2-11-45576/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 23.09.2011 esitas MEOÜ kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 26.10.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt OÜ ME(endine ärinimi I OÜ) kanti äriregistrisse 26.02.2009. a. Võlgnik tegeles peamiselt insenertehniliste ehitusprojektide realiseerimisega ehitustööde etapis, spetsialiseerudes eelkõige betoonitöödele nafta- ja raudtee ehitusettevõtetes. Töötajatega on tänaseks töölepingud lõpetatud ning töötajatel on nõuded võlgniku vastu töötasude ja lõpparvete eest. EAS juhatuse 14.04.2010.a 1.1-5.1/10/1563 otsusega on rahuldatud võlgniku struktuuritoetuse taotlus ja võlgnikule teostatud väljamaksed. Võlgniku juhatuse liikme antud selgituste kohaselt osales võlgnik erinevates tööhõiveprogrammides. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on võlgnik kogu oma tegevuse käigus toimetanud projektipõhiselt, mis tähendab seda, et võlgniku käive oli otseses sõltuvuses realiseeritud projektidest ning kasumit teeniti alles projektist väljumise faasis. Võlgniku üheks olulisemaks projektiks oli 2009.a sügisest alates suuremahuline mahutipargi ehitustöö A AS S terminalis KPAS-i alltöövõtu korras. Nimetatud tööd teostas ca 30 põhikohaga töötajat. 2009.a sügistalvisel perioodil olid turud muutlikud – kallines tooraine ja sellest tulenevalt ka kulud tootmisele ja ehitamisele. Ehituspakkumisi algselt tehes arvestati soodsamate hindadega. Kuna võlgnik ei suutnud niivõrd

ulatuslikke muudatusi kulude osas ette näha, tekkis võlgnikul projektist kahjum. Tekkinud kahjumit üritati selgituste kohaselt järgmiste projektidega katta, kuid tekkinud käibevahendite puudus halvas võlgniku majandustegevuse. Ajutisele haldurile esitatud selgituste kohaselt kujunes võlgniku töö spetsiifikast, vähenenud tellimustest ning ehitussektori tundlikkusest majanduslanguse suhtes 2011.a välja olukord, kus võlgniku varadest ei piisa enam kõikide kohustuste täitmiseks. Olukorda süvendas tulenevalt antud selgitustest ka mitmete suurte klientide pankrotistumine. Maksete tasumisega viivitamise tulemusena tekkis võlgnikul käibevahendite puudus, millega omakorda kaasnesid täiendavad intresside ja viiviste tasumise kohustused. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt oli võlgnikul veel 2011.a märtsikuusse planeeritud suurema mahulised projektid, mille algust tööde tellijate poolt korduvalt edasi lükati ning seetõttu kujunes 2011.a suveks välja olukord, kus võlgniku kohustused ületasid varasid. Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 2009.a. 19 667,76 eurot (307 733,52 krooni), varasid oli kokku summas 250 745,49 eurot (3 923 314,40 krooni), kohustusi 228 521,27 eurot (3 575 580,88 krooni) ning omakapital 22 224,22 eurot (347 733,52 krooni). Müügitulu 2009. a majandustegevusest oli 163 008,62 eurot (2 550 530,66 krooni). Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2010. a -404 836,74 eurot (-6 334 318,56 krooni), varasid oli kokku summas 389 270,54 eurot (6 090 760,36 krooni), kohustusi 771 883,05 eurot (12 077 345,40 krooni) ning omakapital -382 612,52 eurot (-5 986 585,04 krooni). Müügitulu 2010. a majandustegevusest oli 2 928 244,59 eurot (45 817 071,88 krooni). Äriregistrile ei ole esitatud 2010.a majandusaasta aruannet. Võlgniku 26.10.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2011. a -25 672,19 eurot, varasid oli kokku summas 8668,10 eurot, kohustusi 416 952,98 eurot ning omakapital -408 284,88 eurot. Müügitulu 2011. a majandustegevusest oli 235 400,59 eurot. Võlgnik on olnud tihedas koostöös OÜ-ga BPS, mille juhatuse liikmeks perioodil 09.01.2009.a kuni 24.09.2010.a on olnud võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige JM. Võlgnik on oma tegevusaja jooksul võtnud OÜ-lt BPS jooksvalt suures mahus laenu, mida on kasutatud tegevuskulude katteks. Võlgniku raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt on võlgniku majandustegevuses toimunud suures mahus tehinguid sularahas. Võlgniku 26.10.