Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Vastavalt esitatud hagile on hageja Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja kostja Agae Kinnisvara OÜ 22.09.2006 sõlminud liisingulepingu nr 0140138L (Lisa 1, edaspidi Leping), mille esemeks oli sõiduauto Honda Accord, 2.2, ehitusaasta: 2006 (edaspidi Vara, Lisa 2). Lepingust tulenevalt kohustus Hageja andma Vara Lepingu perioodiks Kostja valdusesse ja kasutusse ning Lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus Kostja tasuma Hagejale selle eest Lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud Lepingu punktis 2.1. Kostja rikkus Lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa-ja intressimaksed. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja Hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu ütles Hageja, tuginedes Lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3, Lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 26.11.2008. Hagi esitamise seisuga ei ole kostjal ühtegi tasumata arvet, kuna pärast lepingu ülesütlemist on kostja arved tasunud. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 kohaselt on Hagejal õigus lugeda Leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui Kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Seoses asjaoluga, et Hageja lõpetas Lepingu ennetähtaegselt, kohustus Kostja tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma Hagejale üle Lepingu esemeks oleva Vara valduse. Kuna Kostja Vara ei tagastanud, oli Hageja sunnitud pöörduma Vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Reeborn OÜ poole. Reeborn OÜ-I ei õnnestunud vara tagasi saada. Hageja lisab hagiavaldusele Reeborn OÜ memo vara tagastamise võimatuse kohta (Lisa 3). Vara valdus taastati alles 31.05.2010 (Lisa 4). Pärast Vara valduse taastamist andis Hageja Vara võõrandamiseks üle A2-Autowelt OÜle. Reeborn OÜ ja A2-Autowelt OÜ esitasid Hagejale osutatud teenuste (Vara tagastamise võimatuse tuvastamine, vara tagastusteenus, pesu ja parkimistasu) eest arved kokku summas 261.96 EUR (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud (Lisa 5). Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet Kostja vastu. Kahju koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): Hageja Lepingust tulenev nõue Kostja vastu oli 10 531.52 eurot, mis koosneb Vara jääkmaksumusest summas 10 269.56 eurot (käibemaksuta), Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 261.96 eurot (käibemaksuta). Vara realiseeriti hinnaga 7 552.76 eurot (käibemaksuta) (Lisa 6). Vahepealsel ajal on hagejale laekunud 466.69 EUR ning hageja on kostjale vastu tulles nõuet vähendanud 1 128.57 EUR võrra (Lisa 7).-10 531.52 - 7 552.76 - 466.69 - 1 128.57 = 1 383.50 EUR (Lisa 7). VÕS § 367 lg-st 1 ja 4 tuleneb, et liisinguvõtjal tuleb hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, sh liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud (sh Vara valduse üle võtmine või selleks pingutuste

lk 3 tegemine). Sellest tulenevalt Liisinguvõtja kohustub Hagejale hüvitama lisaks võimalikele enne Lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevustele, nagu liisingumaksete (koos intressiga), viiviste ja kindlustusmaksete võlgnevused, ka liisingueseme jääkmaksumuse ehk pärast Lepingu ülesütlemist veel tasuda jäänud liisingumaksete summa (intressita). Juhindudes eeltoodust on Kostjal kohustus hüvitada Hagejale 1 383.50 EUR. 29.09.2010 saadetud kirjas teatas Hageja Kostjale Lepingu ülesütlemisest (Lisa 8), milles palus tasuda Kostjal kõik Lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole Kostja võlgnevusi Hagejale tasunud ega Hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Kuna Kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi hoolimata Hageja meeldetuletustest, esitas Hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kostja vastu. 11.07.2011 tegi kohus määruse, millega andis Hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluses üle asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjatelt saabus kohtule vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 14.07.2011 tegi kohus määruse, millega kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Hageja sai nimetatud määruse kätte 15.07.2011. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 47.93 EUR (Lisa 9). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingud üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt, juhul kui Hageja, tuginedes Lepingute üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb Lepingud üles ning võõrandab Vara, on Kostja kohustatud hüvitama Hagejale Vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st Vara võõrandamisest saadud summa ja Kostja poolt Hagejale Vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh Vara valduse üle võtmine, Vara hoidmine, Vara müügikõlblikuks seadmine). Punkti 7.4. kohaselt Vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras Lepingute ülesütlemise ja Vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel Kostja poolt Lepingute ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress ning seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed. Punkti 7.4.1. kohaselt juhul, kui Vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki Kostja poolt Hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on Kostja kohustatud viivitamatult tasuma Hagejale puudu jääva osa. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse

