töötasu on 18,49 eurot. Hageja taotleb töötasu hüvitamist kahe päeva eest summas 36,98 eurot. Kohus leiab, et nimetatud hüvitis on põhjendatud osaliselt ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista samuti osaliselt. Nimelt kestsid mõlemad istungid väga lühikest aega: 12.10 istung 10 minutit ja 14.11 istung 15 minutid. Kuigi istungid olid planeeritud keset tööpäeva, ei olnud siiski vajalik töölt puududa tervet päeva. Arvestades sõiduaega edasi tagasi 1,5 tundi ning istungite kestust, leiab kohus, et põhjendatud on mõlema tööpäeva kohta töölt puudutud aja hüvitamine poole päeva ulatuses. Seega tuleb hüvitada kokku 18.49 eurot. Sõidukulude tõendamiseks on hageja esitanud AS-i Olerex arve 20 liitri bensiini ostmise kohta summas 25.28 eurot. Arvestades, et hageja on kahel korral sõitnud enda elukohast xxxx vallast Jõgeva kohtumajja (vahemaa ca 40 km), on eeldatav bensiinikulu 160 kilomeetri läbimiseks 13 liitrit (arvestusega ca 8 liitrit 100km kohta) ning nimetatud ulatuses tuleb sõidukulu ka hüvitada: 1 liiter kütist seega 1.264 eurot- 13 liitrit 16.43 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu tuleb kostjal hüvitada osaliselt. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud menetluskulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on esitanud hagejale arve summas 175 eurot. Arve selgituses on esindaja märkinud õigusabi osutamise töömahuks 5 tundi (sh juriidiline nõustamine, kliendi esindamine, kohtu erinevate materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja seisukohtade kujundamine). Esindaja tasumääraks on 35 eurot tund. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Nimelt on hageja esindaja liitunud menetlusse alles 12.10.2011.a istungil. Hageja ei ole menetluse eelnevates etappide teatanud, et tal on esindaja. Kohus leiab, et pool on menetluses kohustatud avalama asjas tähtsust omavad asjaolud nende ilmnemisel, et teine pool saaks nendega arvestada. Kui hageja on kasutanud hagi või muude dokumentide koostamisel esindaja abi, tuleb seda ka nimetatud dokumendis märkida. Hageja esindaja osales kohtuistungitel kokku 25 minutit, ning kohtu hinnangul oli võimalik end asjaga kursi viia 1, 5 tunniga. Seega on hageja esindaja töömaht põhjendatud 2 tunni ulatuses. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja tasu kahe tunni eest, kokku summas 70 eurot.