2-11-30184
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. detsember 2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1, Jõgeva
Tsiviilasja number
2-11-30184
Tsiviilasi
PlACET GROUP OÜ hagi Pxxxx Lxxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
255,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood xxxxxxxx; asukoht Tartu mnt 14, Tallinn 10117); Hageja lepinguline esindaja: Julia Palumets (ITM Inkasso; asukoht tartu mnt 14, Tallinn 10117; e-post: [email protected]); Kostja: Pxxxx Lxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
14.11.2011. a
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu;
2-11-30184 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik
2-11-30184 isik võis lepingu sõlmida, on kostja ise käitunud kergeusklikult andes oma isikut tõendava dokumendi kasutada võõrale isikule. Kostja ei esitanud kohtule andmeid isiku kohta, kes väidetavalt tema nimelt lepingu sõlmis ning ei ole oma väidet ka muul moel tõendanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esitatud tõendite kohaselt on laenuleping siiski sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi on intress 3,40 eurot päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodi 03.10.2010 kuni 06.09.2011 eest 1149,20 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 153,40 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palus kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas kokku 63,91 eurot ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 60 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning menetluses tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti on esindajatasu olnud põhjendatud ja vajalik, see jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulud kogusummas 123,91 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.