2-10-36537/19 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Arvestades, et võlgnik on kohustusi rikkunud, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist – laenu tagastamist koos intressidega. Hagejal on võlgniku vastu põhinõue summas 625 000 krooni. Vastavalt lepingu lisale nr. 1 kuulub võlgnikul tasumisele intress summas 187 500 krooni. Hagejal on võlgniku vastu viivisenõue 6625 krooni (17.01.2010-11.03.2010, so 53 päeva; 53*625000*0,02%=6625). Hageja kogunõue võlgniku vastu on 819 125 krooni (625000+187500+6625=818375). Kostjate vastus Kohtule 16.09.2010. a esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista. 29. märtsil 2010.a. esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse 819 125 krooni suuruse nõude tunnustamiseks PR (pankrotis) pankrotimenetluses. Nõude alusena esitas hageja väidetavalt 10. jaanuaril 2008.a. hageja ja PR (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingu ning kassa väljamineku orderid 1-4. Nimetatud dokumendid on kohtule esitatud. Kostja leiab, et tegemist ei ole ehtsa laenulepingu ja kassa väljamineku orderitega, mille alusel saaks esitada mistahes nõudeid PR pankrotimenetluses. Nimetatud laenulepingut ega kassa väljamineku ordereid ei eksisteerinud nendes märgitud kuupäevadel. Juhul, kui hageja poolt esitatud laenuleping ning sellest tulenev laenukohustus põhisummas 625 000 krooni oleks eksisteerinud vastavalt laenulepingus märgitule, oleks PankrS § 22 lg 2 p 1, lg 3 p 1 ja lg 5 kohaselt pidanud PR(pankrotis) oma 28. novembri 2009.a. võlgade ja kohustuste nimekirjas ning ajutine haldur Tiina Mitt oma 30. novembri 2009.a. ja 15. veebruari 2010.a. ajutise halduri aruannetes kõnealuse kohustuse välja tooma. Kuivõrd väidetavast laenulepingust tulenevat kohustust ei ole PR(pankrotis) oma võlgade nimekirjas ega ajutine haldur Tiina Mitt oma aruannetes välja toonud, on selge, et kõnealust laenulepingut ega kassa väljamineku ordereid ei eksisteerinud nendes märgitud kuupäevadel. Arvestades, et nimetatud laenulepingu üheks pooleks on väidetavalt PR(pankrotis) ise, ei ole võimalik, et ta ei olnud sellest kohustusest võlgade nimekirja koostamisel teadlik. Ühtlasi on PR(pankrotis) kinnitanud võlgade ja kohustuste nimekirjas toodud andmete õigsust. Kostjad on seisukohal, et hageja poolt esitatud laenuleping ja kassa väljamineku orderid on võltsitud, kuivõrd sellistel tingimustel laenulepingu sõlmimine 2008.a. jaanuaris hageja poolt ei ole reaalne. Hageja 2007.a. majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingul oli eelmiste perioodide kahjum 226 529,00 krooni. Hageja 2007.a. majandusaasta kahjumiks oli 671 626,00 krooni, mis tähendab kokku kahjumit seisuga 31.12.2007.a. 898 155 krooni. Samuti nähtub kõnealusest majandusaasta aruandest, et hagejal oli sularaha kassas 31.12.2007.a. seisuga 254 868,00 krooni. Sama kuupäeva seisuga oli äriühingul pangakontodel kokku 14,00 krooni. Ei ole usutav, et hagejal tekkis kassasse kahe nädalase ajaperioodi jooksul ligikaudu 400 000 krooni arvestades, et äriühing tegutses pidevas kahjumis. Isegi kui kõnealune summa oli hageja kassas, ei ole reaalne see, et konstantselt kahjumis tegutsev äriühing ei kasuta laekunud rahalisi vahendeid kahjumi katmiseks, vaid laenab selle ilma igasuguse tagatiseta edasi materiaalselt mittekindlustatud füüsilisele isikule. Hageja poolt kohtule esitatud laenulepingus, kuupäevaga 10. jaanuar 2008.a. on hageja aadressiks märgitud XXX. Äriregistri andmete kohaselt oli äriühingu aadressiks kuni 10. septembrini 2008.a. hoopis XXX. Äriühingu asukoht on muudetud Võru linnaks ka äriühingu põhikirjas alles alates 10. septembrist 2008.a. Samuti on 2008.a. juunis koostatud ja kinnitatud 2007.a. majandusaasta aruandes märgitud äriühingu asukohaks äriregistri kohane asukoht XXX. Seega puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks pidi äriühing märkima 2008.a. jaanuaris sõlmitud laenulepingule enda asukohaks aadressi, kuhu äriühing asus tegutsema alles 9 kuud hiljem ning kus ta tegutseb käesoleva ajani. Laenulepingus kasutatud äriühingu aadress viitab üheselt, et laenuleping on koostatud tagantjärgi. Eluliselt on

