2-16-18256
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Määruse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2017, Jõhvi kohtumaja, kell 16.00
Tsiviilasja number
2-16-18256
Tsiviilasi
M. M.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
20. jaanuar 2017
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: M. M. (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad
Ajutine pankrotihaldur: Pankrotihaldur Tiia Kalaus (Fortuuna 1, Tartu 50603, tel: 7 407 662; 504 6694, e-post: [email protected])
Kuulutada välja M. M.i pankrot alates 27. jaanuarist 2017 kell 16.00.
2-16-18256 nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastu PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist.
Viru Maakohtu menetluses on M. M.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 07.12.2016 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.
2-16-18256 Lähtudes eeltoodud andmetest, on ajutine haldur tuvastanud, et käesoleval ajal võlgniku nimele registreeritud kinnisvara on väärtusetu ning eelduslikult realiseerimatu. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Muu vallasvara: Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Kuivõrd elab pikemat aega varjupaigas, siis ei saa ka eeldada, et võlgnikule võiks kuuluda likviidset realiseeritavat vara. Rahalised vahendid : Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: nr EE252200001106235370 Swedbank, mille saldo on 20,16 eurot. Kontol on samas suurusjärgus broneering kaardi kuutasudest, seega tegelik konto jääk 0,00 eurot. Eelduslikult võlgnik kontot ei kasuta, sest toimingud perioodil 2015-2016 puuduvad. Nr EE837700771001233480 LHV Pank, saldo 104,50 eurot. Konto jääk on muutuv, sest sellele laekuvad võlgnikule makstavad toetused ning ajutine haldur on andnud nõusoleku rahaliste vahendite kasutamiseks vastavalt seaduses ettenähtud töötasu alammäärale. Teistes krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot. Võlgniku nimel on avatud kohustuslik kogumispensioni konto nr 99804709712, mille saldo on 1,877 LHV Pensionifond S osakut. Kohustusliku pensionikonto osakuid ei saa arvata pankrotivarasse ega realiseerida võlausaldajate nõuete katteks. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu 2015.aastal saanud ainult sotsiaalkindlustusametilt. Viimane töötasu on deklareeritud 2007.aastal AS Polyform poolt. Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku kinnitusel nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Osalus äriühingutes Seosed äriregistris registreeritud isikuna puuduvad (ei kuulu äriühingute osanike ega juhtorgani liikmete hulka). Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuuluv vara on väärtusetu Puudub püsiv sissetulek. Seni on sissetulekuks ravi- ja sotsiaaltoetus ning pension, mis ei võimalda TMS § 132 kohaselt arestimist. Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pankrotiavalduse menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused võlausaldajatele, kelle nõude aluseks on jõustunud kohtulahend ning mille suhtes on juba alustatud täitemenetlus; Kohtutäitur Kristel Maalman menetluses on alljärgnevate võlausaldajate nõuded: - Eesti Energia AS (kohtulahend 2-12-43551, 4.03.2013), nõude jääk 668,71 eurot; - Julianus Inkasso OÜ (kohtulahend 2-10-41349, 7.03.2011), nõude jääk 737,84 eurot. Kohtutäitur Risto Kütt menetluses on alljärgnevate võlausaldajate nõuded: - Placet Group OÜ (Pärnu MK 2-16-109277, 6.06.2016), nõude jääk 565 eurot; - Bigbank AS (Viru MK 2.12.2011 otsus 2-09-28697), nõude jääk võlausaldaja andmetel 417,14 eurot. Muud sissenõutavaks muutunud kohutused puuduvad, vähemalt ei ole esitatud rohkem avaldusi täitemenetluse algatamiseks.
2-16-18256 Ei saa välistada, et võlgnikul on rohkem kohustusi, kuid tema piiratud eesti keele oskuse tõttu pole ta võimeline neid esitama. Lähtudes eeltoodust on ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi põhinõuete osas vähemalt summas 2 388,69 eurot (võivad lisanduda kohtutäituri tasud ja kulud mille suhtes pole täitemenetlust lõpetatud, vt. p 3.1). Ajutine haldur tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgniku vara ja rahalised vahendid ei kata võlausaldajate nõudeid. Võlgnik hindab enda olukorda käesoleval ajal maksejõuetuks. Arvestades eeltoodut ja asjas kogutud tõendeid, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjustest Pankrotiavalduses on võlgnik põhistanud maksejõuetuse tekkimist seoses asjaoluga, et jäi võlgu Eesti Energiale, peale seda muutus talle kuuluv korter elamiskõlbmatuks ning sai abi KOV-ilt. Rehabilitatsioonikeskuse juhataja on pankrotiavaldusele lisatud tõendis selgitanud, et võlgnikul on haiguse tõttu elust arusaamine piiratud. Tegemist on ilmselt isikuga, kes ei saa aru kõigest, mida ta teeb, või mis on tema tegude tagajärg. Siinkohal kerkib üles küsimus, kas võlgnikul üldse on arusaamist pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse kohta. Kui isikul on raskusi elust arusaamisega, siis võib olla vajalik algatada tema suhtes eestkoste menetlust. Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotivarasse arvatav vara on väärtusetu. Arvestades asjaolu, et võlgnikul on tuvastatud 90% ulatuses töövõimetus, siis puudub perspektiiv, et tal oleks võimalik teenida tulu peale käesoleval ajal laekuvate toetuste ja pensioni. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud esialgu asjaolusid, mis kindlalt seaduse alusel (PankrS § 171 lg 2) võiksid välistada juurdepääsu nimetatud menetlusele. Ajutine haldur palub juhul, kui kohus kuulutab välja M. M.i pankroti PankrS § 171 lg 11alusel, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. Kohtuistung
2-16-18256
Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M. M.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 2 388,69 eurot, võlgnikul olev vara ei oma väärtust. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Muuhulgas võib maksejõuetus olla põhjustatud asjaolust, et võlgnikul on haiguse tõttu elust, sh tehingutest ja nende tagajärgedest, arusaamine piiratud. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause M. M.i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 22. veebruaril 2017 kell ....... Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud M. M.i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 467,40 eurot (sh käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja
2-16-18256 kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 467,40 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.