lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-86-11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-86-11
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1339
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-86-11 Tartu, 28. november 2011. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu K. Z hagi L. Z vastu 12 622 euro 55 sendi (197 500 krooni) saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-48445 K. Z määruskaebus Hageja K. Z (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule Kostja L. Z (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Karmo Kalk 3. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Harju Maakohtu 9. detsembri 2010. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-48445 ja saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Arkins Advokaadibüroo OÜ-le K. Z määruskaebuselt 26. aprillil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.K. Z (hageja) esitas 30. septembril 2010 Harju Maakohtule L. Z (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 197 500 krooni ja vabastada end riigilõivu tasumisest. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt jagas Harju Maakohus 30. oktoobri 2008. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-29098 poolte ühisvaraks olnud Maardus Ubalehe tee 28 asuva kinnisasja (väärtus 795 000 krooni), mille tulemusena tunnustati hageja omandiõigust nimetatud kinnisasjale ja mõisteti hagejalt kostja kasuks enam saadud ühisvara arvel välja hüvitis 347 500 krooni. Kohtuotsus on jõustunud.
7.jaanuaril 2009 saatis kohtutäitur hagejale täitmisteate, mille kohaselt oli kostja esitanud täitmisavalduse Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsuse täitmiseks ja selle alusel 347 500 krooni saamiseks. Hageja soovis kinnisasja müüa ja saadud rahaga maksta kostjale hüvitist, kuid kinnisvaraekspertide arvamuse kohaselt oli selleks ajaks kinnisasja väärtus majandussurutise tõttu langenud 400 000 kroonini. Hageja ei saanud kinnisasja müüa, sest kinnistusraamatu kandest nähtuvalt kuulus kinnisasi endiselt kostjale. Kuigi Harju Maakohus tunnustas 30. oktoobri 2008. a otsusega hageja ainuomandiõigust kinnisasjale, ei ole kostja hagejale omandit üle andnud. Seega on kinnisasi endiselt kostja ainuomandis. Hagi esitamise aja seisuga on kinnisasja väärtus langenud 300 000 kroonini. Kuna õiglane hüvitis omandi kaotamise eest tuleb määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga ja kostja ei ole senini hagejale omandit üle andnud, on kostja nõue 347 500 krooni suuruse hüvitise saamiseks vastuolus hea usu põhimõttega ning kostja õiguste

teostamise eesmärgiks on hagejale kahju tekitamine, mis ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-ga 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 6 ja 7. Kuna poolte ühisvara jagati Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega võrdsetes osades ning kinnisasja väärtus on praegu 300 000 krooni, on õiglane kostja ühisvara osa 150 000 krooni, mitte 347 500 krooni. Sellest tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada kinnisasja väärtuse muutumise tõttu 197 500 krooni.

2.Harju Maakohus jättis 9. detsembri 2010. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata ja menetlusabi andmata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb jätta hageja nõue ühisvara ümberjagamiseks (väljamõistetud hüvitise muutmiseks) TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata. Poolte ühisvara on Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega jagatud ning kohtuotsus on jõustunud. TsMS § 457 lg 1 järgi on nimetatud kohtuotsus pooltele kinnisasja jagamise osas kohustuslik. Kinnistusraamatu kande muutmine (hageja sõnastuses omandi üleandmine) kui hagi eesmärk ei ole hageja esitatud nõude kaudu saavutatav (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hageja võib esitada hagi kostja sellekohase tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks. Kuna hageja kavandatav menetluses osalemine ei ole kohtu hinnangul edukas, tuleb TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel keelduda hagejale menetlusabi andmisest.
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule lahendamiseks. Samuti palus hageja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. märtsi 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. TsMS § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab asjas uue kohtusse pöördumise. Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-29098 on poolte ühisvara jagatud, jäetud kinnisasi hageja omandisse ja mõistetud hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest 347 500 krooni hüvitist. Tsiviilasjas nr 2-06-29098 oli hagi aluseks asjaolu, et poolte abielu ajal omandatud kinnisasi oli poolte ühisvara. Praeguses asjas soovib hageja jagada ühisvara teisiti. Kuna poolte ühisvara jagamine on lahendatud Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega, keeldus maakohus õigesti TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmast. Samuti jättis maakohus õigesti hagejale menetlusabi andmata. Hagi, mida ei ole võimalik menetlusse võtta, ei saa olla edukas. Eeltoodu on TsMS § 181 lg 1 p 2 järgi aluseks, et keelduda kaebajale menetlusabi andmast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt soovib hageja praeguses asjas esitatud hagiga saada kostjalt ühisvara arvel enam saadud vara väärtuse eest hüvitist 197 500 krooni, mitte ei nõua uuesti ühisvara jagamist. Arvestades Riigikohtu praktikat, tuleb ühisvara jagamisel omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise aja seisuga. Seega tuleb vara väärtus määrata kindlaks omandi üleandmise aja seisuga. Kostja ei ole praeguseni andnud hagejale üle kinnisasja omandit. Kostja esitas küll kinnistamisavalduse, kuid ei tasunud sellelt riigilõivu ettenähtud tähtpäevaks, mistõttu jättis Harju Maakohtu kinnistamisosakond 22. juuni 2009. a määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Asja lahendades tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS §-d 6 ja 7).

