2-11-45435/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 10.10.2011.a. määrusega algatas kohus MOÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Heikki Ojamaa. 07.11.2011.a. toimunud kohtuistungil on ajutine haldur seisukohal, et MOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku seaduslik esindaja nõustus ajutise halduri esitatud ettekandega ning andis nõusoleku ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks võlgnikult. Ajutise halduri aruanne Võlgnik tegeles alates asutamisest saunade, solaariumite ja massaažisalongide tegevuse ja muu füüsilise heaoluga seotud teenindusega, mida teostati AKOÜ-lt renditaval äripinnal, seejärel RC K OÜ–lt renditaval äripinnal R kaubamajas. Tuginedes võlgniku äriregistrile esitatud majandusaasta aruandele, alustas võlgnik põhilist majandustegevust 2009.aastal. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgniku esitatud andmete kohaselt kohustusi kokku vähemalt 84 759,46 euro ulatuses ning vara bilansilises (31.10.2011.a seisuga) väärtuses 1 140,88 eurot. Võlgniku majanduslik seisund hakkas järk-järgult halvenema juba 2009.a majandusaastal. Võlgniku esindaja kirjalike selgituste kohaselt mõjutasid võlgniku maksejõuetuse tekkimist mitmed asjaolud. Võlgniku esindaja kinnitusel toimus võlgniku kauba- ja tegevusturul kvalitatiivne muutus, mille tagajärjel toimus negatiivne muutus võlgniku poolt pakutavate teenuste järele üldisemalt, mistõttu ei õnnestunud saavutada vajalikku tulubaasi (käivet), millega oleks võimalik rahuldada majandustegevusega kaasnevaid kohustusi. Võlgniku esindaja kirjalike selgituste kohaselt toimus muutus võlgniku poolt pakutud teenuste hinnataseme osas, mis oli tingitud nn kupongikaubanduse levikust. Võlgniku kirjalike selgituste kohaselt ei olnud suutnud võlgnik 2011.a majandusaasta perioodil mai-august saavutada loodetud majandustulemusi ning prognoositud käive jäi oodatust väiksemaks. Võlgniku kirjalike selgituste kohaselt realiseeris OÜ WT 03.08.2011 võlgniku vallasvarale seatud kommertspandi, mille tulemusel väljus võlgniku omandist majandustegevuse pidamiseks ja jätkamiseks vajalik vara. Ajutisele haldurile esitatud dokumentidest ei nähtu, et juhatus oleks eelnevalt analüüsinud ka saneerimismenetluse läbiviimise võimalikkust, kuid võlgniku juhatuse liikme kinnitustele tuginedes ei ole saneerimismenetluse edukas läbiviimine käesoleval hetkel enam teostatav. Eelpool nimetatule tuginedes ning arvestades asjaolusid, et võlgniku vara koosneb sisuliselt rahast arveldusarvetel summas 287,12 eurot (kontodele seatud arestid võlausaldaja poolt) ja rahast kassas summas 867,56 eurot ning käesoleva arvamuse seisuga sissenõutavaks muutunud nõuete suurust, on juhatus seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate kõiki nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Olemasolevate andmete põhjal saab järeldada, et pankrotiavalduses toodud põhjustel muutus võlgniku majandustegevus juba 2009.a. majandusaasta jooksul kahjumlikuks (01.09.200831.08.2009 teenis võlgnik kahjumit -34 346,50 eurot) ning on alates 2011.a augustist lõplikult seiskunud. Võlgniku sõnul on seoses majandustegevuseks vajaliku vara

