Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord OÜ Võru Kinnisvara võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. T. V. ja N. V. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama. Kostjaid on hoiatatud, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja N. V. isiklikult kättetoimetatud 24.oktoobril 2011 (tl 45) ja kostja T. V. kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 17.novembril 2011 (tl 47). Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kostjad 08.septembril 2011 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus määras kohtuistungil hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. 09.09.2011 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. Kohus määras kostjatele tähtaja (31.10.2011) täpsustatud hagiavaldusele vastamiseks. Kostjatele on hagiavalduse täpsustus ja vastuse nõue kätte toimetatud, N. V. 24.10.2011 ja T. V-le 17.11.2011. Kostjad ei ole kohtule määratud ajaks vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et antud tsiviilasi tuleb lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. 2 (5)

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt nimetati 25.märtsil 2007 toimunud korteriomanike üldkoosolekul hageja alates 01. jaanuarist 2008 viieaastaseks perioodiks xxxx xx xxxxx elamu valitsejaks koos selleks vajalike volitustega. Kostjad omavad nimetatud elamus korterit nr 12 ja hageja on esitanud sellest tulenevalt igakuuliselt kostjale tasumiseks halduskulude ja kommunaalmaksete arved. Kostjad pole neid arveid täielikult tasunud. Kostjad võlgnevad hagejale 2011 aasta augusti seisuga 2 676,39 eurot. Tulenevalt 25.märtsi 2007 korteriomanike üldkoosoleku protokolli p 3.3, on võlgnikult õigus nõuda viivist 0,25% võlasummalt iga maksetähtaja ületanud päeva kohta. Hageja esitab kostjatele nõude vähendatud viivisemääraga 0,06% võlasummalt iga maksetähtaja ületanud päeva kohta. Hageja nõuab kostjatelt viiviste tasumist summas 401, 44 eurot. Lähtuvalt kinnistusraamatu kandest on aadressil xxxx xxxx xx-xx asuva korteri omanikuna T. V. sisse kantud 29.08.2011, mil ajal oli ta hagejale teadaolevalt abielus N. V. . Samas ei ole hagejale teadaolevalt sõlmitud poolte vahel ka abieluvara lepingut ega esine muid varaühisuse teket välistavaid asjaolusid. Seega tekkis sellest hetkest vastavalt PkS §-de 24 lg 2; 25 sätetele abielupoolte vahel korteriomandi xxxx xxxx xx-xx suhtes varaühisus, seda hoolimata sellest, et vastavalt tolle aja tavadele võidi kinnistusraamatusse kanda ainult üks varaühisuse osapool. Sellest tulenevalt on õigustatud hageja poolt nõude esitamine solidaarselt mõlemale osapoolele. Neil asjaoludel esitas OÜ Võru Kinnisvara KOS § 21 alusel hagi T. V. ja N. V. vastu võlasumma 2 676, 39 euro ja viivise 401, 44 euro, seega kokku 3 077, 83 solidaarses nõudes. Samuti taotleb hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis hagi põhinõude summalt 2 676, 39 eurot vastavalt 25.märtsil 2007 toimunud üldkoosoleku otsusele, kuid vähendatud suuruses 0,06% päevas tasumata võlasummalt alates 01.oktoobrist 2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p 1,5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. PkS § 28 kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Tulenevalt PkS § 29 lg 1, 4, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus. Tehingu kohustatud poole suhtes on mõlemad abikaasad solidaarvõlausaldajad. VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

3 (5)

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 3077, 83 eurot, millest 2676, 39 eurot on võlasumma ja viivis 401, 44 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis 0,06% päevas tasumata põhinõudelt, so 2676, 39 eurolt alates 01.oktoobrist 2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega ning sissenõutavaks muutunud viivis (so 401,44 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat, so 2676, 39 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479, 33 eurot (6). Hageja taotleb kostjatelt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kostjad ei ole menetluskulude kindlaksmääramisele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjatelt T. V. ja N. V. solidaarselt välja mõista OÜ Võru Kinnisvara kasuks menetluskuluna hagivalduselt tasuda tulev riigilõiv 479, 33 eurot.

4 (5)

Kostjatel tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet.

Heiki Kolk Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.