Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

288,05 0,00 969,53 122 303,62

Perioodil 28.03.2011.a. kuni 04.10.2011.a. on pankrotivarasse laekunud kokku 1 315,62 eurot järgmiselt: Jk Nr

Nimi

KÕIK KOKKU:

Summa eurodes 7,62 1 200,00 108,00 1 315,62

Käesoleva lõpparuande koostamise seisuga puuduvad DOÜ (pankrotis) igasugused rahalised vahendid. DOÜ (pankrotis) pankrotivaraks olid nõuded ostjate vastu väärtuses kokku 704,42 eurot. Suuremad nõuded olid võlgnikul Pariisi kohvikud OÜ vastu summas 527,63 eurot ja MR vastu summas 130,85 eurot. Haldur on tuvastanud, et Pariisi kohvikud OÜ on ilmselt makseraskustes (omab maksukohustust Maksu- ja Tolliameti ees summas 7 895,66 eurot) ning MR omab omakorda nõuet võlgniku vastu summas 86 478,80 eurot. Seega hindab haldur DOÜ (pankrotis) nõuded ostjate vastu ebatõenäoliselt laekuvaks. Haldur on tuvastanud, et DOÜ on 09.07.2010 teinud OK väljamakse summas 8 308,50 eurot (130 000 krooni) selgitusega “laenu tagasimakse” ning 01.07.2010 TM’ile väljamakse summas 2 780,16 eurot (43 500 krooni) selgitusega “Lühiajalise laenu tagasimakse”. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg-s 1 on fikseeritud, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2 võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Lähtudes PankrS § 117 lg 2 p-st 2, on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks juriidilise isiku osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 osadega määratud häältest. PankrS § 119 lg 1 järgi, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. TM on võlgniku osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 osadega määratud häältest, mistõttu loetakse isik pankrotiseaduse mõttes võlgniku lähikondseks. OK on võlgniku osaniku ja juhatuse liikme EK vend, mistõttu loetakse isik pankrotiseaduse mõttes võlgniku lähikondseks. Haldur tegi pankrotitoimkonna ja võlausaldajate ettekirjutusel OK ja TM ettepanekud kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks ning tasutud summade tagastamiseks pankrotivarasse. 09.06.2011 on mõlemad isikud esitanud haldurile oma kirjalikud seisukohad, milledes ei ole nõustutud kokkuleppe sõlmimisega. Peamiselt viidati asjaolule, et Riigikohtu praktika kohaselt (tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-58-03 ja 08.04.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-21-09) ei ole üldjuhul tagasivõidetav sellisest tehingust tekkinud võla

tasumine, mis mõlemapoolselt täideti majandustegevuses tavalise tähtaja jooksul. Samuti asusid OK ja TM seisukohale, et laenu tagasimaksed ei ole tehtud maksejõuetus olukorras ning nimetatud tagasimaksetega ei ole kahjustatud teiste võlausaldajate huve. Haldur on teostanud peale pankroti välja kuulutamist võlgniku raamatupidamise, sh. kohustuste kujunemise täiendava analüüsi ning andnud hinnangu tagasivõitmiste võimaluste osas. Haldur on asunud seisukohale, et tagasivõitmise hagi esitamine on ilmselt perspektiivitu, kuna laenude tagastamistega ei ole kahjustatud mitte ühtegi võlausaldajat. Enne laenu andmisi sõlmitud osa müügilepingust tulenev M. R nõue muutus sissenõutavaks alles 2014.a. ja muud laenu hakkas M. R sisse nõudma 2010.a. novembris. Lisaks on M. R saatnud ise pangale 2010.a. juuni lõpus andmed ja DOÜ bilansi ühes kasumiaruandega, kust nähtus, et DOÜ oma maksejõuline ning omakapital vastas seaduses sätestatud nõuetele. Seega asus haldur seisukohale, et M.R ’i ja ka teiste võlausaldajate huvide kahjustamisega siinkohal tegemist ei ole. Lisaks ei olnud DOÜ laenu tagastamise hetkel maksejõuetu, kuigi esimesed viivitused jooksvate kohustuste täitmistel olid tekkinud. Haldur on nimetatud asjaoludest pankrotitoimkonda teavitanud ja pankrotitoimkond on 05.10.2011.a. otsustanud pankrotimenetlus lõpetada lähtuvalt PankrS § 158. Seega puuduvad käesoleva aruande esitamise seisuga DOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses veel saada olevad varad või nõudeõigused. II ANDMED PANKROTIMENETLUSEGA SEOTUD VÄLJAMAKSETEST PankrS §

