2 – 09 – 28697
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„02“detsembril 2011.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 09 – 28697
Tsiviilasi:
Aktsiaseltsi BIG Pank hagi M. M. ́i vastu 383.47 euro (6 000.- krooni) laenulepingu järgse võla ning tagastamata krediidisummalt 0,25% viivise päevas nõudes alates „15“juunist 2011.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni M. M. ́i poolt, aga samuti menetluskulude nõudes. Hagi hind: 191.73 eurot (3 000.- krooni).
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank (registrikood: 10183757, asukohaga: Rüütli 23, 51006, Tartu linna, konto nr.1120092793 Swedpank ́is); Hageja lepinguline esindaja: Artur Maljukov (isikukood: xxx, asukoht: Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood: 11652332, aadress: Rüütli 23, 51006, Tartu linn); Kostja: M. M. (isikukood:xxx, elukoht: xxx); Kostjale kohtu poolt määratud lepinguline esindaja: advokaat Tiina Mare Hiob (isikukood: xxx, asukoht: Osaühing TM Hiob AB, postiaadress: Tondi 1 – 306, 11313, Tallinn);
Kohtuistungi toimumise aeg:
„24“oktoober 2011.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Marge Ojaäär, hageja, Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank, lepinguline esindaja, Artur Maljukov, kostjale kohtu poolt määratud lepinguline esindaja, advokaat Tiina Mare Hiob;
RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista M. M. ́ilt (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 383.47 eurot (kolmsada kaheksakümmend kolm eurot ja 47 senti) (sealhulgas
191.73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) tasumata krediidisummat, 03.20 eurot (kolm eurot ja 20 senti) võla sissenõudmisega seotud kulusid ning 188.54 eurot (ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 54 senti) võla käsitlustasu) Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank (registrikood: 10183757, asukohaga: Rüütli 23, 51006, Tartu linna, konto nr.1120092793 Swedbank ́is) kasuks. Mõista M. M. ́ilt (isikukood: xxx., elukoht: xxx) välja 0,25% viivist tasumata krediidisummalt (191.73 eurot) päevas alates „15“juunist 2009.a. kuni tasumata krediidisumma (191.73 eurot) täieliku tasumiseni M. M. ́i poolt. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna M. M. ́i kanda v.a. M. M. ́ile riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest.
Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank oli esitanud kohtule hagiavalduse M. M. ́i vastu 383.47 euro (sh. 191.73 eurot tagastamata krediidisumma, 03.20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude ning 188.54 eurot võla käsitlustasu) nõudes, aga samuti nõudega maksta tagastamata krediidisummalt, 191.73 eurolt, 0,25% viivist, iga maksmisega viivitatud päeva eest, alates 15.juunist 2009.a. kuni 191.73 euro täieliku tasumiseni M. M. ́i poolt. Kõik menetluskulud palus Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank panna M. M. ́i kanda. Hagiavalduse kohaselt, sõlmisid M. M. ja Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank 13.detsembril 2006.a. laenulepingu nr.0609819/96sm, mille kohaselt laenas M. M. Aktsiaseltsilt Balti Investeeringute Grupi Pank mobiiltelefonis SMS – sõnumi saatmise teel 191.73 eurot (3 000.- krooni), tagasimaksmise tähtajaga 11.veebruar 2007.a.. Laenuleping nr.0609819/96sm 13.detsembrist 2006.a. lõppes 11.veebruaril 2007.a., kuid M. M. ei olnud, kuni lepingu lõppemise päevani, asunud Aktsiaseltsile Balti Investeeringute Grupi Pank SMS – laenu võlga tasuma. 26.veebruaril 2007.a. saatis Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank M. M. ́ile võla 191.73 euro tasumiseks kirjaliku
ettepaneku, mis sisaldas endas ka nõudekirja saatmise kulu, summas 03.20 eurot. M. M. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank kirjalikule nõudekirjale ei reageerinud ning SMS – laenu võlgnevust kustutama ei asunud. Seisuga 15.juuni 2009.a. võlgnes M. M. Aktsiaseltsile Balti Investeeringute Grupi Pank, laenulepingu nr.0609819/96sm 13.detsembrist 2006.a. järgi, 383.47 eurot (sh. 191.73 eurot tagastamata krediidisummat, 03.20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ning 188.54 eurot võla käsitlustasu). Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank asus hagiavalduses seisukohale, et SMS – laenu üldtingimuste p.5.2. kohaselt oli M. M. kohustatud tagastama Aktsiaseltsile Balti Investeeringute Grupi Pank 191.73 eurot tagastamata krediidisummat, üldtingimuste p.8.4. kohaselt oli M. M. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile Balti Investeeringute Grupi Pank, laenulepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral, käsitlustasu iga laenu tasumisega 15 – päevase viivitusperioodi lõppemisel. Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank palus kohtult hagi rahuldamist VÕS §76 lg.1; §100; §101 ja §108 lg.1 alusel.