võimalik, et pärast aadressi muutmist kasutatakse harjumusest endist aadressi. Võimalus, et lepingu sõlmimisel kasutatakse üheksa kuud enne aadressi muutmist juba uut aadressi ei ole reaalne. Seega on hageja poolt esitatud laenuleping ja kassa väljamineku orderid fiktiivsed. Kõnealuste dokumentide esitamine PR pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-09-67979) oli seega kantud eesmärgist omandada võlausaldajate üldkoosolekul hääli, millised omakorda tingivad võimaluse hääletada ja kaasa rääkida üldkoosoleku poolt otsustavates küsimustes (PankrS § 77). Tulenevalt eeltoodust on selge, et hageja laenuleping ja kassa väljamineku orderid ei eksisteerinud selles märgitud kuupäevadel vaid on koostatud tagantjärgi. Menetluse käik 17.12.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Otsusele esitas hageja apellatsioonkaebuse. 24.01.2011 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 17.12.2010 otsuse, kuna kostjat FB LLC-d ei ole menetlusse kaasatud. Maakohus oli ebaõigesti märkinud, et advokaat Katrin Kahn on mõlema kostja esindaja. Aja uuel menetlusel Harju Maakohtus kinnitas advokaat Katrin Kahn, et on mõlema kostja esindaja. Kohtu põhjendused Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 11. märtsi 2010. a määrusega välja PR pankroti. Hageja esitas 29. märtsil 2010. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 819 125 krooni tunnustamiseks (tl 10-14). Nõudeavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja PR vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel väljastas hageja PR sularahas hageja kassast kokku 625 000 krooni. Hageja nõue jäi tunnustamata, sest sellele vaidles vastu SRV OÜ ja FG(tl 14). Pankrotiseaduse § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue PR pankrotimenetluses asjaolust, et vastavalt 10.01.2008. a laenulepingule andis hageja PR sularahas laenu 625 000 krooni (tl 15-17). Käesoleva hetkeni on laen tagastamata (tl 6). Kostjate vastuväite kohaselt on täielikult tõendamata laenu andmine PR , orderid (tl 18-21) ei kinnita laenu andmist. Samuti ei kajastu laen ajutise halduri aruandes ega võlgniku poolt kohtule esitatud vara ja kohustuste nimekirjas. Hagejal puudusid ka rahalised vahendid hagiavalduses märgitud laenu väljastamiseks (tl 37). Kohus hindab tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Hageja tõendab laenu andmist peamiselt laenulepingu ja kassa väljamineku orderitega. Kohus peab hindama, kas need tõendid on piisavad või mitte. Laenuleping on reaalne leping, mis loetakse sõlmituks raha üleandmise hetkest. Erinevalt konsensuaalsetest lepingutest, ei hakka laenulepingu tingimused (eelkõige laenu tagastamise kohustus) kehtima lepingu allakirjutamisest. Seega peab kohus laenukohustuse tuvastamiseks hindama, kas hageja on laenu tegelikult andnud ning võlgnik raha saanud. 10.01.2008 laenulepingus on märgitud, et hageja annab võlgnikule laenu alates 11.01.2008 sularahas neljas osas kogusummas 625 000 krooni (p 1.1, 1.2).

Laenuleping ei tõenda raha üleandmist, sest see pidi üle antama lepingu sõlmimisele järgnevast päevast. Kassa väljamineku orderitel on märgitud, et võlgnik võttis vastu 11.0116.01.2008 kokku 625 000 krooni. Kostjad peavad neid tõendeid ebausaldusväärseteks. Kohus nõustub kostjatega. Esmalt tuleb märkida, et kassa väljaminekuorderid tõendavad küll võlgniku kinnitust raha kättesaamise kohta, kuid ei tõenda iseenesest veel raha liikumist. Ebausaldusväärseks muudab need tõendid asjaolu, et hageja pole suutnud kohtule veenvalt selgitada, et tal üldse oli raha mida laenata. Kostjad on tõendina esitanud hageja majandusaasta aruanded, mille kohaselt oli hageja 2007a-l kahjumis 671 626 krooni, mis koos eelneva perioodi kahjumiga moodustas 858 155 krooni (tl 53-68). Kohus ei pea usaldusväärseks hageja väidet varasemas menetluses, et keegi võib-olla laenas hagejale raha sisse ja siis uuesti laenati välja (tl 86). Hageja kohustust ei ole märkinud võlgnik 28.11.2009 võlgade ja kohustuste nimekirjas (tl 45) ega PR ajutine haldur oma aruandes 30.11.2009 (tl 46-50). Pole esitatud ühtegi veenvat argumenti kuidas sai antud kohustus puududa võlgniku ja halduri kontrollitud võlgniku kohustuste hulgast. Kostjad on tõendanud, et hageja aadress oli Jüri 80-67 Võru alates 10.09.2008 (tl 69-71), see aadress on aga märgitud juba 10.01.2008 laenulepingul. Hageja väitis küll, et ta tegutses sellel aadressil alates 2008a, kuid selle väite kinnituseks tõendeid ei ole. Kassa pearaamat, millest nähtub raha esinemine, ei tõenda tegelikult seda, et hagejal raha ka tegelikult oli (tl 123-124). Kostjad leiavad, et pearaamat on koostatud tagantjärgi. Kostjad soovisid pearaamatu koostamise aja kontrollimiseks hagejalt päevaraamatuid, kuid hagejal päevaraamatuid ei ole. Kostjad on piisavalt esitanud tõendeid, mis võimaldavad kahelda hageja esitatud tõendites. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja esitatud kassa väljamineku orderid on ebausaldusväärsed ning kohus jätab need tõendid kõrvale. Hagi jääb rahuldamata, kuna hageja ei ole suutnud tõendada, et tal oli raha, mida võlgnikule laenata ning et see raha on tegelikult võlgnikule üle antud. Kohus jätab hagi rahuldamata. Asja varasemal menetlusel on maakohus ja ka ringkonnakohus aktsepteerinud hagihinnana minimaalset hagihinda, millelt hageja tasus hagilt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1 000 krooni ja 63,91 eurot. Seetõttu jääb hagihind samaks, s.o 319,55 eurot. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.