146 ALUSEL

Taotlusi vara välistamiseks ei esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Ajavahemikul 28.03.2011.a. - 04.10.2011.a. on pankrotihaldur teinud pankrotivarast järgmised kulutused ja väljamaksed pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste katteks: Jk Nr

Nimi

KÕIK KOKKU:

Summa eurodes 6,39 898,07 810,11 27,79 1 742,36

Antud menetluses on osaliselt tasumata ajutise halduri tasu summas 53,20 eurot (koos sotsiaalmaksuga) ning ajutise halduri kulud summas 116,30 eurot. Samuti puuduvad vahendid pankrotihalduri tasu katmiseks pankrotivara arvelt. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Haldur taotleb kohtult DOÜ (pankrotis) pankrotihaldurile väljamakstavaks tasuks 263,12 eurot. Summale lisandub käibemaks 20 % summas 52,62 eurot. Haldur lähtub tasu arvutamisel alljärgnevast arvestusest: laekumised pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti haldurite muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtuvalt (PankrS § 65 lg 2). DOÜ (pankrotis) pankrotivara hulka arvatud raha kokku on olnud summas 1 315,62 eurot. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestab kohus halduri tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja

pankrotihalduri kutseoskust. Töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuse hindamisel lähtub kohus sealhulgas pankrotivara iseloomust, võlgniku tegevusalast ja võlausaldajate arvust ning pankrotimenetluse ulatusest. Halduri tasu alammäär sellise pankrotivara puhul on 20% pankrotivarast. Haldur lisab kohtule ka tasu arvestuse vastavalt PankrS § 651 lg 1: 20 % 1 315,62 eurost = 263,12 eurot. Pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses tehtud kulud ning halduri tasu on üle vaadanud ning 05.10.2011 heaks kiitnud DOÜ (pankrotis) pankrotitoimkond. Halduri tasu suuruse ja lõpparuandes toodud andmete osas on omapoolse nõusoleku andnud ka võlgniku esindaja Elina Kroon. III ANDMED JAOTISE ALUSEL VÄLJAMAKSTUD RAHA KOHTA NÕUETE

RAHULDAMISJÄRKUDE KAUPA

Pankrotimenetluses esitati 15 võlausaldaja poolt nõudeid kokku 131 374,42 euro ulatuses. Haldur esitas 04.08.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitatud nõuetele vastuväiteid 9 070,80 euro ulatuses ja koosolekul tunnustati teise järgu nõudeid kokku summas 122 303,62 eurot. Tingimuslikud nõuded ning PankrS § 153 lg 1 p 1 ja p 3 sätestatud järgus tunnustatud nõuded puuduvad. Haldur ei ole koostanud jaotusettepanekut, kuna pankrotimenetluses puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Seega pole DOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses väljamakseid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tehtud. IV IGA VÕLAUSALDAJA TUNNUSTATUD NÕUDE OSA, MILLE ULATUSES

VÕLAUSALDAJA EI OLE RAHA SAANUD

Tunnustatud nõuded DOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses moodustavad kokku 122 303,62 eurot. Jk Tunnustatud Tunnustatud Rahuldamata Nr Võlausaldaja nimi nõue eurodes järk nõue eurodes

II 5 544,41 5 544,41

II 1 473,67 1 473,67

II 48,30 48,30

II 1 582,64 1 582,64

II 55,75 55,75

II 88 402,95 88 402,95

II 22 564,86 22 564,86

II 664,15 664,15

II 0,00 0,00

II 497,81 497,81

II 163,53 163,53

II 47,97 47,97

II 288,05 288,05

II 0,00 0,00

II 969,53 969,53

KÕIK KOKKU:

122 303,62 122 303,62 Haldur on pöördunud lisaks avalduse ja materjalidega Eesti Töötukassa poole seoses töötajate esitatud nõuetega. Eesti Töötukassa 11.05.2011 otsusega on rahuldatud 7 töötaja nõudeid kokku summas 9 070,80 eurot. V ANDMED HALDURI TEGEVUSE KOHTA PANKROTIVARA VALITSEMISEL Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja D OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna otsustest. Vastavalt PankrS §