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul varasid kogusummas 8 668,10 eurot järgmiselt: Raha ja pangakontod: kassa 1 137,26 eurot; nõuded ostjate vastu: ostjatelt laekumata arved 7 530,84 eurot. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnikul nõuded K AS vastu summas 5 112,95 eurot, T AS vastu summas 1 278,25 eurot, KXM OÜ vastu summas 360 eurot, O KNT OÜ vastu summas 95,85 eurot ja B OÜ vastu summas 639,10 eurot. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on nõuded ebatõenäoliselt laekuvad. T AS-l on nõue võlgniku vastu summas 42 533,79 eurot ning B OÜ-l summas 17 692,72 eurot. K AS varade kohta puuduvad äriregistril perioodil 2010-2011.a andmed. Äriühingu kohta on tehtud kanne jagunemise kohta eraldumise teel, andes osa oma varast omandavale ühingule HIOÜ 18.01.2011.a. Omandaja äriühingu kohta äriregistrile majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Ajutise halduri hinnangul ei ole 20102011.a tekkinud nõuded aegunud, kuid võlgnikul puuduvad vahendid nõuete sissenõudmiseks. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 389 270,54 eurot (6 090 760,36 krooni) järgmiselt: raha ja pangakontod: kassa 178 321,07 eurot (2 790 118,43 krooni) arvelduskontol 7 184,85 eurot (112 418,55 krooni) nõuded ostjate vastu: ostjatelt laekumata arved 190 662,71 eurot (2 983 223,10 krooni) materiaalne põhivara: masinad ja seadmed 13 847,55 eurot (216 667,00 krooni; põhivara akumuleeritud kulum -21 666,72 krooni). Võlgniku selgituste kohaselt soetati 01.07.2010.a BEAS-i pankrotivara seadmed hinnaga 13 847,55 eurot ehk 216 667 krooni. Seadmed müüdi 13.02.2011.a hinnaga 17 083,33 eurot. Võlgniku 2009.a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2009. a seisuga varasid kogusummas 250 745,49 eurot (3 923 314,40 krooni) järgmiselt: raha ja pangakontod: kassa 1 145,98 eurot (17 930,75 krooni) arvelduskonto 2 444,63 eurot (38 250,15 krooni); nõuded ostjate vastu: ostjatelt laekumata arved 9 586,75 eurot (150 000 krooni) muud nõuded: lühiajalised laenud 237 224,76 eurot (3 711 761,00 krooni) varud: lühiajalised ettemaksed tarnijatele 343,37 eurot (5 372,50 krooni). Ajutise haldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin, et võlgnik omab AS-is SEB Pank 04.11.2011.a seisuga järgmiseid arvelduskontosid: a) konto nr XXXXXXXXXXXXX, saldo 0.00 EUR b) konto nr XXXXXXXXXXXXX, saldo

0,22 EUR Kontoga on seotud deebetkaardid, valdajateks alates 24.05.2010.a on järgmised isikud: RK(isikukood XXX), V M (isikukood XXX), TS (isikukood XXX). Sundtäitmine peatatud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 28.10.2011.a. Eelnevalt arestitud kohtutäitur Veiko Kaasik’u, Kaire Põlts’i ning Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt. Võlgnikul on võlgnevused summas 2,88 EUR kaardi hooldustasu ning 1,28 EUR väljavõtete/teatiste eest. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Tallinna Äripangas, AS-is Citadele banka Eesti filiaal, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, AB Bankas SNORAS Eesti filiaalis, AS-is LHV Pank, AS-is DnB NORD Pank, Marfin Bank Eesti AS-is, Svenka Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Danske BANK AS Eesti filiaalis, AS-is Eesti Krediidipank, AS-is Swedbank, AS-is BigBank võlgnik kontosid ei oma. AS-is Nordea Finance Estonia, AS-is DnB NORD Liising, AS-is SEB Liising, AS-is Swedbank Liising ja ALG Liising AS-is võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. Maanteeameti andmetel liiklusregistris võlgniku nimele 02.11.2011. a seisuga sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnikule on varem kuulunud üks sõiduk: Tiki Treiler, 2010 (reg nr 205YHG) Võlgniku esitatud andmete kohaselt müüs kohtutäitur Kaire Põlts vara täitemenetluses. 