Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-6177 jätta kostja Juri Petrovi kanda.

Tsiviilasi nr 2-11-6177

Kohtu selgitused hagejale:  

menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1) menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt AS Narva Elamuvaldus ja Juri Petrov'i vahel 24.09.1997.a. sõlmitud Munitsipaaleluruumi tüüpüürilepingu nr 27/2 (edaspidi, Üürileping) alusel anti Kostja kasutusse korter aadressil, XXX. Hageja on aadressil, XXX asuva korteriomandi omanik. Narva Linnavolikogu 19.06.2003.a. otsusega nr 84/18 anti AS-i Narva Elamuvaldus bilansis olevad munitsipaaleluruumid üle Narva Linnavalitsuse Linnavaraametile (otsuse p 1.3). Otsuse p 2(5)

Tsiviilasi nr 2-11-6177

2 kohaselt tehti Narva Linnavalitsuse Linnavaraametile ülesandeks sõlmida SA-ga Narva Linnaelamu munitsipaalelamufondi haldamise leping. Narva linna ja SA Narva Linnaelamu vahel 07.04.2010.a. sõlmitud Narva linna omandis olevate eluruumide haldamise lepingu p 5.1.4 kohaselt on SA Narva Linnaelamu volitatud esindama Narva linna kohtus munitsipaaleluruumide üürnikelt võlguolevate summade saamiseks. Haldamislepingu p 5.1.9 kohaselt on SA Narva Linnaelamu kohustatud täitma munitsipaalelamufondi üürileandja õigusi ja kohustusi. Narva Linna poolt, Narva linnapea isikus, 14.04.2008.a. välja antud volikirja kohaselt on SA Narva Linnaelamu volitatud sõlmima eluruumide üürilepinguid, teostama üürileandja õigusi Narva linna nimel ja sisse nõudma üürnikelt võlgnevusi. Üürilepingu p 4.1 ja 4.2 järgi kohustus Kostja tasuma üürileandja vahendusel osutatavate teenuste eest, mille suurus määratakse kindlaks lähtuvalt faktilistest hooldamiskulutustest, muu hulgas alapunktis 4.2.1 sätestatud remondikulude ja alapunktis 4.2.2. loetletud kommunaalkulude eest. VÕS § 292 lg 1 järgi lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kostjal on võlgnevus kõrvalkulude, s.o Korteriühistu Kevade 3 Narva poolt ajavahemiku 01.11.2008.a-31.07.2010.a. esitatud arvete osas summas kokku 23 583, 85 krooni, sellest on 19 715,41 krooni põhivõlg ning 3 868, 44 krooni on viivised ajavahemiku 01.05.2009.a31.07.2010.a. eest. Võlgnevuse arvestus on toodud 08.02.2011.a. hagiavalduse Lisas 2 (Korteriühistu Kevade 3 Narva 03.02.2011.a. tõend). Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo Narva Politseijaoskonna 24.11.2010.a. tõendi kohaselt on Juri Petrov'i tegelik viibimiskoht Narva, XXX. 08.10.2010.a. ülesütlemisavaldusega ütles SA Narva Linnaelamu Kostjaga sõlmitud Üürilepingu üles alates 07.11.2010.a. VÕS § 316 lg 3 järgi seoses võlgnevusega kõrvalkulude osas, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summat. Üürilepingu ülesütlemisavaldus toimetati Kostja elukoha aadressil XXX ja viibimiskohta XXX.

samuti Kostja

SA Narva Linnaelamu 08.10.2010.a. ülesütlemisavalduse vaidlusaluse eluruumi aadressile ja Kostja tegeliku viibimiskoha aadressile kättetoimetamisega loetakse see TsÜS § 69 lg 2 ja 3 järgi Kostja poolt kättesaaduks ja seega tema suhtes kehtivaks. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg 3).

3(5)

Tsiviilasi nr 2-11-6177

Üürileandja ülesütlemisavalduse Kostjale kättetoimetamisega on AS Narva Elamuvaldus ja Juri Petrov'i vahel 24.09.1997.a. sõlmitud Munitsipaaleluruumi tüüpüürileping nr 27/2 lõppenud alates 07.11.2010.a. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub VÕS § 108 lg 1 järgi välja mõista Kostjalt võlgnevus kõrvalkulude osas 31.10.2010.a. seisuga summas 1 344,31 eurot ning viivised 328,37 eurot. Võlgnevuse arvestus on toodud 08.02.2011.a. hagiavalduse Lisas 2. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Kostja on eelpoolnimetatud kohustust rikkunud, jättes pärast üürilepingu lõppemist vaidlusaluse korteri Hagejale tagastamata. VÕS § 335 järgi kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Hageja nõuab korteri, aadressil XXX Kostjalt väljanõudmist ning tagastamise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Hagejale tekitatud kahjuks on pärast üürilepingu lõppemist korteri, aadressil XXX, kõrvalkulud vastavalt Korteriühistu Kevade 3 Narva arvetele ajavahemiku eest alates 01.11.2010 kuni 31.01.2010.a., summas 3 700,91 krooni (236,53 eurot). Eelpooltoodu põhjal palub hageja välja mõista Kostjalt Hageja kasuks võlgnevus kõrvalkulude osas ajavahemiku 01.05.2009.a-31.07.2010.a. eest summas 1 344,31 eurot ning viivised 328,37 eurot; välja mõista Kostjalt Hageja kasuks korteri, aadressil XXX, tagastamise viivitamisega tekitatud kahju summas 236,53 eurot; välja nõuda Kostjalt korter, aadressil XXX.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot. 4(5)

Tsiviilasi nr 2-11-6177

TsMS § 134 lg 1 esimene lause sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja palub mõista kostjalt põhivõlgnevus ja kahju hüvitamiseks kokku 1 580,84 eurot, ja nõuda välja korterit, seega antud asja hagihind moodustab 3 175,84 eurot (1 580,84 € + 1 595 €).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja sai 27.06.2011 isiklikult kätte hagiavalduse koos lisadega ja vastuse nõudega (tl 53), kuid hagi vastuse kohtule ei esitanud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamise ajast ja kohast oli teadlik, kohtule mitteilmumise põhjusest ei teavitanud. Hageja esindaja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks, jätab kohus menetluskulud tema kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.