Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

registreerimismärgiga

XXX,

VIN-koodiga

- sõiduauto Iveco Daily 35C13 NFH, registreerimismärgiga XXX, VIN-koodiga ZCFC3591005517973; - sõiduauto Ford Focus, WF05XXGCD55M86126.

registreerimismärgiga

XXX,

VIN-koodiga

Selle näitaja suhtelist nõrkust suuri (kauba)varusid omavate ettevõtjate, nagu on seda jaekaubanduse kauplused, puhul tuleb tavapäraseks pidada. Ka üldine võlasuhe, mille kohaselt on võlgniku vara finantseeritud laenudega 67% ulatuses, ei viita võlgniku maksejõuetusele. Seega on ilmne, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ning ta suudab rahuldada kõigi oma võlausaldajate, s.h ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, nõudeid. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik ei ole maksejõuetu, mistõttu tuleb võlausaldaja taotlus kuulutada välja võlgniku pankrot jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja avalduse juurde. Võlgnik jäi kirjalike vastuväidete juurde. Ajutine haldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2, 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et OÜ JE ei ole maksejõuetu. OÜ-l JE on kohustusi ca 1,7 miljonit eurot, kuid vara üle 2,5 miljoni euro. Seega ületavad võlgniku varad tema kohustusi ca 0,8 miljoni euro võrra. Ka käibevahendeid on lühiajalistest kohustustest üle 0,8 milj euro võrra rohkem. Ajutine haldur on leidnud, et OÜ JE 31.12.2010 bilansi ja 30.09.2011 bilansi alusel arvestatud maksevõime kordaja oli mõlemal juhul rahuldava ja hea piiril. Likviidsussuhe oli küll mitterahuldava piiril, kuid see on 2011. aasta jooksul oluliselt paranenud (0,26-lt 0,33-le). Kohus nõustub ajutise halduriga, et selle näitaja suhtelist nõrkust tuleb suuri (kauba)varusid omavate ettevõtjate, nagu on seda jaekaubanduse kauplused, puhul tavapäraseks pidada. Seega ei ole menetluses tuvastatud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et OÜ JE oleksid püsivad makseraskused. Tulenevalt eelnevast saab väita, et OÜ JE ei ole maksejõuetu ning pankroti väljakuulutamiseks puudub alus. Võlgniku olemasoleva vara väärtus ületab sissenõutavaks muutunud kohustused. Kohus on seisukohal, et esitatud andmete põhjal on võlgnikul olemas piisavalt realiseeritavat vara, mille arvelt on võlgnikul võimalik võlausaldajate sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Kohus jätab OÜ DVI avalduse OÜ JE pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 27 lg 5 ja 31 lg 1 alusel rahuldamata, kuna võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Seega kuulub menetlus OÜ DVI avalduses OÜ JE pankroti väljakuulutamiseks lõpetamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Tulenevalt eelnevast kuuluvad tühistamisele 25.08.2011 määruse alusel kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. Kohus teeb pankrotiavalduse tagamise abinõude tühistamise korraldamise ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile. Kohus leiab, et kuivõrd pankroti väljakuulutamiseks puudub alus ja kohus lõpetab asjas menetluse, siis tuleb kooskõlas TsMS § 663 lg-ga 4 OÜ JE14.10.2011 määruskaebus Harju Maakohtu 13.10.2011 määruse peale rahuldada. Kohus tühistab Harju Maakohtu 13.10.2011 määruse punkti 5, millega kohus keelas võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta oma vara käsutada. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlausaldaja jättis ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruse kohtu otsustada. Võlgnik leidis, et ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus on põhjendatud ja mõistlikud. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutav tasu 2 070 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 683,10 eurot, kogusummas 2 753,10 eurot ja kulutuste hüvitis 159 eurot on käesolevas asjas mõistlik ja põhjendatud. Ajutine haldur tegi 23 tundi tööd, mis seisnes võlgniku andmete taotlemises registritest, pankadest, võlgnikult, Maksu- ja Tolliametilt, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojalt, võlausaldajatelt (5 tundi); haldur kohtus ja vestles võlgniku ja võlausaldajate esindajate, külastas võlgniku tegutsemiskohti (4 tundi); tutvus võlgniku määruskaebusega ja koostas sellele vastuse (2 tundi); tutvus võlgniku dokumentatsiooniga ja analüüsis seda, koostas aruande, paljundas dokumente ja viibis kohtuistungil (12 tundi). Lisaks tehtud tööle palus ajutine haldur hüvitada tehtud kulutused: transpordikulud - 39 eurot, sidekulud (telefon, faks, post) – 37 eurot, bürookulud (rent, internet, elekter, vesi prügi jne) 50 eurot ning muud bürookulud (kantseleikaubad, IT tugi, paljundus) 33 eurot, kogusummas 159 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutav tasu 2 070 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 683,10 eurot, kogusummas 2 753,10 eurot ja kulutuste hüvitis 159 eurot on käesolevas asjas mõistlik ja põhjendatud. Kuna menetlus käesolevas tsiviilasjas kuulub lõpetamisele seoses pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega, siis tuleb ajutise halduri tasu katta võlausaldaja poolt antud tagatise arvelt. Võlausaldaja on tasunud 12.10.2011 kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu 2 500 eurot. Seega tuleb hüvitada kontole kantud tagatise arvelt ajutise halduri töötasu 1 879,70 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 620,30 eurot, kogusummas 2 500 eurot ning välja mõista võlausaldajalt ajutise halduri tasu 253,10 eurot ja hüvitada vajalikud kulutused 159 eurot. Menetluskulud tuleb jätta PankrS § 150 lg 3 alusel OÜ DVI kanda. Kooskõlas TsMS §-ga 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.