05.09.2011.a on registreeritud omaniku vahetus; müüdud OÜ-le I hinnaga 120,75 eurot. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku ainsaks teadaolevaks reaalseks varaks raha kassas. Nõuete sissenõudmiseks on vajalik katta sissenõudmisega seotud kulud. Võlgniku vara võib suureneda tagasivõidetavate tehingute tulemusena. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku reaalse vara väärtus ca 1 140 eurot. Võlgniku 26.10.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 416 952,98 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised laenud ja võlakirjad: lühiajalised laenud BPS OÜ kohustuste ülevõtmine 35 427,17 eurot; lühiajalised laenud BPS OÜ 78 051,62 eurot; 2) tarnijatele tasumata arved 214 903 eurot; 3) maksuvõlad 76 155,77 eurot; 4) võlad töövõtjatele 1 861,90 eurot; 5) intressivõlad 7 247,19 eurot; 6) lühiajalised eraldised 3 305,67 eurot. Võlgniku suurimad võlausaldajad on lisaks riigile Maksu ja Tolliameti kaudu M OÜ summas 43 939,51 eurot, T AS summas 42 533,79 eurot ja P AS summas 20 556,83 eurot. Samuti on võlgnikul võlgnevused tasumata töötasude eest kogusummas 1998,34 eurot. Võlgniku kohustuste nimekiri on lisatud käesoleva aruande lisana nr 5. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 771 883,05 eurot (12 077 345,40 krooni) järgmiselt: 1) lühiajalised laenud ja võlakirjad - laen BPS OÜ 322 807,21 eurot (5 050 835,35 krooni); 2) võlad tarnijatele 368 463,94 eurot (5 765 207,88 krooni); 3) maksuvõlad 62 771,78 eurot (982 164,89 krooni); 4) võlad töövõtjatele 7 287,27 eurot (114 021,00 krooni); 5) intressivõlad 7 247,18 eurot (113 393,80 krooni); 6) lühiajalised eraldised (eraldis GK OÜ eest nõue) 3 305,67 eurot (51 722,48 krooni). Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul 02.11.2011. a seisuga maksuvõlgnevus summas 112 754,84 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb erijuhtude tulumaksu, intressi, käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võlgnevustest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 25 623,97 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 138 378,81 eurot. Maksudeklaratsioonide esitamise osas võlgnevusi ei ole ja äriühingu suhtes maksumenetlusi ei toimu. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas järgmised täitemenetlused: Toimiku nr Avamise kuupäev 029/2011/2134 25.10.2011

jooksul oluliselt langenud ning lühiajaliste kohustuste täitmine on praktiliselt võimatu. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja juba 2010. a jooksul muutunud negatiivseks, mis tähendab, et hetke seisuga on äriühingul suur käibekapitali defitsiit. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on võlakordaja juba 2010. a jooksul tõusnud tugevalt üle soovitatava piiri. Võõr- ja omakapitali suhe – näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe juba 2010. a jooksul muutunud negatiivseks ning võlausaldajate riskimäär suur. Finantsanalüüsist selgub, et võlgniku omakapital on 2010.a lõpus olnud negatiivne ning võlgniku võime katta kohustusi väga nõrk. Kuna võlgniku majandustegevuses esinesid raskused juba 2010. aastal ning võlgniku majandusnäitajad ei muutunud positiivsemaks, vaid halvemaks, oleks võlgniku juhatuse liikmed pidanud hiljemalt 2011. a alguses kasutusele võtma Äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed. Võlgniku raamatupidamisandmete kohaselt on perioodil 24.08.2011.a kuni 12.09.2011.a sooritatud laenu tagasimakseid OÜ-le BPS kogusummas 64 256,44 eurot. Ajutise halduri hinnangul esinevad PankrS § 110 lg 2 ja § 113 lg 1 p 2 alusel vara tagasivõitmise võimalused, kuna võlgnik on laenu tagasimaksete teostamisel üht võlausaldajat teistele kahjustades seeläbi teiste võlausaldajate huve. Samuti vajaksid edaspidist täpsemat analüüsi ka teised võlgniku poolt kohustuste täitmised. