Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 09.03.2011. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxxx Pxxxxxxxxxx 504,71 euro saamiseks. Kohus tegi 24.03.2011. a võlgnikule makseettepaneku. Kxxxxx Pxxxxxxx esitas makseettepanekule vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu maakohus 03.05.2011. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Viru Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. 14.06.2011. a esitas Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts Viru Maakohtule hagiavalduse Kxxxxx Pxxxxxxxx vastu võlgnevuse summas 280,20 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud nõude OÜ-lt SMS Laen ja nõue moodustub põhivõlast summas 140,10 eurot ja viivisest summas 140,10 eurot. Viru Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja otsustas 20.06.2011. a määrusega anda asi kohtualluvuse alusel üle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajas võeti hagi 20.10.2011. a määrusega menetlusse. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 15. novembriks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 24.10.2011. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal on kostja sõlminud OÜ-ga SMS Laen laenulepingu, mille alusel on antud temale laenu. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt laenulepingust tulenevaid maksekohustusi. Laenuandja sõlmis kostjaga võla tasumiseks maksegraafiku, mida kostja nõuetekohaselt ei täitnud. OÜ SMS Laen on loovutanud enda nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas 2 (3)

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandja ja kostja on võla tasumise kokkuleppes kokku leppinud viivuse määras 0,5 % võlgnetavalt summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodi 02.01.2008. a kuni 06.06.2011. a eest 876,32 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõude ulatuses, s.o summas 140,10 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses ning palus kostjalt tema kasuks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik Ü.Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.