Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
12.detsember 2011.a, Kentmanni kohtumaja, kell 14.00
Tsiviilasja number
2-11-50963
Tsiviilasi
SOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Avaldaja-võlgnik SOÜ, registrikood xxx, asukoht xxx, seaduslik esindaja juhatuse liige MS, xxx ja juhatuse liige RV, xxx Volitatud esindaja Oksana Bibikova (City Õigusbüroo OÜ, Jõe 9, Tallinn; e-post: [email protected]) Ajutine pankrotihaldur Raivo Piirla (Õigusbüroo Edikte OÜ, Köleri 3-3, 10150 Tallinn, telefon 50 14 261, e-post: [email protected], [email protected].
Kohtuistungi toimumise aeg
23.11.2011.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlgniku juhatuse liikmed MS ja RV, võlgniku volitatud esindaja Oksana Bibikova, ajutine pankrotihaldur Raivo Piirla
2011.a (euro) 15 501,67 441, 96 15 943,63 - 64 862, 46 - 32 766,75 - 366,28 - 146,95 - 82 198,81 -1 049,66 -18,99
-83 267,46 Omakapital Majandusaasta
2011.a (euro) 5 000 - 78 267,46
Vaadeldes võlgniku kasumiaruande finantsnäitajaid selgub, et ettevõtte juhtimisel on tehtud raskeid vigu, kuna on kulutatud tunduvalt rohkem kui teenitud. Ettevõtte tulud üheaastase tegutsemisperioodi kohta moodustavad 15 943,63 eurot, kulud aga 99 211,09 eurot ehk kulud on 6,2 korda suuremad kui tulud. Aasta kahjumiks kogunes – 83 267,46 eurot. Ettevõtluses on üldjuhul tavapärane, et alustav ettevõte ei jõua kasumisse paari aasta jooksul, kuid selliste kulude ja tulude suhte korral on ettevõtte jätkusuutlikus väga ebatõenäoline. Vaadeldes kulusid tüüpide lõikes, selgub, et ebatavaliselt suured on tegevuskulud ja tööjõukulud, samas on kasumiaruandes märgitud müüdud toodangu kuluks 0 eurot. Muud tegevuskulud on tuludest 4 korda suuremad ja tööjõukulud on tuludest 2 korda suuremad ehk võlgnik on maksnud palkadeks 2 korda rohkem raha, kui ta teeninud on. Võlgniku majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 2011.a bilanss ja ettevõtte majanduslikku olukorda kajastavad finantsnäitajad.
VO arve 6 500 eurot), millede vajaduses ajutine haldur kahtleb, kas see oli kooskõlas äriühingu majanduslike eesmärkidega. Kui leiab kinnitamist ajutise halduri kahtlus, on juhatuse liikmed selles osas oma hoolsuskohustust rikkunud ja esinevad alused kahjutasu nõuete esitamiseks juhatuse liikmete vastu. Ajutine haldur märgib tehingute osas, millel esineb tagasivõitmise iseloom, et äriühing on soetanud kontorivara (arvutid) vähemalt 2 947,54 euro eest. Arvutid DI1 440, DI 1750 ja laserprinter Brother MFC-7840W on võõrandatud vastavalt 01.09.2011.a 15.09.2011.a SIA Atlaižuklubs.lv tehingute väärtus 1 689,08 eurot. MacBook AIR 11 C2D ostetud loosimiseks ja kantud reklaamikuludesse. Ajutine haldur leiab, et vara võõrandamine pole küll keelatud tehing, kuid tehingute tegemine vahetult enne enda maksejõuetuks kuulutamist ja pankrotiavalduse esitamist on vastuolus juhatuse liikmetele pandud hoolsuskohustusega, nimelt võis eeldada, et juhatuse liikmetel oli informatsioon äriühingu majanduslikust olukorrast ja eeldatavast maksejõuetuse situatsioonist, sellises olukorras tehingute tegemine oli ilmselgelt äriühingu osaniku eelistamine võlausaldajate huvidele. Hinnates ettevõtte kohustuste ja varade seisu, 2011.a. finantsnäitajaid ja seda, et aasta lõpus oli omakapital -78 267,46 eurot, hindab ajutine haldur, et ettevõte oli makseraskustes kogu tegutsemisaja jooksul. Võlgnik suutis tegutseda ainult tänu asjaolule, et suurosanik finantseeris suurte laenudega ettevõtet (võõrvahendid laenudest 52 110,92 eurot). Kulusid ja tulusid analüüsides selgub, et võlgnik kulutas tunduvalt rohkem kui suutis teenida. 2011.a. tulu (müügitulu ja muu äritulu kokku) moodustas 15 943,63 eurot, tegevuskulu 64 862,46 eurot, tööjõukulu kokku 32 766,75 eurot. Ajutine haldur hindab maksejõuetuse tekkimise ajaks augustit 2011. Sellise järelduse aluseks on finantsnäitajate analüüs ja asjaolu, et edasine tegevus äriühingus seisnes äriühingu lõpetamises. Laen omanikult viitab likviidsusprobleemidele ja näitab, et ettevõte ei olnud suuteline majandama kasumlikult. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on saanud alguse finantsvahendite vähesusest ja juhtimisvigadest kulude ja tulude tasakaalus hoidmisel. Vead seisnevad liigses kulutamises, mille sisu jääb ajutisele haldurile arusaamatuks. Kuivõrd aruandes tuleb anda arvamus, kas juhatuse liige on toime pannud kuriteoga tunnustega teo, märgib ajutine haldur, et võlgnik oleks pidanud pankrotiavalduse esitama juba 2011.a. augusti kuu jooksul. Karistusseadustiku § 3851 sätestab, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Juhul, kui leiab kinnitamist, et äriühingu tehtud kulutused ei olnud põhjendatud, kannavad ettevõttele tekitatud kahjude eest vastutust juhatuse liikmed. Ajutine haldur hindab ligikaudseks kulutuste suuruseks 2 550 eurot, mida peab vajalikuks kohtudeposiiti kanda juhul, kui võlausaldajad otsustavad, et äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada. Ajutine haldur on pöördunud Eestis olevate võlausaldajate poole, informeerides neid võlgniku majanduslikust olukorrast ja seda, et võlausaldajad võivad pankrotimenetluse lõpetamist raugemisega vältimiseks kanda raha kohtu deposiiti. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 79 492,13 eurot ja vara 457,48 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.
Kohus määras 24.11.2011 määrusega SOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul SOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgnik pidanud pankrotiavalduse esitama juba 2011.a augustis, mil ilmnes äriühingu maksejõuetus ja edasine tegevus äriühingus seisnes äriühingu lõpetamises. Alles 24.10.2011 esitas osaühingu juhatus pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud Karistusseadustiku § 3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et juhul, kui juhatus oleks esitanud kohtule pankrotiavalduse õigeaegselt, oleks võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldaja suhtes. Juhul, kui leiab kinnitust asjaolu, et äriühingu tehtud kulutused ei olnud põhjendatud, kannavad tekitatud kahjude eest vastutust juhatuse liikmed. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14,0 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 120 eurot, millele lisandub käibemaks 224 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 43,50 eurot. Ajutine haldur palub kanda ajutise halduri tasu ja kulud Õigusbüroo Edikte OÜ arvelduskontole AS-s SEB Pank. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1 120 eurot, millele lisandub käibemaks 224 eurot ja kulutused 43,50 eurot tuleb välja mõista võlgnikult SOÜ.
TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule VO (ik XXX).
Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.