2-10-43684
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
24. november 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-43684
Tsiviilasi
OÜ B hagi RM ́u vastu hüvitise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ B (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Tiia Nurm (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, asukoht: Veetorni 4, 1019 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: RM (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Vahur Ambos (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn, e-post: [email protected]).
2-10-43684 viivitatud summa tasumiseni, kusjuures tasumata viiviselt viivist ei arvestata. 1.4 Pooled lepivad kokku, et RM ́ul on õigus täita OÜ B ees oma käesoleva määruse p-des 1.1-1.2 nimetatud kohustus ennetähtaegselt. 1.5 Pooled leppisid kokku, et OÜ B kohustub viivitamatult RM ́ule teatama oma pangakonto andmete muutumisest.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Hageja esitas Harju Maakohtule 07.09.2010.a hagiavalduse kostja vastu kahju nõudes summas 42 986 krooni ja 63 senti. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja eluruumi XXX, milleks tal puudus õiguslik alus. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-03-564, milles OÜ B
õigusjärglane) nõudis kostjalt eluruumi valduse vabastamist ja kahju hüvitamist summas 206 400 krooni. Hageja nõuab kostjalt rikkumise teel saamata jäänud kasutuseeliseid alates septembrist 2003.a kuni septembrini 2007.a. Nimetatud tsiviilasja menetluse kestel vabastas kostja eluruumi valduse ja andis selle hagejale üle 29.08.2008.a, mille tagajärjel hageja loobus nimetatud osas hagist. Käesolevalt on hageja LK territooriumil asuvate ehitiste omanik ja tal on õigus alates 01.10.2007.a. ehitisi omal äranägemisel kasutada. Kuna hageja ei saanud ruume kasutada, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist perioodi eest alates 2007.a oktoobrist kuni 2008.a septembrini. Kohus võttis hagiavalduse 14.10.2010.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vaidles 10.11.2010.a vastuses on hagiavaldusele vastu. 06.12.2010.a esitas OÜ B taotluse lubada OÜ-l B OÜ EK õigusjärglasena astuda menetlusse hagejana ja lugeda OÜ B hagejaks OÜ EK asemel. Lisaks taotles hageja ekspertiisi läbiviimist XXX, LK territooriumil paiknevas ridaelamu nr 10 sektsioonis nr 6 asuvate eluruumide kasutuseeliste väärtuse leidmiseks. Hageja leidis, et otstarbekas oleks määrata eksperdiks 1 PK eksperdid KT ja KKK, kes on tulenevalt tsiviilasjades nr 2-03-555 ja 2-03-566 koostatud eksperthinnangutest teadlikud antud eluruumide spetsiifikast.
2-10-43684
Kostja oma 23.12.2010.a vastuses asus seisukohale, et ekspertiisi määramine käesolevas asjas ei ole vajalik ega otstarbekas. Kostja leidis, et hageja poolt nimetatud isikud ei sobi ekspertideks käesolevas asjas, sest nimetatud ekspertide poolt koostatud varasemad eksperdiarvamused analoogsetes asjades (tsiviilasi nr 2-03-555 ja 2-03-566) on oluliste puudustega. Seega palus kostja kohtult mitte määrata ekspertideks 1 PKOÜ eksperte KT ́t ja KKK. Harju Maakohtu 14.01.2011.a määras kohus ekspertiisi läbiviimise XXX, LK territooriumi paiknevas ridaelamu nr 10 sektsioonis nr 6 asuvate eluruumide kasutuseeliste väärtuse leidmiseks. Kohus määras ekspertiisi läbiviijaks riiklikult tunnustatud kinnisvara hindamise eksperdi AT ning esitas eksperdile järgmise küsimuse: „Kui suured olid XXX, LK territooriumil paiknevas ridaelamu nr 10 sektsioonis nr 6 asuvate eluruumide üürihinnad perioodil oktoober 2007.a kuni 01. september 2008.a arvestusega, et üüri ei sisalda tavapäraseid kõrvalkulusid nagu küte, elekter, veevarustus, kanalisatsioon, prügivedu, kulutusi sidele ja televisioonile?