lk 4 avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Seega kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses tasus Hageja riigilõivu 47.93 EUR, siis tuleb hagi esitamisel tasuda täiendavalt riigilõivu 271.62 EUR (319.55-47.93 = 271.62). Juhindudes eeltoodust Hageja palub: mõista kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 1 383.50 EUR ning viivis protsendina põhinõudest (1 383.50 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0140138L punktis 5.1. sätestatud määras (0.25 % aastas); jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastusena kostja vastusele esitas hageja täiendava tõendina teatise lepingu ülesütlemise kohta (lisa 1), mille kostja sai kätte 09.09.2008 (lisa 2). Lepingu ülesütlemise teatisele oli lisatud ka liisingueseme müügiprotseduuri kirjeldus (lisa 3), milles on märgitud, et liisingueseme võõrandamisega tegeleb professionaalne sõidukite ja/või seadmete müügiga tegelev ettevõte; liisingueset pakutakse müügiks varade müügiplatsil ning vastavasisuliste internetiportaalide kaudu; liisingueseme müügihinda alandatakse igakuiselt. Seega oli kostja vara müügiprotsessi kaasatud. Hageja edastas kostjale ka teatised nii vara müüki suunamise hinna kui ka hinnaalandamise kohta (hageja 08.11.2011 menetlusdokumendi lisad nr 2 ja 3). Dokumendid edastati aadressil, mille kostja on enda aadressina hagejale avaldanud (kostja vastuses märgitu). Paraku tagastati nimetatud teatised hagejale hoiutähtaja möödumise tõttu. See tähendab, et kostja ei läinud järele talle edastatud dokumentidele. Seega kostja enda tegevusetuse tõttu ei ole ta kätte saanud hinnateatiseid ning selles ei saa kostja hagejat süüdistada. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et kostjat vara müügiprotseduuriga kursis hoida. Kui kostja soovis seda vältida, siis see oli tema vaba valik. Hageja ei saa kedagi sundida müügiprotseduuris osalema.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Graafiku järgi tasus kostja esimese osamakse 30 % ostusummast e. 6174 eurot. Liisingu jääk graafiku järgi oli 14407,20 eurot ilma käibemaksuta. Kostja maksis Hagejale ära kogu liisingusumma perioodil 22.09.06 - 15.12.08 10312,16 eur (161 350.24eek)käibemaksuta. Auto müügi ajal 31.05.2010. a. oli liisingujääk 10 269.56 eur (160 683,69eek)käibemaksuta. Seoses raske majandusseisuga kinnisvara turul kostja tagastas auto Reebon oü kaudu, otse müügiplatsile A2-Autowelt. Auto oli heas korras. Kostja tegi regulaarselt autohooldused. Olid ainult mõned defektid, mis olid tekkinud seoses auto kasutamisega (mis me näeme praktilised igal autol). Kahes kohas kriimustatud esi ja tagastange, mis saab taastada värviefektiga. Oma sõnade kinnituseks esitab kostja auto pildi, mis oli lisatud kuulutusele A2-Autowelt. http://www.ekspressauto.ee/est/details/?id=309607 . Kostja soovib pöörata kohtu tähelepanu, et auto Honda Accord ei kuulu odavamasse autoklassi. See on korralik ja turvaline auto, mida hinnatakse kogu maailmas. Aga Diiselmootoriga auto on 10%-15% kallim kui bensiini auto. Auto kulus 4 liitrit - 100 km, odomeetri näit 95 808 km. See on 23 952 km aastas või 1996 km kuus või 66,5 km päevas. Kõik see näitab et auto oli vähekasutatud. Autol on olemas kliimaautomaatika ja autopiloot.