Kirjalikus vastuses kohtule kostja, M. M., hagi ei tunnistanud (tl.19-21), vaidles hagile vastu ning palus Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank poolt esitatud hagi jätta rahuldamata, aga samuti palus M. M. jäta kõik menetluskulud Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt ei sõlminud M. M. 13.detsembril 2006.a. SMS – laenulepingut nr.0609819/96sm, kuna mobiiltelefon, koos kõikide paroolidega ja pangaarve numbriga, oli varastatud M. M. ́i korterist. Kirjaliku vastuse kohaselt põdes M. M. rasket psüühilist haigust, mille tõttu oli M. M. ́ile määratud raske puue, 90% töövõimekaotusega. M. M. asus seisukohale, et psüühilise seisundi tõttu ei saanud M. M. aru oma tegevusest ning M. M. ei olnud võimeline oma tegevust ka juhtima. Samuti ei olnud M. M. võimeline teostama selliseid keerulisi toiminguid nagu selleks oli SMS – laenu saamine. SMS – laenu olemasolust üldse sai M. M. teada alles kohtust. Koos kirjaliku vastusega esitas M. M. kohtule ka riigi õigusabi taotluse. 09.oktoobri 2009.a. määrusega rahuldas Viru Maakohtus M. M. ́i poolt esitatud riigi õigusabi taotluse (tl.59-60) ning määras M. M. ́ile riigi õigusabi osutajaks advokaadi Eesti Vabariigi arvelt.
Hageja, Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank, lepinguline esindaja, Artur Maljukov palus kohtuistungil hagi rahuldada ja M. M. ́ilt välja mõista 191.73 eurot (3 000.- krooni) põhivõlga, 03.20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulusid, 188.54 eurot võla käsitlustasu, aga samuti tagastamata krediidisummalt 0,25% viivist (iga viivitatud päeva eest), alates „15“juunist
2011.a. kuni tagastamata krediidisumma (191.73 euro) täieliku tasumiseni M. M. ́i poolt. Kõik kohtukulud palus hageja lepinguline esindaja, Artur Maljukov, panna M. M. ́i kanda. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank lepinguline esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et isegi kui M. M. ́il varastati mobiiltelefon koos koodidega, siis ei oma see asjaolu asjas tähtsust, kuna laenusumma kanti üle M. M. ́i pangakontole, mida sai käsutada ainult M. M. ise. Hageja, lepinguline esindaja, Artur Maljukov, oli vestelnud ka M. M. ́i õega, kes oli laenust täiesti teadlik. M. M. ́il esinenud haiguslik seisund ei tähendanud veel iseenesest seda, et M. M. oli teovõimetu ja ei tohtinud sõlmida tehinguid. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank lepinguline esindaja viitas asjaolule, et kõik maksekäsu kiirmenetluses koostatud ja kohtule esitatud dokumendid olid koostatud selliselt, mis andsid alust arvata, et M. M. sai aru oma olukorrast ja tegude tagajärgedest. Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank tugines oma nõudes M. M. ́i vastu lepingu rikkumisele M. M. ́i poolt. Krediidilepingu rikkumisel eeldab seadus lepingut rikkunud osapoole süüd. M. M. ei ole esitanud kohtule tõendeid süü puudumise kohta. Kostjale, M. M. ́ile, kohtu poolt määratud lepinguline esindaja, advokaat Tiina Mare Hiob, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Advokaat Tiina Mare Hiob esitas kohtule kohtuistungil oma kirjalikud seisukohad koos taotlustega. Kohus võttis advokaat Tiina Mare Hiob ́i poolt esitatud kirjaliku dokumendi kohtuistungi protokolli juurde. Täiendavalt selgitas advokaat Tiina Mare Hiob kohtuistungil, et laen tekkis M. M. ́i pangakontole M. M. ́i tahte vastaselt, kuna M. M. ́i telefon ja pangakaardid olid varastatud. M. M. oli pikaajalist psühhiaatrilist abi vajav inimene ning ei ole tõendatud, et M. M. mõistis oma tegevuse tagajärgi. Kohtuistungi lõpuks nõustus advokaat Tiina Mare Hiob M. M. ́i vast esitatud põhivõla nõudega, kuid palus M. M. ́i vabastamist viiviste ja menetluskulude kandmisest, mis olid, advokaat Tiina Mare Hiob ́i arvates, liigkasuvõtjaliku iseloomuga.