kommertspandina realiseerimisega ettevõtte majandustegevus peatunud augustist 2011.a., s.o vähemalt 53 päeva enne pankrotiavalduse esitamist (arvestus alates 01.09.2011-23.10.2011.a). Võlgniku selgituste kohaselt võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole. Samuti puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku makseraskuste tekkimise alguseks võib halduri hinnangul äriregistrile edastatud majandusaasta aruannete alusel pidada juba 2009.a. majandusaasta lõppu, kui 31.08.2009.a. seisuga selgus äritegevusest tulenev –34 346,50 euro suurune majandusaasta kahjum ning lühiajalised kohustused ületasid käibevara 25 095,74 euro võrra. Võlgniku poolt esitatud andmetest ja ajutisele haldurile esitatud bilansist ning dokumentidest nähtub, et võlgniku maksevõime oli 31.08.2009.a seisuga (0,18%) nõrk, 31.08.2010.a seisuga mitterahuldav (0,08%) ning osutas otseselt püsivale maksejõuetusele. 2009/2010.a majandusaasta aruandest nähtuvalt teenis võlgnik perioodil 01.09.2009-31.08.2010.a – 28 255,28 eurot kahjumit. Majandusaasta aruandest nähtuvalt moodustasid võlgniku varad 31.12.2009.a bilansilise seisuga 55 637,65 eurot, millest põhivara 50 772,95 eurot ja käibevara 4 864,70 eurot. 31.08.2010.a. bilansilise seisuga oli võlgnikul kohustusi kokku 81 336,46 eurot, millest lühiajalisi kohustusi 61 974,74 eurot, mistõttu ületasid 31.08.2010.a. seisuga võlgniku lühiajalised kohustused käibevara 57 110,04 euro võrra. 31.08.2010.a seisuga moodustas võlgniku omakapital – 25 698,81 eurot. Raamatupidamise andmed ja alusdokumendid ei ole ajutisele haldurile üle antud. Võlgniku kirjalike selgituste kohaselt on ettevõttel 2 (kaks) kehtivat töölepingut töötajatega Maarja Raave ja Merike Ristmägi. Endiste töötajate ees on võlgniku esitatud andmetele tuginedes võlgnevus tasumata töötasu eest kogusummas 780,13 eurot. Kuigi võlgniku juhatuse liige on kirjalikult selgitanud, et võlgniku majandustegevus lõppes faktiliselt 2011.a. augustis, ei ole ajutisele haldurile esitatud dokumente selle kohta, et nimetatud isikutega sõlmitud töölepingud on käesoleva arvamuse ja aruande esitamise ajaks lõpetatud. Käesoleva aruande koostamise hetkeks ajutisele haldurile üleantud dokumentidest nähtub, et võlgnik on 12.01.2009 sõlminud Z OÜ-ga, keda esindas juhatuse liige MS (kes on ka võlgniku juhatuse liige) laenulepingu, mille p.2 kohaselt andis Z OÜ võlgnikule laenu summas 500 000,00 krooni tähtajaga 10 (kümme) aastat (tagastamise tähtaeg 31.12.2019). 10.10.2009 sõlmisid pooled lepingu muudatuse (lepingu lisa 1), mille kohaselt muudeti laenusumma tagastamise tähtaega ja uueks laenusumma tagastamise tähtajaks leppisid pooled kokku 01.02.2011. See tähendab, et esialgset laenusumma kasutamise perioodi vähendati enam kui 8 (kaheksa) aastat. Seejuures suurendati ka algselt 12.01.2009 kokkulepitud intressimäära, varasemale määrale 2% lisandus edaspidi 6 kuu euribor. 04.11.2010 sõlmisid Z OÜ ja OÜ WT nõude loovutamise lepingu. Nõude loovutamise lepingu kohaselt loovutas Z OÜ 12.01.2009 võlgnikuga sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded (04.11.2010 seisuga 456 554,01 krooni põhiosa ja intress 16 819,83 krooni) OÜ-le WT hinnaga 228 277,00 krooni. 03.02.2011 (kaks päeva peale laenu tagastamise tähtaja lõppemist) sõlmisid OÜ WT ja võlgnik 12.01.2009 sõlmitud laenulepingu muudatuse (lepingu lisa 2), mille kohaselt leppisid pooled kokku, et laenusumma tagastatakse hiljemalt 01.06.2011. Seejuures suurendati teistkordselt lepingus sätestatud algset intressimäära ja uueks intressimääraks leppisid pooled kokku 6 kuu euribor + 5%. Nimetatud laenulepingu muudatusele on võlgniku poolt alla kirjutanud juhatuse liige MS. Samas lepingu muudatuses (p. 4) on võlgnik esitanud kinnituse, mille kohaselt võlgnik kui laenusaaja nõustub olemasoleva laenu (nõude) tagatiseks seadma võlgnikule kuuluvale põhivarale kommertspandi ja sõlmima vastava notariaalse kommertspandilepingu. Ajutisele haldurile ei ole esitatud põhjendusi, miks lepiti kokku uues tasumise tähtajas just hiljemalt 01.06.2011 ja millest lähtuvalt võlgnik lootis, et ta selleks ajaks suudab laenu tagastada.

