2-11-31864
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-31864
Tsiviilasi
AS EE hagi AS YE vastu võla nõudes.
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EE(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Roman Lodeikin, tel 35 70 439, e-post: [email protected]; Kostja: AS YE(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristiina Uuetoa-Tepper (Advokaadibüroo Tepper & Partnerid, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, tel 667 1550, e-post: [email protected]).
2-11-31864 teostatud tööde eest tasumisega, sh loobub viivisenõuetest.
AS EE tagasivõtmatult ka juba esitatud
1.3 Pooled lepivad kokku, et AS EE ja AS YE kõik menetlus- ja menetlusvälised kulud seonduvalt Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-11-31864, jäävad vastava kulu teinud poole enda kanda.
Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-31864.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-1131864, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Hageja esitas Harju Maakohtule 06.07.2011.a hagiavalduse kostja vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.05.2010.a alltöövõtulepingu 05OI2, millega eesmärgiks oli EEÕAS mahutipargi laiendamine, mis asub aadressil XXX, . Lepingu järgi kohustus tellija tasuma töövõtjale töö nõuetekohase täitmise eest 5 578 800 krooni koos käibemaksuga. Tööde üleandmise lõplikuks tähtajaks oli 08.11.2010.a (so 2010.a 44. nädal). Kuigi tööde lõplikuks üleandmise tähtpäevaks oli 08.11.2010.a, esitas kostja 28.10.2010.a. hagejale teate, kus kostja teavitas hagejat sellest, et ta kasutab lepingu punktis 12.7 sätestatud õigust tööde maksumust vähendada ja jätab hageja poolt esitatud arved tasumata. Kostja põhjendas sellekohast käitumist sellega, et hageja rikkus lepingut oluliselt, kuna ei lõpetanud töid kokkulepitud kuupäevaks. Kostja poolt arvete tasumata jätmisest hoolimata jätkas hageja lepingus ettenähtud töid tehes ühtlasi ka töid, milles pooled ei ole kokku leppinud. Kostja hoidus tööde lõplikust vastuvõtmisest kuni 14.01.2011.a. Samal päeval vaatas kostja siiski tööd üle ning allkirjastas vastuvõtmise akti. Aktile märkis muu hulgas tööde üleandmise
2-11-31864 tähtaja 14.01.2011.a, lepingu lõpliku maksumuse ja lepingu hinna vähendamise summa (22 423,38 eurot). Hageja keeldus akti kostjapoolsete märkuste tõttu allkirjastamast. 31.01.2011.a saatis hageja kostjale arve lepingukohaste tööde maksumuse tasumata jäänud osa tasumiseks summas 40 251,96 eurot, millele kostja vastas 31.01.2011.a omapoolse ettepanekuga vähendada lepingu alusel väljamakstavat tasu 22 423,38 euro võrra. Kuna hagi esitamise päeva seisuga on kostja poolt tasumata 22 423,38 eurot, millele lisandub viivis summas22 423,38 eurot, palub hageja kohtult mõista kostjalt nimetatud summad välja. Kohus võttis hagi 20.09.2011.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. 06.10.2011.a esitas AS YE Harju Maakohtule taotluse enda menetlusse nr 2-11-31864 menetlusse lubamist YIT B OÜ üldõigusjärglasena. Nimelt AS YE(ühendav ühing) ja YIT B OÜ (ühendatav ühing) sõlmisid 09.06.2011.a ühinemislepingu. Ühinemisotsus võeti vastu 15.07.2011,a ning kanne ühinemise kohta tehti registrisse 19.09.2011.a. Ühtlasi taotles AS YE hagiavaldusele vastamise tähtaja pikendamist kuni 21.10.2011.a. Kohus rahuldas 07.10.2011.a määrusega AS YE taotluse ning lubas AS YE YIT B OÜ õigusjärglasena astuda menetlusse kostjana ning lugeda AS YE kostjaks YIT B asemel. Kostja vastas hagile 21.10.2011.a, milles kostja teatas, et ta ei tunnista tema vastu hagiavalduses sisalduvat nõuet, kuna hagiavaldus on alusetu ja tõendamata. Kostja 01.12.2011.a seisukohas kostja vastusele jäi hageja on nõude juurde. Pooled esitasid 14.12.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui
2-11-31864 täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulude jäävad poolte enda kanda. Kohus leiab, et AS EE taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. AS EE tasus 01.07.2010.a hagiavalduselt riigilõivu summas 2 556,46 eurot, mistõttu tuleb vastavalt taotlusele tagastatav riigilõiv summas 1 278,23 eurot kanda hageja arvelduskontole nr
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.