Kohus luges hagi tõendatuks, põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank hagiavaldusega M. M. ́i vastu (tl.2-5). Maksekorraldusega nr.92152398 15.juunist 2009.a. (tl.6), riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank kirjaliku ettepanekuga 26.veebruarist 2007.a. M. M. ́ile (tl.9), võla vabatahtliku tasumise kohta. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank teenustasude hinnakirjaga (tl.10), mis kehtis alates 10.novembrist 2005.a.. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank poolt kehtestatud SMS – laenu üldtingimustega (tl.11-12), mis olid iga SMS – laenulepingu lahutamatuks koostisosaks. SEB panga maksekorraldusega nr.66156 13.detsembrist 2006.a. (tl.13), mille alusel kandis Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank üle M.
M. ́i pangakontole SMS – laenulepingu nr.0609819/96sm (laenusumma 3 000.krooni) järgi M. M. ́i poolt laenatud summa, millest olid maha arvatud sms – laenulepingu sõlmimisega kaasnenud tasud. Kokku kanti M. M. ́i pangakontole 2 060.- krooni. Maksekorralduse selgituste lahtris oli märgitud laenu tagastamise tähtaeg – 11.veebruar 2007.a.. Viru Maakohtu 16.juuni 2009.a. määrusega (tl.14). M. M. ́i poolt 10.juulil 2009.a. kohtule esitatud kirjaliku vastusega hagile (tl.19). Sihtasutuse Ahtme Haigla tõendiga 08.juulist 2009.a. (tl.20), mille kohaselt oli M. M. pöördunud korduvalt raviasutusse psühhiaatrilise abi saamiseks. Fotoärakirjaga M. M. ́i Vene FV kodaniku passist (tl.21). M. M. ́i taotlusega riigi õigusabi saamiseks ja majandusliku seisundi teatisega (tl.22-26). Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank poolt 01.septembril 2009.a. kohtule esitatud kirjaliku seisukohaga (tl.29-33) vastuseks M. M. ́i poolt hagile esitatud kirjalikule vastusele. Viru Maakohtu poolt esitatud kirjalike päringutega M. M. ́i varalise seisundi kohta, aga samuti vastustega neile päringutele (tl.3558). Viru Maakohtu 09.oktoobri 2009.a. määrusega (tl.59-60), M. M. ́i poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamise kohta. Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank kirjaliku taotlusega 17.veebruarist 2011.a. (tl.77-81) kohtuistungi edasilükkamise kohta. 21.veebruaril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.84-85). 25.aprillil 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.91-93). M. M. ́ile kohtu poolt määratud lepingulise esindaja, advokaat Tiina Mare Hiob ́i, poolt kohtule esitatud kirjalike taotluste ja seisukohtadega 24.oktoobrist 2011.a.. Kohus jättis advokaat Tiina Mare Hiob ́i poolt 24.oktoobri 2011.a. dokumendis esitatud kirjalikud taotlused rahuldamata. Kohus luges tõendatuks tsiviiltoimiku materjalidega, et kohus oli varemalt, käesoleva menetluse käigus, juba korduvalt kontrollinud nii M. M. ́i üldist teovõimet, kui ka tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Kohus luges tõendatuks, et M. M. ́i näol oli tegemist tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isikuga, mille tõttu kohus rahuldaski M. M. ́i riigi õigusabi taotluse ning käesolevas menetluses oli M. M. ́ile kohtu poolt määratud lepinguliseks esindajaks, advokaat Tiina Mare Hiob. M. M. ́i üldise teovõime osas luges kohus tõendatuks, et TsÜS §7 kohaselt oli füüsilise isiku (inimese) (käesolevas menetluses M. M. ́i) õigusvõimeks, võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul oli ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algas inimese elusalt sündimisega ja lõppes surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel oli inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sündis elusana. Kohus luges tõendatuks, et M. M. ́il oli juba sünni hetkest olemas võime omandada tsiviilõigusi (saada krediidiasutustelt krediiti) ja kanda tsiviilkohustusi (täita laenulepingutega võetud kohustusi krediidiasutuste ees). Kohus luges tõendatuks, et TsÜS §8 kohaselt loeti füüsilise isiku (M. M. ́i) teovõimeks võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime oli 18 – aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18 – aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu
kestvalt ei suutnud oma tegudest aru saada või neid juhtida, oli piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutas isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suutnud oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kui isikule, kes, vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu, ei suutnud kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, oli määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik oli piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja oli määratud. Nii kohtul, M. M. ́il endal kui ka temale kohtu poolt määratud lepingulisel esindajal, advokaat Tiina Mare Hiob ́il, puudusid andmed selle kohta, et M. M. ́il esinenud psüühikahäire oleks olnud kestva iseloomuga, mille tõttu oleks tulnud M. M. ́i lugeda piiratud teovõimega isikuks. Samuti puudusid kohtul andmed selle kohta, et M. M. ́ile oleks olnud määratud eestkostja, mille tõttu oleks tulnud M. M. ́i lugeda piiratud teovõimega isikuks. Kohus luges tõendatuks, et M. M. ́i, füüsilise isikuna, kes oli saanud 18 – aastat vanaks, kellel ei olnud diagnoositud kestva iseloomuga psüühikahäiret ning kellele ei olnud kohtu poolt määratud eestkostjat, tuli lugeda teovõimeliseks isikuks, kuna M. M. omas võimet teha iseseisvalt tehinguid ning seda võimet ei olnud M. M. ́il kohtu poolt piiratud.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §113 sätteid, mille kohaselt: (1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. (2) Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS §821 lg.1 sätestatud ajast. (3) Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule. (4) Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. (5) Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud
mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. (6) Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS §113 lg.6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. (8) Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §162 sätestatule. Vastavalt VÕS §396 sätetele, kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS §397 kohaselt tuleb majandus – või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §94 sätestatud määr. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS §397 lg.1 – 3 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas. VÕS §401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS §402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus – või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank hagi M. M. ́i vastu tarbijakrediidilepingust (SMS – laenulepingust) nr.0609819/96sm 13.detsembrist 2006.a. tulenevate rahasummade tasumiseks oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohu luges tõendatuks, et M. M. ́ilt kuulub väljamõistmisele 383.47 eurot (sealhulgas
191.73 eurot tasumata krediidisummat, 03.20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulusid ning 188.54 eurot võla käsitlustasu). Kohus luges tõendatuks, et VÕS §113 alusel kuulus M. M. ́ilt väljamõistmisele 0,25% viivist, tasumata krediidisummalt (191.73 eurot) päevas, alates „15“juunist 2009.a. kuni tasumata krediidisumma (191.73 eurot) täieliku tasumiseni M. M. ́i poolt. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank sõlmis, VÕS §402 kohaselt, oma majandustegevuses tegutseva krediidiandjana, M. M. ́iga, tarbijakrediidilepingu ning andis tarbijale krediiti või laenu. Kohus luges tõendatuks, et tarbijakrediidilepingule tuli kohaldada laenulepingu kohta käivaid sätteid. VÕS §397 kohaselt tuli majandus – või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kohus luges tõendatuks, et M. M. võttis tarbijana Aktsiaseltsilt Balti Investeeringute Grupi Pank laenu (krediiti), elektroonsete kanalite kaudu SMS – laenulepingu nr.0609819/96sm 13.detsembrist 2006.a. sõlmimise teel ning M. M. oli kohustatud Aktsiaseltsile Balti Investeeringute Grupi Pank tasuma lepingu sõlmimise tasu (940.- krooni), tagastama laenu (krediidi) ning lepingu rikkumiste korral (laenu tagasimaksmisega viivitamise korral) maksma krediidiandjale, kulude katteks, 550.