27.06.2011.a. (neli kuud peale laenulepingu muudatuse sõlmimist ja 26 päeva peale laenu tagastamise tähtaja möödumist) sõlmis võlgnik (keda esindas juhatuse liige MS) ja OÜ WT notariaalse kommertspandi seadmise lepingu (nr. 724). Lepingu p. 3.1. kohaselt seati kogu võlgniku vallasvarale kommertspant summas 35 000,00 eurot. Lepingu p. 4.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et kommertspandiga on tagatud kõik pandipidaja nõuded pantija (võlgniku) vastu, mis tulenevad pandipidaja ja pantija vahel sõlmitud laenu- ja/või investeerimislepingutest, nende sõlmitud ja sõlmitavatest lisadest, samuti võlgniku ja pandipidaja vahel tulevikus sõlmitavatest laenu- ja/või investeerimislepingutest ja nende lisadest, sealhulgas tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvitis, kommertspandi registrisse kandmisest ja kustutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja registripidajale. Seejuures nähtub eeltoodust objektiivselt, et võlgnik on seadnud enda vallasvarale kommertspandi olukorras ja ajal, millal laenulepingu järgne kohustus oli muutunud sissenõutavaks (pant seati 27.06.2011, laenusumma tagasimaksmise kohustus tekkis 01.06.2011) ning nõude sissenõutavaks muutumise hetkel ega varasemalt ei olnud tegemist pandiga tagatud nõudega. Seega on võlgnik koormanud kogu enda olemasoleva vallasvara olukorras, kus vastavat kohustust võlgnikul ei olnud. Eeltooduga on ilmselgelt kahjustatud teiste võlgniku võlausaldajate huve OÜ WT eelistamise arvelt. 01.07.2011 esitas OÜ WT teate pandieseme müügi kohta ning pankrotihoiatuse. Samas teates avaldas OÜ WT , et kavatseb pandieseme võõrandada alates 03.08.2011 enampakkumisel või muul viisil, kui selles saavutatakse pantijaga kokkulepe. Ajutisele haldurile esitatud 03.08.2011 üleandmisevastuvõtmise aktiga on võlgnik andnud kogu temale kuulunud põhivara (sh. väikevara) üle OÜ-le WT . Üleantud varade nimekiri on ära toodud kõnealuses aktis. Akti kohaselt on võlgniku varade üleandmise aluseks poolte vahel 27.06.2011 sõlmitud notariaalne kommertspandi seadmise leping. Esiteks ei kattu 27.06.2011 sõlmitud kommertspandi seadmise lepingu lisas märgitud vara maht ega väärtus 03.08.2011 aktis fikseeritud varadega, millest nähtuvalt on võlgnik üle andnud rohkem vallasvara, kui 27.06.2011 kommertspandi lepinguga koormati (03.08.2011 anti täiendavalt üle kirjutuslaud ja kogu MOÜ väikevara). Lisaks eeltoodule on ajutine haldur tuvastanud, et kommertspandi esemeks olnud võlgniku vallasvara väärtust on põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt vähendatud. Näiteks on 2 (kahe) ühtoteraapia vanni väärtus vähenenud perioodil 27.06.2011-03.08.2011 1 732,34 euro võrra (kokku 3 464,68 eurot), jalahoolduse vanni väärtus samal perioodil 742,10 eurot, regeneratsiooni vanni väärtus 644,24 eurot, boilerite väärtus 207,99 eurot. Kõrvutades seejuures ülejäänud 27.06.2011 notariaalses lepingus loetletud ja 03.08.2011 vara üleandmisevastuvõtu aktis kajastatud varade väärtuste muutusi (amortisatsiooni), ilmneb selge vara väärtuse amortiseerimise erinevus. Ajutisele haldurile ei ole teada, mis võis olla aluseks ebaproportsionaalsele varade väärtuse vähenemisele (27.06.2011 notariaalses pandilepingus pandivara väärtus 20 600,17 eurot vs 03.08.2011 aktis 15 467,00 eurot). Vara väärtuse vähendamise põhjendamatusele viitavad aga faktid, et võlgniku akumuleeritud kulum 31.08.2010 seisuga moodustas põhivaralt 55 396,00 krooni ja immateriaalselt põhivaralt 18 580,00 krooni. Käesoleval juhul on vara väärtus vähenenud sisuliselt ühe kuu jooksul ligikaudu 5 241,01 eurot e. 82 003,99 krooni. Seejuures on vara väärtus vähenenud just enamväärtusliku vara osas, kui väiksema vara väärtust on vähendatud minimaalselt või siis hoopiski suurendatud. Analüüsides ajutisele haldurile võlgniku seadusliku esindaja poolt üleantud bilanssi perioodi 31.08.2010 - 31.08.2011 kohta, nähtub, et võlgniku põhivara bilansiline väärtus moodustas 31.08.2010 seisuga 50 773,00 eurot, millest 30 000,00 eurot materiaalne põhivara ja 13 813,00 eurot immateriaalne põhivara. Eeltoodust nähtub, et võlgniku poolt kajastatud finantsaruandlusest tulenevalt on võlgnik ise hinnanud kommertspandiga koormatud vara bilansiliseks väärtuseks 31.08.2010 seisuga vähemalt 43 813,00 eurot. Ajutise halduri

