5.Vabastada pankrotihaldur Tarvo Lindma ASLG(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest pärast ASLG(pankrotis) kustutamist Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrist.
6.Määrata ASLG(pankrotis) dokumentide hoidjaks PN (isikukood XXX).
7.Saata käesolev kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonnale.
8.Avaldada teade ASLG(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Pankrotihalduri aruanne Harju Maakohus kuulutas 14.03.2011 määrusega välja ASLG pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tarvo Lindma. ASLG(pankrotis) pankrotihaldur esitas 21.11.2011 kohtule kinnitamiseks lõpparuande:
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta
1.1.Pankroti väljakuulutamise seisuga (s.o. 14.03.2011) olid võlgnikul alljärgnevad varad:
1.1.1.pangakontodel rahalised vahendid kokku 8 966,46 eurot;
1.1.2.XXX asuva hoonestusõigus (registriosa XXX);
1.1.3.Nõuded kolmandate isikute vastu väärtuses ca 85 500 eurot (nõuete nimiväärtus suurem, kuid arvestades olulise osa võlgnike maksejõuetust, moodustas nende väärtus võlgniku hinnangul bilansis ca 85 500 eurot).
1.2.Pankrotimenetluse käigus on laekunud võlgnikule järgmised rahalised vahendid:
1.2.2.Võlgniku võlgnikelt on pankrotimenetluse ajal sisse nõutud kokku 2 759,46 eurot.
1.2.3.Võlgniku vara üürile andmisest on laekunud 200 eurot.
1.2.4.Pangakontode intressidena on laekunud 127,88 eurot Kokku on seega võlgnikule laekunud pankrotimenetluse käigus ja tulemusena 460 687,34 eurot.
1.3.Käesoleval hetkel on võlgnikul rahalisi vahendeid arveldusarvetel kokku 84 305,53 eurot.
2.Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta
2.1.Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.
2.2.Kuna võlgnik on juriidiline isik, siis elatise makseid tehtud ei ole.
2.3.Massikohustustena on kantud järgmised kulud: a) Pankrotivara haldamisega ja valitsemisega seotud kulud (s.o. hoonestusõiguse kommunaalkulud, panga teenustasud, täituritasud) – 608,01 eurot; b) Riiklikud maksud pankrotimenetluse ajal (sh. käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks) – 2 203,70 eurot; e) Töölepingu täitmisest ja lepingu lõpetamisest tekkinud kohustused – 1 086,50 eurot.
2.4.Pankrotimenetluse kuludena on kantud järgmised kulud: a) Pankrotivara müügiga seotud kulud (pankrotivara hindamise kulud, kuulutuste avaldamised jms.) – 852,53 eurot; b) Pankrotimenetluse teadete avaldamisega seotud kulud – 19,17 eurot. c) Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis (vastavalt 14.03.2011 kohtumäärusele, sh. maksud) – 2 328,36 eurot; Kokku on tehtud § 146 alusel väljamakseid summas 7 098,27 eurot.
2.5.Pankrotimenetluse kuludena kuuluvad kandmisele järgmised kulud (hetkel väljamaksed tegemata): a) Pankrotitoimkonna liikmete tasud: Pankrotitoimkonna liikme tasu suuruseks kogu pankrotimenetluse perioodi eest (s.o. 9 kuud käesoleva hetke seisuga) on kokku 5-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär (vastavalt võlausaldajate üldkoosoleku 18.11.2011 otsusele); s.o. 1 390,10 eurot (bruto) x 4 pankrotitoimkonna liiget = 5 560,40 eurot. Nimetatud summale lisandub sotsiaalmaks 1 834,93 eurot. Kuna 2 toimkonna liiget on esitanud avalduse tasust loobumise kohta, siis moodustavad toimkonna liikmete tasudeks väljamakstavad summad koos maksudega kokku 3 697,67 eurot. b) Pankrotihalduri tasu: Pankrotihalduri tasu suuruseks on 25 000 eurot, milline summa on väiksem PankrS §-s 651 lg 2 sätestatud ülemmäärast, võttes arvestuse aluseks lõpparuande punktis 1.2. toodud summa. Nimetatud summale lisandub sotsiaalmaks 8 250 eurot. Kokku moodustab halduri tasu koos maksudega 33 250 eurot. c) Bürookulud (sh. raamatupidamise korraldamine) – 2 556 eurot, millele lisandub käibemaks 511,20 eurot, seega kokku 3 067,20 eurot.