124 lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises. Vastavalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele juriidiline isik lõpetada on toimunud tegevuse lõpetamine. Haldur on teavitanud kõiki teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest ning viinud läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku 27.04.2011. Haldur on kogunud kokku esitatud nõuded, esitanud nõuete osas vajalikud vastuväited ja viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku 04.08.2011. Haldur on 30.06.2011 koostanud ning kohtule ja pankrotitoimkonnale esitanud PankrS § 132 tuleneva aruande ja lisaks PankrS § 66 lg 1 sätestatud aruanded. Haldur on analüüsinud võimalikke tagasivõitmise võimalusi ning esitanud OK ja TM ettepanekud kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks ning tasutud summade tagastamiseks pankrotivarasse. Haldur on vastavalt võlausaldajate üldkoosoleku otsusele realiseerinud kogu pankrotivara. Lisaks on haldur taotlenud seitsmele töötajale Eesti Töötukassalt maksejõuetuse hüvitist kokku summas 9 070,80 eurot. Kuna pankrotimenetluses puuduvad igasugused rahalised vahendid edasiste pankrotimenetluse kulude katteks, siis teeb haldur ettepaneku DOÜ (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada vastavalt PankrS § 157 p 2 raugemisega. VI ANDMED PANKROTIMENETLUSES ESITATUD HAGIDE KOHTA DOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud. VII

PANKROTIHALDURI

ARVAMUS

VÕLGNIKU

MAKSEJÕUETUSE

TEKKIMISE PÕHJUSTE KOHTA

DOÜ alustas tegevust 2009.a. juulis, ettevõtte põhitegevusalaks oli kondiitritoodete valmistamine ja jaemüük. 07.07.2009 on sõlmitud üürileping XXX kaubanduspinna kasutamiseks üldpindalaga 183 m2. Üüritud ruumid vajasid põhjalikku remont- ja ümberehitustöid, mis said valmis 2009.a. novembris. Tegevuse alustamisel on ettevõtte tegevust ja sisustamist finantseeritud peamiselt MR i poolt antud laenudega, kes ajavahemikul 04.07.2009.a. kuni 06.05.2010.a. on kokku 16 (kuueteistkümnel) korral andnud DOÜ’le laenu kokku summas 1 353 099,20 krooni. Aktiivset müügitegevust alustati 2009.a. novembri lõpus ning tegevuse alustamisest saadik teenis DOÜ üksnes kahjumit. 2009.aasta lõpuks oli DOÜ omakapital arvestades varade ja kohustuste mahtu langenud alla seaduses sätestatud piiri. 03.06.2010.a. müüs kolmas osanik MR oma osaluse kaasosanikele ning lahkus ka ettevõtte juhatusest. DOÜ juhatuse liikmete ja osanikena jätkasid EK ja TM. 2010.a. suveks oli DOÜ muutumas halduri hinnangul juba maksejõuetuks. Nii üürimakseteks kui ka töötajatele palgamakseteks on võetud juurde täiendavalt laenu lähikondsetelt kokku 175 000 krooni ning taotleti ka täiendavat laenu summas 500 000 krooni Swedbank AS-lt, mis rahuldati AS K ja ettevõtte osanike täiendaval käendusel. Saadud laenu abil tasuti tekkinud võlgnevused, s.h. tekkinud maksevõlgnevused ning Swedbank AS laenu arvelt tagastati oma lähikondsetelt võetud laenud. Võlgniku makseraskuste alguseks võib halduri arvamusel pidada 2010 aasta juulit, kui tekkisid esimesed maksmata arved ning kõiki kohustusi ei suudetud enam jooksvalt tasuda. 01.07.2010.a. seisuga moodustas üürivõlgnevus juba kokku summas 180 650,46 krooni ning tegevuse jätkamiseks taotleti 01.07.2010.a. Swedbank AS-lt laenu, mis suurendas ettevõtte kohustusi tulevikus veelgi 500 000 krooni võrra. Tagasimaksed pidid algama seejuures 2011.aastal. Püsiv maksejõuetus on halduri hinnangul saabunud seejärel, kui MR on asunud oma antud laenu 2010.a. novembris tagasi nõudma. Sel juhul pidi juhatusele olema selge, et DOÜ’l puuduvad nii rahalised vahendid, s.h. tulevikus tekkiv võimalik rahavoog kui ka muu vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldajate nõudeid täita. Võlgniku majandustegevuse raskused on tingitud majandustegevuse alustamisel liigsest optimismist ja 2010.a. juulis võetud laenukohustusest, mille täitmiseks puudusid reaalsed

