2-11-47231/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

omanikud on lootnud positiivsele tulemusele kohtuvaidluses maksuametiga ning püüdnud oma klientide huve kaitsta. Seega puuduvad ajutisel halduril konkreetsed tõendid, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgniku bilansis on real „vara“ kokku summas 47 898 eurot. Nimetatud varaks on ebatõenäoliselt laekuvad debitoorsed võlgnevused summas 22 695 eurot ning ettemaksed 23 583 eurot (liikluskindlustus). Võlgniku Danske Bank A/S Eesti filiaali arvelduskontol on jääk summas 1579.34 eurot. AS Swedbank, arvelduskontol on jääk summas 1.92 eurot Võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega ehitisi. Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole. Seega kokku vara 1581.26 eurot, mis ei kata pankrotimenetluse kulusid. Maksu- ja Tolliameti ees on võlgniku võlgnevus 32 414,37 eurot (pluss intress 10 833,59 eurot). Võlad hankijatele on 121 488 eurot. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 164 735,96 eurot. Võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2010 algul. Ajutise halduri arvates ei ole antud asjas võimalust majandustegevust jätkata ega ettevõtet tervendada, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, lepingud üles öeldud ning võimalike uute klientide ja koostööpartnerite leidmine olemasolevas majandusolukorras on töömahukas ja ebaperspektiivne. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, võlgade suuruseks on vähemalt 164 735,96 eurot, mis ületab varade maksumuse ligi sajakordselt. Haldur on seisukohal, et ettevõtte maksejõuetuse on põhjustanud pikaleveninud vaidlus maksuametiga ja sellest tingitud majandustegevusele asetatud piirangud, samuti viivitamine pankrotiavalduse esitamisega. Juhtimisvigu haldur tuvastanud ei ole. Juhatuse liikmete tegevuses//tegevusetuses on Karistusseadustiku § 3851 ettenähtud koosseis (Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine). Seega tuleks lugeda maksejõuetuse üheks põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõttes kuriteo tunnustega tegu. Juhul, kui juhatuse oleks õigeaegselt, so 2009 lõpul, mil omakapital muutus negatiivseks, esitanud kohtule pankrotiavalduse, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Kooskõlas PankrS § 30 lg 1 sätetele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Sama sätte 2.lõike kohaselt kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Menetluse läbiviimiseks vajalik rahasumma on halduri hinnangul vähemalt 3 000 eurot. Kui kohtu deposiiti raha asjast huvitatud isikutelt ei laeku, tuleb OÜ T pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankS § 29 lg 1 alustel. Käesolevas asjas on haldur teinud töötunde 1200 euro ulatuses (lisandub sotsiaalmaks 396 eurot), seega kokku töötasu koos maksudega 1596 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse § 23 lg 1, § 29 lg 1, § 39 lg 1, § 150 lg 1 p 2, 5 ja § 157 p 2 palub haldur juhul kui kohtu deposiitarvele ei kanta kohtu poolt määratud rahasummat pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetada T OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus; likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidjaks määrata AM (isikukood XXX) elukoht XXX. Välja mõista võlgniku Danske Bank A/S Eesti filiaali arveldusarvel olevast rahast ajutise halduri töötasuks 1596 eurot (koos maksudega) Causa Õigusbüroo OÜ kasuks (SEB arveldusarve nr XXXXXXXXXX ). Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 164 735,96 eurot ja vara on võlgnikul kokku 1581.26 eurot , seega on võlgnik maksejõuetu. Juhatuse liikmete tegevuses//tegevusetuses on Karistusseadustiku § 3851 ettenähtud koosseis (Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine). Seega tuleks lugeda maksejõuetuse üheks põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõttes kuriteo tunnustega tegu. Juhul, kui juhatuse oleks õigeaegselt, so 2009 lõpul, mil omakapital muutus negatiivseks, esitanud kohtule pankrotiavalduse, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval hetkel tehinguid, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 03.11.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜT võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on