7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata. Kostja märkis vastuses, et kinnistusraamatu kanne on muutmata hageja enda viivituse tõttu. Kostja tegi kõik endast oleneva, et kinnistusraamatu kanne saaks muudetud ning hageja ise on vastuvõtuviivituses, mis kestab siiani hageja enda tegevusetuse tõttu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning maa- ja ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Kolleegium ei nõustu alama astme kohtute seisukohaga, et hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata, kuna on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samadel alustel. Hageja esitas hagiavalduse, milles palus järgmist: "Välja mõista L. Z-lt K. Z kasuks 197 500 kr. kui enamsaadu temale kuuluva kinnistu Maardus, Ubalehe 28 väärtusest." Hagiavalduse põhjenduste kohaselt jagati poolte ühisvara Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega, millega tunnustati hageja omandiõigust kinnisasjale ja kohustati hagejat maksma kostjale enamsaadud vara arvel hüvitist 347 500 krooni, kuid poolte ühisvara jagamist ei ole lõpule viidud, sest kostja ei ole hagejale kinnisasja omandit üle andnud. Kuna kostja ei ole hagejale kinnisasja omandit üle andnud, kuid algatas täitemenetluse 347 500 krooni saamiseks, on kostja hageja arvates teostanud oma õigusi hea usu põhimõtte vastaselt TsÜS § 138 lg 2 mõttes, sest kostja õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine hagejale, kuna kinnisasja väärtus on vahepeal vähenenud. Kolleegiumi arvates leidsid kohtud nimetatud hagiavalduse alusel vääralt, et hageja soovib jagada uuesti poolte ühisvaraks olnud kinnisasja. Hageja ei ole hagis taotlenud kinnisasja jagamist muul viisil, kui määrati Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsuses, ega nõudnud temalt väljamõistetud hüvitise suuruse muutmist. Hageja möönis hagis, et poolte vahel on jõustunud kohtuotsus ühisvara jagamise kohta, ning palus praeguses asjas mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitise 197 500 krooni. Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et kostja ei ole talle 30. oktoobri 2008. a kohtuotsuse alusel kinnisasja omandit siiani üle andnud ning vahepealse aja jooksul on kinnisasja väärtus oluliselt vähenenud. Seega soovis hageja, et kostja hüvitaks talle senini üleandmata kinnisasja väärtuse

vähenemise, mitte ei soovinud ühisvara uuesti jagada.

10.Ülalmärgitud põhjendustel keeldusid maa- ja ringkonnakohus põhjendamatult hagi menetlusse võtmast ja leidsid vääralt, et hageja soovib Harju Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsusega jagatud ühisvara uuesti jagada. Hageja määruskaebus on põhjendatud ning hageja kahju hüvitamise nõue tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon Arkins Advokaadibüroo OÜ-le. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.