rahalised vahendid ning ei olnud teada rahavoog, mille arvelt oleks saanud võetud kohustust ka hiljem täita. Seega on võlgniku makseraskused saanud alguse ettevõtte alakapitaliseeritusest olles samal ajal suures sõltuvuses üksnes müügikäibest ning ka tegevusega asukohaga seotud probleemidest. Võlgniku püsiva maksejõuetuse on tinginud eelkõige juhatuse poolne liigne optimism, väär rahavoogude planeerimine ning sellega kaasnevate riskide vale hindamine. Haldur on esitanud kohtule aruande maksejõuetuse põhjuste kohta tulenevalt PankrS § 132. Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks.

VIII JÄRELDUSED JA TAOTLUSE KOHTULE

Haldur on viinud läbi vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse esitada enam hagiavaldusi. Haldur teatab, et pankrotivarast ei jätku edasiste massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt PankrS § 158 lg 4 teeb haldur kohtule ettepaneku lõpetada DOÜ (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 157 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus on teinud 07.11.2011 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded DOÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 7508,00 eurot hiljemalt 21.novembriks 2011. Tähtaja jooksul DOÜ (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankroti väljakuulutamise hetkel omas võlgnik rahalisi vahendeid pankades 52,51 eurot ja kassas 374,23 eurot. Perioodil 28.03.2011 kuni 04.10.2011 on pankrotivarasse laekunud 1 315,62 eurot. Pankrotivarast on teostatud väljamakseid kokku summas 1 742,36 eurot. Võlausaldajate poolt on kohtu deposiiti kantud 2 500 eurot. Välja on maksmata ajutise halduri tasust 53,20 eurot ja ajutise halduri kulud 116,30 eurot. Ükski võlausaldaja ei ole täiendavaid pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et DOÜ (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: XXX5 544,41 eurot; EE AS 1 473,67 eurot; RS AS 48,30 eurot; SG OÜ 1 582,64 eurot; AS GE 55,75 eurot; MR 88 402,95 eurot; KEG SA 22 564,86 eurot; AS BH 664,15 eurot; AMK 0,00 eurot; IK 497,81 eurot; MP 163,53 eurot; MV 47,97 eurot; JT 288,05 eurot; VP 0,00 eurot ja LR 969,53 eurot.

PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 263,12 eurot, millele lisandub käibemaks 52,62 eurot. Samuti palub haldur kinnitada kuludeks kokku 1 742,36 eurot. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruandega, taotlusega tasu määramiseks ning selle arvestusega, pankrotitoimkonna koosoleku protokolliga ning võlgniku esindaja kinnitusega, leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramise kohta on põhjendatud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Arvestades eeltoodut tuleb määrata halduri tasuks 263,12 eurot. PankrS § 66 lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et halduri tehtud kulutused summas 1 742,36 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kinnitada. Pankrotihaldur palub tasu välja mõista võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast. Täiendavalt palub haldur kohtu deposiiti tasutud summa arvelt välja maksta ajutise halduri seni maksmata tasu summas 53,20 eurot (koos sotsiaalmaksuga) ning ajutise halduri kulud summas 116,30 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu, halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 21.03.2011 on OÜ Advokaadibüroo Kasak & Missik tasunud kohtu tagatiste kontole viitenumbriga 3100057358 selgitusega: „Deposiit DOÜ (reg.kood XXX) pankrotimenetluse kulude katteks võlausaldaja M.R (i.k XXX) eest“ 2 500 eurot. Nimetatud tagatis on käesoleval ajal kasutamata. Kohus on seisukohal, et arvestades sellega, et pankrotimenetlus lõpeb raugemisega, võlgnikul puudub igasugune vara halduri tasu katteks ning haldur on korraldanud pankrotimenetluse läbiviimise, on õiglane, et nii ajutise halduri seni maksmata tasu summas 53,20 eurot, halduri tasu summas 263,12 eurot ja ajutise halduri kulutused summas 116,30 eurot tuleb katta nimetatud tagatise arvelt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et DOÜ (pankrotis) dokumendid tuleb anda vastavalt pankrotihalduri taotlusele võlgniku juhatuse liikme EK(ik XXX) vastutavale hoiule. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Indrek Lepsoo DOÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.