- krooni käsitlustasu, iga 15 – päevase viivitusperioodi eest, aga samuti VÕS §113 alusel tasumisega viivitamise korral maksma viiviseid lepinguga ja seadusega ettenähtud ulatuses. Kohus luges tõendatuks, et M. M. ́ile kohtu poolt määratud lepingulise esindaja, advokaat Tiina Mare Hiob ́i, taotlused tuli jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et TsÜS §8 kohaselt loeti füüsilise isiku (M. M. ́i) teovõimeks võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime oli 18 – aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18 – aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suutnud oma tegudest aru saada või neid juhtida, oli piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutas isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suutnud oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kui isikule, kes, vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu, ei suutnud kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, oli määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldati, et isik oli piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja oli määratud. Nii kohtul, M. M. ́il endal, kui ka temale kohtu poolt määratud lepingulisel esindajal, advokaat Tiina Mare Hiob ́il, puudusid andmed selle kohta, et M. M. ́il esinenud psüühikahäired oleks olnud kestva iseloomuga, mille tõttu oleks tulnud M. M. ́i lugeda piiratud teovõimega isikuks. Samuti puudusid kohtul andmed selle kohta, et M. M. ́ile oli määratud eestkostja, mille tõttu oleks tulnud M. M. ́i lugeda piiratud teovõimega isikuks. Kohus luges tõendatuks, et M. M., füüsilise isikuna, kes oli saanud 18 – aastat vanaks, kellel ei olnud diagnoositud kestva iseloomuga psüühikahäiret ning kellele ei olnud kohtu poolt määratud eestkostjat, tuli lugeda teovõimeliseks isikuks, kuna M. M. omas võimet teha iseseisvalt tehinguid ning seda võimet ei olnud M. M. ́il kohtu
poolt piiratud. Ajutise psüühikahäire tõttu oli M. M. tsiviilkohtumenetlusteovõimet mitteomav isik, mille tõttu andis kohus M. M. ́ile riigi menetlusabi ja RIS – infosüsteemi vahendusel sai M. M. ́i määratud lepinguliseks esindajaks, advokaat Tiina Mare Hiob. Kohus luges tõendatuks, et M. M. ́i lepingulist vastutust välistavaks asjaoluks ei saanud olla M. M. ́i elukohast mobiiltelefoni ja pangakaartide varastamine, tundmatute isikute poolt. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaselts Balti Investeeringute Grupi Pank kandis laenusumma M. M. ́i pangakontole. Kohtule ei olnud esitatud andmeid selle kohta, et M. M. ́i pangakontole oleks olnud juurdepääs tõkestatud, seoses M. M. ́i identiteedi vargusega, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et M. M. võttis ise pangakontolt laenusumma välja ja kulutas laenusumma ära. Kohus luges tõendatuks, et M. M. toimis lähedaste isikute teadmisel ja heakskiidul. Vastuväide, et M. M. ei soovinud laenu, tuli jätta tähelepanuta, kuna M. M. ́il ja tema lähedastel isikutel oli alati võimalus M. M. ́i pangakontolt laenusumma koheselt tagasi kanda, koos selgitusega, et raha oli üle kantud vastu M. M. ́i tegelikku tahet. Kohus luges tõendatuks, et laenusumma kohese mittetagastamisega ja laenatud raha ärakulutamisega kiitis M. M. ise hiljem tehingu heaks ning oli selle tõttu kohustatud tasuma ka viiviseid. Kohus asus seisukohale, et juhul, kui tõepoolest oleks toimunud kurjategijate poolt M. M. ́i identiteedi vargus, siis oleksid kurjategijad võtnud M. M. ́i nimelt mitmeid laene ja järelmakse. Asjaolu, et M. M. ́i nimelt võeti ainult üks SMS – laen, viitab sellele, et tegelikult võttis laenu täiesti teovõimeline M. M. ise, kes viidates oma tervislikule seisundile püüab Aktsiaseltsi Balti Investeeringute Grupi Pank eksitusse viia, laenukohustuse tasumisest vabanemise eesmärgiga. Kohus luges tõendatuks, et tegelikkuses M. M. ́i identiteedi vargust (kurjategijate poolt) ei toimunud. Kohus luges tõendatuks, et kõik menetluskulud tuli panna M. M. ́i kanda. Riigi õigusabi kulud tuli jätta Eesti Vabariigi kanda. Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.