lk 5

2010 aasta autoturul hinnati Honda Accord diisel varianti 2006a. 11248 - 11759 eur (176 000 - 184 000eek)käibemaksuta A2-Autowelt oü pani auto müügile. Kostja proovis uurida müügiprotsessi ja müügihinda Hagejalt, aga Hageja ei selgitanud kostja müügireegleid ega müügihinda. See pidi olema panga saladus. Kostja leidis oma auto müügihinnaga 11 824eur (185 000eek)k/m http://www.ekspressauto.ee/est/details/?id=309607 ja märkis Hagejale telefoni teel, et müügihind ei vasta turuhinnale, hind on liiga madal. Hageja vastas, et müügihinna määrab krediidikomitee, aga mitte autoekspert. Inimesed, kes istuvad oma kabinetis ja üldse ei kujuta ette mis autot nad müüvad. Seda kinnitas ka A2-autowelt automüüja et pank ise otsustab mis hinna ta paneb. Pank käsib, nemad müüvad. Jah kui määratakse odavam hind siis müüakse kiiremini. Kostja saab aru et Hagejal oli võimalus müüa auto odavamalt, kui autoturul, et saada oma raha tagasi. Aga kostja leiab, et määratud hind oli liiga madal. Kui keskmine autohind turul oli 11248 eur (176 000 eek). Hageja müüs auto 7552,76 (118 175eek)käibemaksuta, see on 11248-7552=3696 euro (57 829eek) odavam. Müügi protsess kestis 2.06.2010 26.06.2010, poolteist kuud. See tähendab et Hageja on põhjustanud Kostjale kahju 684,53 eur:11248eur (autoturu hind) - 10269.56 eur (liisingu jääk) - 191,73 eur (Reeborn oü arve) - 102,18 eur (pesu ja parkimistasu)= 684,53 eur. Kostjale on ebaselge arve laekumine summas 466,69 eur. Kostja võttis ühendus A2Autowelt oü-ga, et selgitada miks on nii kiiresti hinda alandatud. Automüüja müügiprotsessiga seotud dokumente ei leidnud. Väidetavalt olevat arhiivist andmed kadunud, ka puudub info, et seda autot on müünud A2-Autowelt. Täna müüakse Honda accordi autoturul, aga hinnad on kõrgem kui 11 000 eurot, samas on auto tehnilised näitajad samad, mis kostja kasutuses olnud autol: vt. http://www.auto24.ee/kasutatud/nimekiri.php Kuu aega pärast 30.08.2010 saatis hageja kostjale e-kirja [email protected], kus teatas, et auto müüdi ära hinnaga 7552,76 eur. Kostjale oli müügihind üllatuseks. Kostja heidab hagejale ette, et viimane ei ole teatanud kostjale, et müügihinda alandatakse. Vara müügi hinda ei ole pooled kokku leppinud, ka ei ole seda määranud eksperdid ega ole hinna määramisel lähtutud autoturu hinnast. Kostja arvab Hageja müügitegevus kindlasti ei ole olnud seaduslik ja kostja soovib esitada vastuhagi. Kostja palub jätta kõik menetluskulud Hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 22. 09. 2006 on pooled sõlminud liisinglepingu nr. 0140138L (edaspidi leping) /t.l.15/, mille esemeks oli sõiduauto Honda Accord 2,2, maksumus käibemaksuta 20 581,72 EUR’i (24 286,43 EUR’i käibemaksuga). Intressimäär kuus oli 6 kuu Euribor, millele lisandub 2,5 %.

