Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

sealhulgas jättis hooletusse raamatupidamise. Ajutine haldur nõustub likvideerija hinnanguga, et maksejõuetus tekkis juba 2009.a lõpuks, mil võlgniku majandustegevus peatus. Juba 2010.a keskpaigas pidi olema juhtkonnale selge, et võlgniku omakapitali tegelik suurus on alla seaduses ettenähtud miinimummäära, milleks on 2 500 eurot, ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Ajutisele haldurile on võlgniku likvideerija esitanud korrektse lõppbilansi, kuid majandusaastate aruandeid ei ole võlgniku juhatus äriregistrile kunagi esitanud. Võlgniku omakapitali suurus oli juba seisuga 21.12.2006 vaid 26 591 krooni, st alla miinimummäära. Võlgniku omakapital on olnud negatiivne mitme aasta kestel ning võlgnik on jätnud mõistliku tähtaja jooksul esitamata pankrotiavalduse ega ole rakendanud ka muid meetmeid omakapitali taastamiseks. Võlgnik on peale 2006.aastat mitme aasta jooksul ilmselt jätnud korraldamata äriühingu nõuetekohase raamatupidamise, sealhulgas jätnud äriregistrile esitamata raamatupidamise aastaaruanded. Likvideerija esitatud bilansist ja kasumiaruandest ilmneb võlgniku tänane majanduslik olukord, mille kohaselt on bilansi aktivas vara vaid arvelduskontodel asuv jääk summas kokku 23,61 EEKi ehk 1,5 eurot. Muu vara kohta igasugused andmed puuduvad. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest vara puudub. Tänaseks teadaolevate võlgade suurus on vähemalt 231 379,08 eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgniku majandustegevus lõppes ilmselt juba 2009.aastal. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Võlgniku juhtkonnal puuduvad rahalised vahendid ja konkreetne äriplaan edasiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub vara ja tema omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ajutine haldur hindab ligikaudseks kulutuste suuruseks 2 500 eurot, mida peab vajalikuks kohtudeposiiti kanda juhul, kui võlausaldajad otsustavad, et äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 231 379,08 eurot, reaalne vara, sealhulgas pankrotimenetluse kulude katmiseks, võlgnikul puudub. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 24.11.2011 määrusega NFOÜ(likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul NFOÜ(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel halduril puuduvad täpsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Küll aga on juhatus jätnud korraldamata võlgniku raamatupidamise ja õigeaegselt

esitamata pankrotiavalduse. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,0 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot (ilma sotsiaalmaksuta). Haldur palub tasu välja mõista riigi vahenditest. Tasu palub ajutine haldur kanda OÜ Kodukontor arvelduskontole Swedbank AS-s. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot tasuda riigi vahenditest OÜ Kodukontor arvelduskontole Swedbank AS-s. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerija TK (ik XXX).

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.