2-11-47116/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Seega juba hiljemalt 2009.aasta lõpus pidi olema juhtkonnale selge, et võlgniku omakapitali tegelik suurus on alla seaduses ettenähtud miinimummäära, milleks oli 40 000 krooni ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta ning hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevusele. Majandusaasta aruande 2010 .aasta kohta on võlgnik äriregistrile esitanud. Oma seletustes haldurile on võlgnik väitnud, et omanikud on kõigest väest püüdnud ettevõtet tegevuses hoida. Juhtkond on väidetavalt käitunud heauskselt, vähendanud töötajate palkasid, küsinud tarnijatelt maksepuhkust jms. Pankrotiavaldusega viivitamine on võlgniku sõnul olnud tingitud eelkõige sellest, et omanikud on lootnud positiivsele majanduarengule ning püüdnud oma klientide huve kaitsta. Ajutine haldur märgib, et seega puuduvad konkreetsed tõendid, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgniku vara - andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. • 5.1. Võlgniku poolt kohtule esitatud võlanimekirjas nimetatud varaks on ebatõenäoliselt laekuvad debitoorsed võlgnevused summas 14 008 eurot. • Sõiduauto Peugeot Partner, XXX, esmane registreerimine 24.10.2003.a. Sõidukiportaalide andmetel on sellise sõiduki turuhinnaks, olenevalt seisukorrast, ca 1200 – 1500 eurot. Sõidukile on seatud käsutamise keelumärked maksuameti ja kohtutäiturite poolt. • SEB, arvelduskontol nr XXXXXXXXXXX on jääk summas 0,00 eurot • Võlgnikule ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid ega ehitisi. • Liiklusregistris võlgniku nimele väikelaevu registreeritud ei ole. Seega kokku vara ca 1 300 eurot, mis ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikud võlad •

Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, võlgade suuruseks on vähemalt 119 171.12 eurot, mis ületab varade maksumuse ligi sajakordselt. Haldur nõustub likvideerija ja omanike selgitusega, et maksejõuetuse on põhjustanud pikaajaline kahjumiga töötamine ja käibevahendite nappus, millega seoses jäid lõpetamata pooleliolevad objektid. Maksuhaldur keeldus maksuvõlga ajatamast. Juhtimisvigu olemasoleva materjali põhjal haldur tuvastanud ei ole. Juhatuse liikmete tegevuses//tegevusetuses on Karistusseadustiku § 3851 ettenähtud koosseis (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine). Seega tuleks lugeda maksejõuetuse üheks põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõttes kuriteo tunnustega tegu. Juhul, kui juhatuse oleks õigeaegselt, so 2009 lõpul, mil omakapital muutus negatiivseks, esitanud kohtule pankrotiavalduse, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Ajutise halduri ettepaneku kohaselt võiks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti võlausaldajatele antud tähtaja jooksul määratud summa olla vähemalt 3 000 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri aruande koostamise aja seisuga on võlgniku kohustuste suuruseks 119 171,12 eurot ja vara suuruseks 1 300 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 07.11.2011 määrusega OÜP (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜP (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Halduri hinnangul lõppes äriühingu majandustegevus 09.08.2011, mil omanikud võtsid vastu ettevõtte lõpetamise otsuse ja algatasid likvideerimismenetluse. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et kahjumi tõttu muutus võlgniku omakapital negatiivseks aga juba 2009 aasta lõpuks. Alles 03.10.2011 esitas osaühingu likvideerija pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud Karistusseadustiku § 3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et juhul, kui juhatus oleks esitanud kohtule pankrotiavalduse ajal, mil omakapital muutus negatiivseks, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Kohus jätab rahuldamata ajutise halduri taotluse võlgniku suhtes algatatud täitemenetluste lõpetamise kohta, kuivõrd täitemenetluse seadustiku §-st 48 ei tulene vastavat täitemenetluse lõpetamise alust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15,0 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 200 eurot (lisandub sotsiaalmaks 396 eurot) ja välja mõista see võlgnikult. Ajutine haldur palub kanda ajutise halduri tasu Causa Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXSEB Pangas. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1 200 eurot tuleb välja mõista võlgnikult OÜP(likvideerimisel) olemasoleva vara arvelt. Tulenevalt PankrS § 29 lg 8 kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule endisele juhatuse liikmele IS(ik XXX).