2.6.Kokku moodustavad PankrS § 146 lg 1 alusel tehtud ja tegemisele kuuluvad ning veel tegemata väljamaksed 7 098,27 + 3 697,67 + 33 250 + 3 067,20 = 47 113,14 eurot, millest välja maksmata on lõpparuande esitamise seisuga 40 014,87 eurot.
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta
3.1.Jaotiste alusel jääb pärast PankrS § 146 alusel kõigi väljamaksete tegemist võlausaldajatele välja maksmiseks kokku 8 966,46 eurot (menetluse alguses kontol olnud summa) + 460 687,34 eurot (menetluse ajal laekunud summa) – 47 113,14 eurot (PankrS § 146 tehtud ja tehtavad väljamaksed) = 422 540,66 eurot.
3.2.Pandieseme müügist saadi 445 000 eurot. AS-le Swedbank kuulus 1. rahuldamisjärgu (pandiga tagatud) nõue algses summas 1 086 498,02 eurot. AS Swedbank kõnealune nõue oliosaliselt asjaõiguslik (tulenes kolmandate isiku kohustuste tagamiseks võlgniku varale seatud pandist) ja moodustus hüpoteekide summast, kuivõrd hüpoteekidega tagatud kolmandate isikute kohustused AS Swedbank ees ületasid hüpoteekide summat. Mitteasjaõigusliku osa moodustas eesõigusnõudest summa 319 558,24 eurot (s.o.garantiilepingust tulenev nõue).
3.3.Pankrotivara müügist laekus kokku 457 600 eurot, millest tulenevalt moodustab pandieseme müügist saadu 97,25 % kogu pankrotivara müügist laekunud summast. Eelnevast tulenevalt kuulub PankrS § 153 lg 2 kohaselt pandieseme müügist saadud summast mahaarvamisele 97,25 % x 47 113,14 eurot (s.o. PankrS § 146 aluselt tehtud ja tehtavad väljamaksed) = 45 817,53 eurot ning seetõttu kuulub AS-le Swedbank 1. rahuldamisjärgu nõude alusel väljamaksmisele kokku 445 000 eurot – 45 817,53 eurot = 399 182,47 eurot. Nimetatud summa on käesoleva lõpparuande kohtule esitamise hetkeks AS-le Swedbank ka välja makstud täies ulatuses. PankrS § 153 lg.4 kohaselt asjaõiguslikud nõuded (võlgniku poolt kolmandate isikute kohustuste katteks vara pantimisest tulenevad nõuded) ei kandu rahuldamata osas üle 2.rahuldamisjärku. Seega kandub antud juhul 2. rahuldamisjärku eesõigusnõudest mitteasjaõiguslik osa ehk 319 558,24 eurot.
2.rahuldamisjärgu nõuete rahuldamine
3.3.Pärast 1. rahuldamisjärgu nõude täies ulatuses väljamaksmist ning PankrS §-s 146 sätestatud väljamaksete tegemist jääb 2. rahuldamisjärgus jaotamiseks kokku 422 540,66 eurot (kokku jaotatav summa) – 399 182,47 eurot (1. rahuldamisjärgus väljamakstud nõue) =23 358,19 eurot.
Vastavalt jaotistele ning arvestades asjaolu, et 1. järgu rahuldamata nõude osa kandub üle 2. järku, kuuluvad 2. rahuldamisjärgu nõuded rahuldamisele alljärgnevalt: Nr.
Võlausaldaja
Nõude suurus 460 654,50 263 712,92
Jaotis (%) 25,67 14,69
14 536,57
0,81
189,19
9 804,69 631 802,77 412 904,77 278,69 923,13
0,55 35,20 23,01 0,02 0,05
127,61 8 222,74 5 373,84 3,63 12,01
133,50
0,01
1,74
1 794 751,54
100,00
23 358,19
Summa:
Väljamakse 5 995,29 3 432,15
Lõpparuande kohtule esitamise seisuga on kõik eeltoodud väljamaksed võlausaldajatele täies ulatuses tehtud.
4.Andmed pandieseme müügist saadu kohta Pandiga tagatud vara müügist laekusid järgmised vahendid: XXXasuva hoonestusõiguse (registriosa XXX) müügist saadi 445 000 eurot (lisandus käibemaks, mille tasus vastavalt seadusele ostja).
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Kogu võlgniku pankrotivara on müüdud ning võlgnikul ei ole teistelt isikutelt täiendavat vara saada.
