Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teo tõttu jäi 2007. a võõrandmistehing ära, millega hagejal tekkis kahju 1 250 000.00 Eesti krooni. Järgnevalt kohus hindab kahju hüvitamise võimalikkust tulenevalt deliktivastuse sätetest ning seejärel lepingulise kohustuse rikkumise sätete alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitaja kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkudes. Nimetatud sätte tähenduses tuleb mõista mis tahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest, kuid normi kaitsealasse ei kuulu normid, mis sätestavad võlasuhte poolel võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse. Hageja heidab kostjale ette VÕS § 6 lg-s 1, AÕS § 359 lg-s 1, § 325 lg-s 1 ja § 360 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumist poolte võlasuhte (ühishüpoteegi seadmise lepingu, II kd tl 49-62) raames. Seetõttu puudub alus deliktiõigusliku vastutuse tekkeks. Järgnevalt kohus kontrollib kahju hüvitamise võimalikkust võlasuhtest (ühishüpoteegi seadmise lepingu, II kd tl 49-62) tuleneva kohustuse rikkumist (VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3) ning kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja heidab kostjale ette VÕS § 6 lg-s 1, § 23 lg-s 2 sätestatu rikkumist, s.o käitumist hea usu põhimõtte vastaselt ja mitte koostööaltilt. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 26.04.2005 ning 29.12.2005 ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingud (II kd tl 49-62), millega hageja tagas kõik võimalikud kostja nõuded, mis tulenevad F OÜ ja kostja vahelistest võlaõiguslikest lepingutest. Ühishüpoteek seati hagejale kuulunud korteriomanditele XXX Tallinnas ja XXX Tallinnas ning mille kohta tehti vastavad kanded Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosade nr XXX ja nr XXX IV jakku kogusummas 1 500 000.00 Eesti krooni (I kd tl 90-93). Kohus nõustub siinkohal hagejaga selles, et ühishüpoteeki tuleb mõista kui komplekshüpoteeki st ühist hüpoteeki samas summas kõigi kinnisasjade osas. Samuti puudub vaidlus selles, et F OÜ ei suutnud oma kohustusi kostja eest talvel-kevadel 2007. a täita (I kd tl 82-83) ning täitemenetluse nr 017/2007/7403 raames 05.10.2007 avalduse alusel kandis kohtutäitur Priit Lantin 12.10.2007 kinnistusraamatusse keelumärke XXXTallinnas asuva korteriomandi käsutamise keelamiseks kostja kasuks ja 21.11.2007 avalduse alusel kanti kinnistusraamatusse 27.11.2007 keelumärge XXX Tallinnas asuva korteriomandi käsutamise keelamiseks kostja kasuks. Selles, et hageja soovis XXX Tallinnas ja XXX Tallinnas korteriomandeid võõrandada 26.11.2007 toimuma pidanud tehingu käigus, ei ole vaidlust. Esitatud e-kirjavahetusega (I kd tl 10-16, I kd tl 78-81, I kd tl 116, I kd tl 223-225) on tõendatud pooltevahelised läbirääkimised kuni 08.01.2008 ühishüpoteegiga koormatud korteriomandi(te) võõrandamiseks. AS-i AE 16.03.2009 teatisest (I kd tl 107), 08.11.2007 krediidilepingust (I kd tl 127-130) ja OÜ R teatisest (I kd tl 158-161) nähtub, et XXX Tallinnas ja XXX Tallinnas asuvaid kortereid soovis osta KT ning tal olid selleks vähemalt 20.11.2007 olemas rahalised vahendid. Viimati nimetatut ei lükka ümber ka OÜ R 2007. a majandusaasta aruanne (seisuga 31.12.2007. a seisuga, I kd tl 143-152). Samas ei nähtu üheselt esitatud e-kirjavahetusest ja teatistest millal sai teatavaks, et 26.11.2007 kokkulepitud tehing jääb ära. AS-i AE 16.03.2009 teatise järgi oli 15.11.2007. a teada tehingu

mittetoimumine. OÜ R teatise järgi oli tehingu mittetoimumine teada 20.11.2007. Samas ekirjavahetusest nähtuvalt arutasid pooled veel 22.11.2007 tehingu toimumise võimalikkust. Hageja leiab, et 26.11.2007 planeeritud tehing jäi ära just seetõttu, et kostja ei olnud koostööaldis ja rikkus sellega hea usu põhimõtet. Kuid hageja ei ole tõendanud, et just kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu jäi kokkulepitud ajal tehing toimumata. Eelnenut ei tõenda ka 15.11.2007 ekiri (I kd tl 108), kuna sellest ei nähtu tulevikus toimuma pidanud tehingu ärajäämine või veel enam selle põhjus. Hageja 22.11.2007 e-kirjast kostjale (I kd tl 13) nähtub, et hagejal on võimalik tehingut jätkuvalt teostada refinantseerimisega, kuid hageja ei ole tõendanud, et mil viisil olnuks see võimalik ja kes olnuks ostjaks peale 15.11.2007, mil AS-ile AE või 20.11.2007, mil OÜ-le R oli teada tehingu mittetoimumine. Seega tõendeid kogumis hinnates, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud 26.11.2007 toimuma pidanud tehingu ärajäämist just kostja tegevusetuse tõttu (sh erimeelsus hinna üle). Kohus nõustub kostjaga selles, et nimetatud korteriomandite võõrandamine olnuks põhimõtteliselt võimalik ka kostja kui hüpoteegipidaja osavõtuta. Vaidlus puudub selles, et kinnisvaraturu hinnad langesid ajavahemikul 2007. a november kuni 2008.a juuli ning korteriomandid võõrandati 2008. a keskmise turuhinnaga (I kd tl 17-48). Muutusi kinnisvaraturul ei saa kostjale ette heita, kuna see ei olnud kostja jaoks ette nähtav ja tema poolt mõjutatav. Kõige eelnenu alusel kohus leiab, et kostja teod 2007. a novembris ei anna alust lugeda teda rikkunuks koostöökohustust ja sellega koos hea usu põhimõtet. Seega ei ole kostja rikkunud sellist lepingulist kohustust, mis annaks hagejale õiguse nõuda kostjalt kahju. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et LF hagi Swedbank AS-i (endise ärinimega AS Hansapank) vastu kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu hageja kanda. Kostjal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.