Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Äritulud (käive)

Kasum/kahjum

Omakapital

5 624 280

- 166 496

446 961

70 034*

*siit ja edasi on summad toodud eurodes

106 126 -11 901

-77 560 -183 461

Viimaste aastate majandustulemustest nähtub, et majandustegevus ettevõttes on olnud kahjumlik viimased kolm aastat. Kahjumi tõttu muutus võlgniku omakapital negatiivseks juba 2009 aasta lõpuks. Seega pidi juba hiljemalt 2009. aasta lõpus olema juhtkonnale selge, et võlgniku omakapitali tegelik suurus on alla seaduses ettenähtud miinimummäära, milleks oli 40 000 krooni ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed.

Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta ning hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevusele. Majandusaasta aruannet 2010.aasta kohta ei ole võlgnik äriregistrile esitanud. Oma seletustes haldurile väidab võlgnik, et majandustõusu jahtumisel hakkas vähenema ka äriühingu likviidsus ja kasumlikkus kuna käive vähenes, kuid kulutused jäid samaks või osaliselt isegi suurenesid. Kuigi äriühingu tegevuskulusid püüti erinevaid vahendeid kasutades optimeerida, ei toonud see loodetud kasu, mistõttu tekkisid viivitused maksude ja arvete tasumisel. Samas otsiti võimalusi äriühingu tegevuse restruktureerimiseks ja investorite kaasamiseks. Pärast opereerimislepingu lõppemist püüti leida väljundit ainult ürituste korraldamisest, kuid majanduslanguse tingimustes oli ürituste tellijate leidmine äärmiselt raske ettevõtmine. Peeti mitmeid läbirääkimisi, kuid kokkulepeteni ja ürituste korraldamiseni ei jõutud, mistõttu tekkis äriühingu maksejõuetus. Kuna äriühingu tegevusele ei ole leitud 2011 septembri lõpu seisuga ühtegi muud kasumlikku väljundit, siis on juhatus sunnitud esitama austatud kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Seega puuduvad ajutisel halduril konkreetsed tõendid, et juhtorgani liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgniku vara - andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Arvelduskontod on nullis. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid ega ehitisi. Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid väikelaevu registreeritud ei ole. Seega võlgnikul igasugune vara puudub. Olemasolevatele dokumentidele jm andmetele tuginedes ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikud võlad Maksu- ja Tolliameti ees 68 755,23 eurot (pluss intress 20 823,62 eurot) OÜ R 94 000 eurot Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 183 578.85 eurot. Hinnang majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta. Võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2010 aasta keskel. Ajutise halduri arvates ei ole antud asjas võimalust majandustegevust jätkata ega ettevõtet tervendada, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võimalike uute klientide ja koostööpartnerite leidmine olemasolevas majandusolukorras on töömahukas ja ebaperspektiivne. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, võlgade suuruseks on vähemalt 183 578.85 eurot, vara puudub. Haldur nõustub osaliselt võlgniku selgitusega, et maksejõuetuse on põhjustanud pikaajaline kahjumiga töötamine ja käibevahendite nappus. Maksuhaldur keeldus maksuvõlga ajatamast, esitades ettevõttele sundtäitmise hoiatuse. Juhtimisvigu olemasoleva materjali põhjal haldur tuvastanud ei ole. Juhatuse liikmete tegevuses//tegevusetuses on Karistusseadustiku § 3851 ettenähtud koosseis (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine). Seega tuleks lugeda maksejõuetuse üheks põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõttes kuriteo tunnustega tegu. Juhul, kui juhatuse oleks õigeaegselt, so 2009.aasta lõpul, mil omakapital muutus negatiivseks, esitanud kohtule pankrotiavalduse, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Ajutise halduri ettepaneku kohaselt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti võlausaldajatele antud tähtaja jooksul määratud summa võiks olla vähemalt 3 000 eurot.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tema kohustuste suuruseks on vähemalt 183 578,85 eurot, vara aga puudub. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnikul puudub arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 07.11.2011 määrusega Osaühingu KG pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul Osaühingu KG pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Halduri hinnangul lõppes äriühingu aktiivne majandustegevus 2010. aasta keskel, millele osundab ka asjaolu, et ettevõte on käibemaksukohustusest kustutatud 28.juunil 2010. 2011.aastal ettevõttes mitte mingit käivet ei toimunud. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes märgituga, mille kohaselt juba 2009. aasta lõpus pidi olema juhtkonnale selge, et omakapitali tegelik suurus on alla seaduses ettenähtud miinimummäära ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Juhatus esitas pankrotiavalduse alles 05.10.2011. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud Karistusseadustiku § 3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Juhul, kui juhatus oleks esitanud kohtule pankrotiavalduse ajal, mil omakapital muutus negatiivseks, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,0 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot (lisandub sotsiaalmaks 264 eurot). Ajutine haldur palub halduri töötasust 667 eurot välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt SS ja riigi vahenditest 397 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige SS on nõus hüvitama ajutise halduri tasust 667 eurot, tuleb ajutuse halduri tasust võlgniku juhatuse liikmelt SS välja mõista 667 eurot ja 397 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele SS (ik XXX).

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.