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning kohustuste maht (ca 480 000 eurot) ületab reaalseid varasid (ca 1140 eurot). Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Kogutud andmetest nähtub, et võlgniku majandustegevus sõltus suuresti OÜ BPS finantseeringutest. OÜ-lt BPS võeti laenu äritegevuseks ning tulu saamisel tasuti laenukohustusi. Võlgniku äritegevust iseloomustab tavapärasest suurem sularaha kasutamise osakaal. Sularaha kulutuste osas on algdokumendid esitatud, kuid ajutine haldur ei ole praeguse seisuga kontrollinud tehingu vastaspoolte tausta ja muid asjaolusid, et olla veendunud tehingute õiguspärasuses. Antud asjaolud vajaksid kontrollimist edasises pankrotimenetluses. Samuti esineb tagasivõitmise võimalus OÜ-le BPS enne pankrotimenetlust tasutud laenude tagasimaksete osas, kuna esialgsel hinnangul on eelistatud antud võlausaldaja huve teiste võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjustajaks eelkõige pidada ebaõnnestunud äriplaani. Võlgniku juhatuse liige ei ole piisavalt arvestanud muutlike majandustingimuste ning ehitushindadega. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige võlgniku majandustegevust planeerides arvestanud võimaliku käibevara defitsiidi tekkimise võimalustega pikkade projekti realiseerimise tähtaegade tõttu. Võlgniku maksejõuetus hakkas kujunema juba 2009. aasta sügistalvisel perioodil, mil ehitusturg oli muutlik ning kallines tooraine ja sellest tulenevalt ka kulud tootmisele ja ehitamisele. Madalamate hangete hinnapakkumise tulemusena kandis võlgniku majandustegevus kahjumit. Tekkinud käibevahendite defitsiit halvas võlgniku majandustegevuse ning tegevuse jätkamiseks võeti laenu. Lisaks sattusid makseraskustesse ka võlgniku kliendid, mis olukorda veelgi süvendas. Võlgniku omakapital oli 2010. a lõpus negatiivne, mistõttu oleks võlgniku juhatuse liikmed pidanud hiljemalt 2011. a alguses kasutusele võtma Äriseadustiku §176 toodud meetmed. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri

hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palub haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige JM, isikukood 38012284241. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur pankrotihaldurina jätkata ei soovi. Ajutine haldur palub võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu 1360 eurot ja tehtud kulutuste katteks 78 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada MEOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman ́i, kuivõrd ajutine pankrotihaldur pankrotihaldurina jätkata ei soovi ning Andres Tootsman on andnud nõusoleku enda määramiseks MEOÜ pankrotihalduriks. Kohus tegi 24.11.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded MEOÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. 05.12.2011.a. on B OÜ tasunud 3000 eurot pankrotimenetluse kulutuste katteks. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Tänaseks ajutisele haldurile teadaolevate võlgniku võlgade summa on 480 000 eurot ja reaalset vara on võlgnikul 1140 eurot. Halduri aruande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige JM(isikukood 38012284241). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 17 töötunni eest 1360 eurot ja kulutuste katteks 78 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1360 eurot ja kulutuste katteks 78 eurot, mis tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.