täiendava järelepärimise peale võlgniku seadusliku esindaja poolt esitatud 03.08.2011 sõlmitud lepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud kommertspandi esemeks oleva tagatise realiseerimises enampakkumist korraldamata poolte kokkuleppel hinnaga 15 467,00 eurot. Ajutisele haldurile ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset dokumenti, millest nähtuks pandi tegelik turuväärtus pandi realiseerimise hetkel. Arvestades, et võlgnik on vähendanud pandivara väärtust objektiivselt põhjendamatus ulatuses ja fakti, et võlgniku raamatupidamises on nimetatud vara väärtuseks 31.08.2010 seisuga loetud vähemalt 43 813,00 eurot, on ajutine haldur seisukohal, et 03.08.2011 lepinguga kokkulepitud pandivara tegelik väärtus oli selle realiseerimisväärtusest oluliselt suurem. Vastavalt 03.08.2011 lepingu punktile 4 pidid pooled vara üleandmise vormistama ülendmisevastuvõtu aktiga, mis on vastava lepingu lisaks. Samas 03.08.2011 dateeringuga üleandmisevastuvõtu aktis ei ole sõnagi juttu 03.08.2011 sõlmitud lepingust, millega pooled määrasid pandivara väärtuse ja pandipidaja OÜ WT omandas pandivara. 03.08.2011 vara üleandmisevastuvõtu aktis on viidatud vaid poolte vahel 27.06.2011 sõlmitud kommertspandilepingule. Vara üleandmise-vastuvõtu aktist ei nähtu poolte kokkulepet pandivara väärtuse kohta ega selle kohta, et üleandmise-vastuvõtu läks OÜ-le WT üle omandiõigus pandivara suhtes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on tekitanud kahju äriühingule ja kahjustanud teiste võlausaldajate huve ka seeläbi, et kuigi 01.07.2011 teates on OÜ WT väitnud, et võõrandab alates 03.08.2011 panditud vara enampakkumisel või siis muul viisil pantijaga kokkuleppel, on võlgnik ilma mingi põhjuseta lisaks vara väärtuse alandamisele andnud vara OÜ-le WT lihtsalt üle, ilma et oleks üldse püütud müüa vara enampakkumisel või muul kasutooval viisil. Arvelduskontode analüüsist nähtuvalt oli Z OÜ 04.11.2010 seisuga andnud võlgnikule laenu kogusummas 552 360,00 krooni (põhiosa), millest 456 554,01 krooni põhiosa ja 16 819,83 krooni intresse loovutas Z OÜ 04.11.2010 OÜ-le WT . Seega on 04.11.2010 nõude loovutamise lepinguga loovutatud vaid osa 12.01.2009 Z OÜ ja MOÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded OÜ-le WT . Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et majandusraskused ja pankrotimenetluse algatamise vajalikkus oli ilmne 2010/2011. majandusaasta esimeses kvartalis. 31.08.2010.a. bilansilise seisuga oli võlgnikul kohustusi kokku 81 336,46 eurot, millest lühiajalisi kohustusi 61 974,74 eurot, mistõttu ületasid 31.08.2010 seisuga võlgniku lühiajalised kohustused käibevara 57 110,04 euro võrra. 31.08.2010 seisuga moodustas võlgniku omakapital – 25 698,81 eurot. Eeltoodu põhjal on ajutine haldur seisukohal, et pankrotimenetluses on otseselt ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga, mis seisneb äriühingu kohustuste põhjendamatus suurendamises (kahjulikud lepingu muudatused), vara põhjendamatus koormamises ning äriühingu varatuks muutmises, mis ongi viinud püsiva maksejõuetuseni. Ka äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete ja pankrotiavaldusele lisatud andmete järgi on võlgnik tegutsenud viimased aastad kahjumis. Olemasoleva informatsiooni põhjal on alust väita, et võlgniku poolt on jäetud täitmata ÄS § 180 lg 51 tulenev äriühingu juhatuse liikme kohustus. Seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega (KarS § 3851). Kas ja mis mahus on nimetatud tegevusetuse tõttu kahjustatud võlgniku ja võlausaldajate huve, vajab täiendavat analüüsi. Käesoleval juhul on kogutud informatsiooni ja esitatud dokumentide põhjal põhjust väita, et võlgniku juhatuse liikme käitumises on KarS § 384 sätestatud kuriteo koosseisu tunnused. KarS § 384 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või