lk 6 Lepinguga kohustus hageja andma kostja kasutusse sõiduki, mille eest kostja kohustus tasuma osamaksetena (61 osamakset) vastavalt graafikule /t.l. 31/. Esimese osamakse suurus 7285,93 EUR-i, edasi 250,71 € kuus. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis nõuetekohased maksed tasumata, mistõttu on hageja 26. 08. 2008 saatnud kostjale ülesütlemise teatise /t.l.106/. Selleks ajaks oli kostja võlg hagejale kokku 16 617,61 krooni. Hageja palus liisingueseme tagastada. Kostja sõidukit ei tagastanud kuid tasus peale ülesütlemise avalduse saamist kõik arved. Liisingueseme üleandmine toimus 31. 05. 2010 /t.l. 39/. Sõiduki tagastas OÜ Reeborn, kes visuaalse vaatluse tulemusena tuvastas asjaolu, et auto on väga must nii seest kui väljast, tagastange defektiga, tagumine tuli katki, esistange defektiga, kerel värvidefekte ja kriime. Hageja nõue 10 531,52 eurot, sellest - vara jääkmaksumus 10269,56 € - vara tagastamisega seotud kulu 261,96 eurot. - Vara realiseeriti hinnaga 7552,76 eurot, vahepealsel ajal on kostjalt laekunud 466,69 € ning hageja vähendab nõuet 1128,57 € võrra. Kokku hageja nõue kostja vastu 1383,50 €. Nõude kohta on kostjale 29. 09. 2010 saadetud teade /t.l. 47/. VÕS § 367 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega (lg. 1). Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega (lg. 2).Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel (lg. 3). Vaidlus poolte vahel on selle üle, milline oli auto väärtus selle üleandmise momendil ja kas selle väärtuse määramine toimus selleks pädeva isiku poolt. Hageja on sõiduki jääkmaksumuseks määranud 10 269 e. Sõiduk pandi müüki esialgu 11 823,65 € hinnaga, kuid kuna seda ei õnnestunud müüa, otsustas komitee hinda alandada ja sõiduk müüdi hinnaga 7552,76 € /t.l. 45/. Kostja väited selle kohta, et vaidlusalust sõidukit oli võimalik müüa kõrgema hinnaga, on jäänud tõendamata ja paljasõnaliseks. Kuigi automüügi portaalis olid sama väljalaske aastaga sama mudeli sõidukid müügil ka kõrgema hinnaga, ei tõenda see asjaolu, et vaidlusaluse sõiduki hind pidi olema kõrgem, seda enam, et üleandmise hetkel ei olnud sõidukil kokkulepitud omadusi. Ülevõtmise hetkel oli sõiduki kerel kriimustusi, tagatuli katki, esistange defektiga, auto väga must /t.l. 39/ .Autot müüs A2-Autowelt, kes omakorda tuvastas, et autol ei tööta sigaretisüütaja, juhiistme soojendus ei töötanud, mootori õlitase madal, rehvide seisund rahuldav /t.l. 95/, akti lisalehel olevatelt fotodelt on näha sõiduki kere vigastused /t.l. 96/. Kõik nimetatud puudused põhjustasid hinna alandamise ja seetõttu ei saa vaidlusaluse sõiduki müügihinda võrrelda teiste samal ajal müügis olnud sama mudeli sõidukitega, ilma konkreetset sõidukit eraldi hindamata.

lk 7 Kostja sõidukit ei tagastanud ja seoses sellega on hageja kandnud tagastamiskulu 261,96 eurot, mille väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Tagastamisteenust osutanud OÜ Reeborn väljastatud memo /t.l. 38/ kohaselt ei õnnestunud esialgselt sõidukit leida. Rentniku väitel pidi auto olema kusagil Pärnu kandis ja on välja renditud. G. Leppel keeldus sõidukit üle andmas. 31. 05. 2010 vara tagastati /t.l. 39/. Tagastamisteenuse eest on hageja OÜ-le Reeborn maksnud tasu 3000 EEK /t.l.40-42/, lisaks on hageja seoses auto müügiga maksnud A2 Autowelt OÜ-le parkimistasu 1918,50 EEK /t.l. 43/. Tegemist on lepingu ülesütlemisest tingitud lisakuluga VÕS § 367 lg. 4 mõistes, mille kostja on kohustatud hagejale hüvitama. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest 0,25 % päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni, mis kohtu hinnangul on põhjendatud (VÕS § 113). Menetluskulud TsMS§ 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludelt on kostja kohustatud maksma viivist alates menetluskude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras (TsMS § 177 lg. 2).

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.