6.Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara valitsemisel on pankrotihaldur teostanud järgmisi toiminguid: 1) Pankrotivara hulka kuuluva hoonestusõiguse valduse teostamine; 2) Pankrotivara hulka kuuluva hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva hoone ja selle juurde kuuluva platsi haldamise ja hooldamise korraldamine, sh. kommunaalteenuste jt. teenuste osutajatega sõlmitud lepingute täitmine ning lõpetamine ja vajalike teenuste tellimise korraldamine; 3) Läbirääkimiste pidamine hoonestusõigusel kommunaalteenuste osutajatega; 4) Pankrotivara hulka kuuluva hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva hoone juurde kuuluva platsi üürile andmine; 5) Pankrotivara müügi ettevalmistamine ja korraldamine (sh. vara hindamine, korduvate enampakkumiste läbiviimine, suhtlemine vara ostmisest huvitatud isikutega, enampakkumise järgselt hoonestusõiguse valduse üleandmise korraldamine ja sellega seonduv asjaajamine); 6) Võlgniku igapäevase juhtimise (eelkõige raamatupidamise) korraldamine, sealhulgas võlgniku raamatupidamise ülevõtmine ja dokumentatsiooni korrastamine ja analüüs; 7) Võlgniku pankrotivara hulka kuulunud nõuete ja võlgnike analüüs, süstematiseerimine ja hindamine ning suhtlemine võlgnike ja täituritega nõuete sissenõudmiseks; 8) Võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute sooritamine, sealhulgas suhtlemine võlgnikuga, võlausaldajatega, pankrotitoimkonna liikmetega ja maksuhalduriga; 9) Võlgniku kehtivate lepingute lõpetamise korraldamine.
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajate tunnustatud nõuete alusel on võlausaldajatel jäänud saamata alljärgnevad summad:
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud ja kavatsetavate hagide läbivaatamise kohta Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ning ei kavatse hagisid esitada, kuna kõik õiguslikud küsimused on suudetud lahendada läbirääkimiste ja kokkulepete teel ning kohtusse hagiga pöördumiseks on puudunud ja puudub vajadus.
9.Andmed kohtukulude ja halduri tehtud vajalike kulutuste kohta Seoses sellega, et haldur kohtumenetlustes osalenud ei ole, kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud muud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva aruande punktis 2.5.c) ning koosnevad bürookuludest (sh. kuludest raamatupidamisteenustele). Bürookulud koosnevad pankrotimenetluse igapäevase korraldamisega seotud bürookuludest (sh. paberi jm. kontoritarvete, bürootehnika, koopiate, kommunikatsioonivahendite, transpordi, ruumide kasutamise jmt. kuludest), mille aluseks on võetud arvestuslik igakuine tavapärane kogukulu summas 319,56 eurot, millele lisandub käibemaks (= 5000 krooni) ning mida on arvestatud kokku 8 kuu ulatuses. Nimetatud summaga loetakse kaetuks kõik bürookulud kogu pankrotimenetluse perioodi eest s.o. alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Nimetatud summale lisandusid ajutise halduri kulud kokku summas 30,12 eurot, mis määrati kindlaks maakohtu 14.03.2011.a. määrusega. Eeltoodud kulud olid vajalikud ja vältimatud pankrotimenetluse läbiviimiseks.
10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotimenetluse läbiviimisel omasid märkimisväärset tähtsust muuhulgas alljärgnevad asjaolud, mis mõjutasid ka pankrotimenetluse läbiviimisega seonduvat töömahtu ja ajakulu: 1) Võlgniku vara hulka kuulus märkimisväärses koguses nõudeid kolmandate isikute vastu. See eeldas vastavate nõuete süstematiseerimist ja nõuete ning võlgnike analüüsi ja hindamist. Valdavas osas ei olnud nõuete võlgnikud suutelised oma kohustusi võlgniku ees täitma. See väljendus eelkõige osade võlgnike pankrotistumises või nende suutmatuses täitemenetluse kaudu kohustused täita. Kuna võlgnike arvuline maht oli suur ja valdav osa nõuetest olid lootusetud, siis pidasid haldur ja pankrotitoimkond otstarbekamaks nõuded tervikpaketina võõrandada, kuivõrd nende sissenõudmine oleks olnud valdavas osas lootusetu ning nõudnud märkimisväärset raha ja ajakulu ning pankrotiprotsessi venimist. Seda, et nõuete sissenõudmine oli valdavas osas lootusetu, kinnitas ka asjaolu, et nõuded kogunimiväärtusega 231 544,83 eurot õnnestus võõrandada alles 3. (kordus)enampakkumisel hinnaga 12 600 eurot ning huvi nõuete omandamise vastu sisuliselt puudus. 2) Pankrotivara hulka kuuluva hoonestusõiguse võõrandamise tegi keerulisemaks asjaolu, et kuigi hoonestusõigus ei erine igapäevasel kasutamisel ja valdamisel märkimisväärselt omandis oleva kinnistu kasutamisest ja valdamisest, on hoonestusõiguse näol siiski tegemist tähtajalise ning tasuline piiratud asjaõigusega. Seetõttu ei ole hoonestusõiguse vastu tavapäraselt ostuhuvi nii suur kui maatüki omandi võõrandamise korral.