tema maksejõuetus, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võttes arvesse asjaolu, et võlgniku vara koosneb rahalistest vahenditest kassas ja arveldusarvetel kogusummas 1 140,88 eurot, puuduvad vajalikud vahendid pankrotimenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks. Eeltoodu tähendab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleks selleks vajalike vahendite puudumise tõttu lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemisega. Raugemise vältimiseks tuleb ajutise halduri hinnangul võlausaldajal või huvitatud kolmandal isikul tasuda deposiit mitte vähem kui 7 448,26 eurot. Eeltoodud vahendite laekumisel ja arvelt on võimalik tasuda ajutise halduri tasu (2448,26 eurot) ja läbi viia pankrotimenetlust, sh. läbi viia raamatupidamisliku erikontrolli võlgniku suhtes (1000,00 eurot), tasuda riigilõivu OÜ WT (ca 1500,00 eurot) ja võlgniku juhatuse liikme vastu hagiavalduste esitamisel (käesoleval ajal ei ole võimalik täpselt riigilõivu summat määrata, kuna see oleneb nõude suurusest) ning halduri tasu (ca 2 500,00 eurot). Ajutine haldur on käesoleva pankrotiavalduse menetluse käigus ja käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud vähemalt ühe PankrS §-dest 110-114 tuleneva selge vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluse, mis on seotud 27.06.2011.a sõlmitud kommertspandilepingust ja selle alusel võlgniku omandist välja läinud vara tagasinõudmisega võlgniku pankrotivara hulka. Kuna ajutisele haldurile ei ole üle antud kõiki äriühingu raamatupidamisdokumente, on ajutine haldur esitanud omapoolse seisukoha käesoleva arvamuse koostamise ajaks esitatud dokumentide alusel. Ülaltoodust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Juhul, kui võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust finantseerima, esineb alus menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri aruande koostamise aja seisuga on võlgniku kohustuste suuruseks 85 228,98 eurot ja vara suuruseks 1 154,68 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlausaldajate nõuete rahuldamine täies ulatuses ei ole võimalik. Samuti puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 07.11.2011 määrusega MOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul MOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes märgituga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga, mis seisneb äriühingu kohustuste põhjendamatus suurendamises (kahjulikud lepingu muudatused), vara põhjendamatus koormamises ning äriühingu varatuks muutmises, mis ongi viinud püsiva maksejõuetuseni. Ka äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete ja pankrotiavaldusele lisatud andmete järgi on võlgnik tegutsenud viimased aastad kahjumis.

Pankrotiavalduse esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud Karistusseadustiku (KarS) § 3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Juhul, kui juhatus oleks esitanud kohtule pankrotiavalduse ajal, mil omakapital muutus negatiivseks, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on tekitanud kahju äriühingule ja kahjustanud teiste võlausaldajate huve ka seeläbi, et kuigi 01.07.2011 teates on OÜ WT väitnud, et võõrandab alates 03.08.2011 panditud vara enampakkumisel või siis muul viisil pantijaga kokkuleppel, on võlgnik lisaks vara väärtuse alandamisele andnud vara OÜ-le WT üle, ilma et oleks püütud müüa vara enampakkumisel või muul kasutooval viisil. KarS § 384 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 24 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 24,0 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 448,26 eurot (koos sotsiaalmaksuga). Ajutine haldur palub halduri töötasust 1 840,80 eurot välja mõista võlgnikult ja riigi vahenditest 397 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et ajutise halduri tasust 1 840,80 eurot tuleb välja mõista võlgnikult MOÜ-lt ja 397 eurot riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele MS (ik XXX).