“. Kostja leidis oma kohtule 01.07.2011.a esitatud menetlusdokumendis, et ekspert AT tuleb esitada ekspertiisi suhtes täiendavaid küsimusi. Kostja leidis, et varasemate 1 PK ja AT K eksperthinnangute kohaselt olid üürihinnad aastatel 2003 kuni 2006 madalamad, kui hilisemal perioodil 2007 kuni 2008.a Kostja ei pidanud seda loogiliseks, kuna hilisemal perioodil oleksid üürihinnad pidanud olema madalamad, sest eluruum amortiseerus aastate jooksul ja selle tehniline seisukord halvenes. Samuti muutus üldine majanduslik olukord alates 2008.a, mil algas üldine majanduslangus. See aga ei kajastu kostja arvates AT hinnangus, mille järgi oli 2008.a üür endiselt kõrge. Selguse saamiseks ja vastuolude kõrvaldamiseks pidas kostja vajalikuks esitada eksperdile järgmised täpsustavad küsimused: 1)
2)
miks ei ole K küla üürilepingu järgne keskmine üürimäär 2360 krooni kuus kohaldatav Lridaelamu eluruumile 10-6 kogu hinnatava perioodi (2007.a oktoober – 2008.a august) ulatuses ja miks on Leluruumi osas eraldi välja toodud va 3 korda kõrgem üürimäär (7500 krooni kuus) suvekuudel, võttes arvesse asjaolu, et K küla asub samuti Kvallas mere ääres? kas K küla eluruum on köetav ja mis liiki küttega?
Hageja vaidles kostja taotlusele vastu ning pidas kostja järeldusi eksperthinnangu kohta subjektiivseteks. Harju Maakohus rahuldas kostja taotluse oma 26.08.2011.a määrusega ning pidas vajalikuks kutsuda Harju Maakohtu 18.11.2011.a istungile riiklikult tunnustatud ekspert AT. Kohus edastas nimetatud määruse koos kohtukutsega ekspert AT . Kuivõrd eksperdi istungile kutsumine toimus kostja vastava taotluse alusel, tegi kohus kostjale 21.09.2011.a ettepaneku tasuda eksperdi poolt küsitud tasu ette kohtu deposiidi kontole 20 päeva jooksul alates kohtu pöördumise kättetoimetamisest. Kostja esindaja kinnitas kohtu pöördumise kättetoimetamist 22.09.2011.a, kuid kostja ei esitanud kohtule tähtaegselt ega hiljem eksperdi tasu maksmist tõendavat maksekorraldust. 18.10.2011.a esitas kostja kohtule menetlusdokumendi, milles teatas, et ta ei soovi esitada küsimusi ekspert AT seoses viimase poolt koostatud eksperthinnanguga antud tsiviilasjas. Seoses sellega loobus kostja oma 01.07.2011.a menetlusdokumendis toodud eksperdile küsimuste esitamise taotlusest. Kostja palus eksperti kohtu 18.11.2011.a istungile mitte kutsuda ning tühistada kohtu
2-10-43684 26.08.2011.a määrus. Kohus tühistas 19.10.2011.a 26.08.2011.a määruse, millega kutsuti Harju Maakohtu istungile 18.11.2011.a kell 10:00 riiklikult tunnustatud ekspert AT. Pooled esitasid 18.11.2011.a istungil poolte poolt 17.11.2011.a sõlmitud kompromisslepingu, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Ühtlasi loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus määras, et kompeomissi kinnitav määrus tehakse pooltele teatavaks 24.11.2011.a.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et OÜ B taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. EKOÜ (OÜ B õiguseellane) tasus 03.08.2010.a riigilõivu summas 7 500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega
2-10-43684 „Hagi RMu vastu“. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 239,67 eurot kanda OÜ B arveldusarvele nr
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulude jäävad poolte enda kanda. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.