11.Hinnang juhtkonna tegevusele võlgniku juhtimisel, maksejõuetuse põhjused ja võlgniku vastuväited nõuetele Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli veoautode- ja haagiste müük ning rendile andmine. Haldur leiab, et võlgniku maksjõuetuse tekkimine oli peamiselt tingitud üldisest majandusolukorra muutumisest (majanduslangusest), mis tõi kaasa kaubavedude olulise vähenemise. See omakorda tingis transpordivahendite ostmise ja rentimise nõudluse olulist vähenemise ning seni transpordivahendeid ostnud ja rentinud isikute suutmatuse oma kohustusi täita. Selle tulemusena ei olnud võimalik enam võlgnikul oma põhitegevusega tegeleda ning võlgniku tuluallikad kadusid. Lisaks jäid olulisel määral täitmata võlgniku võlgnike kohustused võlgniku ees. Haldur ei ole kõiki asjaolusid ja dokumente analüüsides tuvastanud, et võlgniku juhatuse liikmed oleks võlgniku tegevuse juhtimisel ja äriplaani elluviimisel teinud juhtimisvigasid või sooritanud kuritegusid (sh. pankrotikuritegusid). Seetõttu pole haldur ka kuriteoteadet kriminaalmenetluse alustamiseks esitanud. Võlgnik ühelegi nõudele käesolevas pankrotimenetluses vastuväiteid esitanud ei ole.
12.Halduri tasu määramise ja halduri kulutuste kinnitamine
12.1.Arvestades lõpparuandes (sh. punktis 10) kirjeldatud asjaolusid ja sellest lähtuvat pankrotimenetluse mahtu ning halduri kvalifikatsiooni vandeadvokaadina (halduril puudusvajadus õigusabi teenuste ostmiseks täiendavate kulude tegemiseks) leian, et käesolevas asjas on põhjendatud halduri tasu suuruseks 25 000 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning see ei ületa PankrS §-s 651 lg 2 sätestatud piirmäära. Eelnevast tulenevalt palub haldur kohtul määrata halduri brutotasuks kokku 25 000 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 8 250 eurot (kokku 33 250 eurot).
12.2.Arvestades lõpparuande punktis 9 selgitatut, palun kinnitada halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutustena kokku summa 3 067,20 eurot (sisaldab käibemaksu).
12.3.Halduri tasu ja halduri kohustuste täitmiseks vajalike kulutuste suuruse on heaks kiitnud võlgniku pankrotitoimkond ning võlgnik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ASLG(pankrotis) lõpparuandega, leiab, et see kuulub kinnitamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 1 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite, lg 1 alusel vastuväite lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul pankrotiseaduse § 163 lg 1 nimetatud teate avaldamisest. Teade lõpparuandega tutvumise kohta ilmus 21.11.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Samuti nõustub kohus lõpparuandes toodud pankrotihalduri hinnanguga, mille kohaselt ei ole AS LG (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. ASLG(pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõude osas jäänud raha saamata järgmiselt: AS ETTC - 454 659,21 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 260 280,77 eurot ; OÜ RH - 14 347,38 eurot; Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu - 9 677,08 eurot; AS Swedbank - 623 580,03 eurot ; AS Swedbank Liising - 407 530,93 eurot; AS AO 275,06 eurot; AS EEE -911,12 eurot; AS EE - 131,76 eurot. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud nõuetele vastuväite esitanud. Seega on käesolev kohtumäärus kooskõlas PankrS §-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks.
Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 25 000 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 8 240 eurot (kokku 33 250 eurot). Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruandega ja taotlusega tasu määramiseks ning selle arvestusega ja võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamusega, leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramise kohta on põhjendatud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 25 000 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Taotletav tasu on kooskõlas PankrS §-is 651 sätestatud piirmääradega. PankrS § 66 lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et halduri tehtud kulutused summas 3 067,20 eurot (sisaldab käibemaksu) on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kinnitada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et vastavalt pankrotihalduri taotlusele tuleb ASLG(pankrotis) dokumendid anda PN (isikukood XXX) vastutavale hoiule. Tulenevalt eeltoodust kuulub ASLG(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Tarvo Lindma ASLG(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.