Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluskulude jaotus

2-11-38008 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Korteriühistu Adavere Metsa 3 esitas 15.08.2011. a kohtule hagiavalduse Txxx Kxxxxxxxxx vastu osutatud teenuste eest põhivõla summas 584,06 euro ja viivise nõudes. Kostjale kuulub korter nr 1, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Maja haldamiseks on moodustatud korteriühistu. KÜ põhikirja kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi ja kommunaalmakseid kehtestatud suuruses ja tähtajal. Alates 2009.a jaanuarist ei ole kostja enam tasumisele kuuluvadi makseid nõuetekohaselt tasunud ja tal on tekkinud korteriühistu ees võlgnevus 584.06 eurot üldhalduse, prügiveo, üldelektri, üldremondi, vee ja kanalisatsiooni kulude ning vee abonemendi tasu eest. Hageja on pöördunud kostja poole korduvalt kirjalikult võla tasumise nõudega. Selleisulisi tähitud kirju ei ole kostja aga vastu võtnud. Samuti ei ole ta võlga tasunud. Hageja märkis, et kostjal on tekkinud tasumata arvete näol ka viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 31.10.2011. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on hageja nõue põhivõla osas. Hagimaterjalide kohaselt omab kostja korteriomandit, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, korter nrxx Kostja on Korteriühistu metsa 3 liige. Kostja on jätnud hagejale nõuetekohaselt tasumata korteriomandile osutatud teenuste eest (üldhaldus, prügivedu, üldelekter, üldremont, vesi- ja kanalisatsioon). Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb

2-11-38008 kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et põhjendamata on hageja viivisenõue. Kostja on hageja ees maksekohustust rikkunud ja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 on hagejal kui võlausaldajal õigus nõuda kostjalt viivist. Hagiavalduse kohaselt on tulenevalt korteriühistu kodukorrast viivise määraks 0,2 % võlgnetavalt summalt. Samas ei ole hageja esitanud viivisearvestust ja ei ole märkinud, millise perioodi eest ja millises ulatuses ta viivist nõuab. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt saab kohus menetleda nõuet üksnes poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Kuna viivisearvestust ei ole, siis tuleb jätta viivisenõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palus kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 127,82 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.