2-11-42522/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks Causa Õigusbüroo OÜ pangakontole . Ülejäänud 773.40 eurot kaetakse likvideerimismenetluse kestel maksuameti ettemaksu kontole makstud summadest. Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜVM esitas 09.09.2011.a. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 07.10.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt on kogu ettevõtte tegutsemise ajal olnud põhitegevuseks ehitusgeoloogilised ja – geodeetilised uurimistööd. Käesoleval ajal ettevõttes majandustegevust ei toimu. Võlausaldajate huve kahjustavaid tehinguid võlgniku esindaja sõnul tehtud ei ole. Äriühingu maksejõuetus sai juhatuse liikme selgitusel ilmseks 2011 aasta septembris, mil võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse. Viimaste aastate majandustulemustest nähtub, et majandustegevus ettevõttes on olnud kahjumlik viimased kolm aastat. Kahjumi tõttu muutus võlgniku omakapital negatiivseks juba 2009 aasta lõpuks. Juba hiljemalt 2009.aasta lõpus pidi olema juhtkonnale selge, et võlgniku omakapitali tegelik suurus on alla seaduses ettenähtud miinimummäära, milleks oli 40 000 krooni ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud jooksva bilansi ja kasumiaruande seisuga 12.10.2011, millest nähtub, et 2011. majandusaasta jooksvaks tulemuseks (perioodil aasta algusest kuni 12.10. 2011) oli puhaskahjum summas 6423,52 eurot, müügitulu puudus. Oma seletustes haldurile väidab võlgnik, et pankrotiavaldust ei esitatud varem, sest 2010 oli müügitulu 330 190 krooni ja ettevõte töötas, ka 2011 oli plaan edasi tegutseda, aga kahjuks ei saanud tellimusi. Haldur selle selgitusega ei nõustu. Võlgniku 2010 majandusaasta aruandes puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhtkond ja omanikud oleksid toiminud kooskõlas seadusega ja võtnud tarvitusele abinõud, millega ettevõtte majanduslikku seisukorda parandada ja/või lõpetada kahjumliku ettevõtte tegevus. Samuti ei ole võlgniku esindaja ajutise menetluse käigus vastavaid tõendeid haldurile esitanud. Seega asub ajutine haldur seisukohale, et juhtorgani liikmed on äriühingu juhtimisel kahjustanud äriühingu huve, jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse kohtule ja kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võimalik, et see seisukoht on ennatlik, kuna see tugineb halduri poolt ajutises menetluses kogutud infole ja võib muutuda sedavõrd, kuivõrd juhtorgani liikmed esitavad edaspidise menetluse käigus täiendavaid tõendeid. Võlgniku bilansis on real „vara“ käibevarana maksude ettemaksed ja tagasinõuded kogusummas 596,51 eurot. AS Swedbank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXon jääk summas -1.72 eurot. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega ehitisi. Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole. Seega kokku vara 594.79 eurot, mis ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikul maksuvõlad puuduvad. Võlad hankijatele on 13669,18 eurot. Viitvõlad 3256,86 eurot. Seega on tänaseks teadaolevate võlgade suurus vähemalt 16 926,04 eurot. Võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2011 algul. Ajutise halduri arvates ei ole antud asjas võimalust majandustegevust jätkata ega ettevõtet tervendada, kuna võlgniku

majandustegevus on lõppenud, lepingud üles öeldud ning võimalike uute klientide ja koostööpartnerite leidmine olemasolevas majandusolukorras on töömahukas ja ebaperspektiivne. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, võlgade suuruseks on vähemalt 16 926,04 eurot, mis ületab varade maksumuse ligi kahekümnekordselt. Haldur on seisukohal, et ettevõtte maksujõetuse on põhjustanud majanduslangusest tingitud tellimuste mahu järsk vähenemine, samuti viivitamine pankrotiavalduse esitamisega. Juhtimisvigadena võib käsitleda juhtorganite passiivsust ettevõtte tegevuse parendamisel ja kahjumlikkust põhjustavate tegurite kõrvaldamisel. Juhatuse liikmete tegevuses//tegevusetuses on Karistusseadustiku § 3851 ettenähtud koosseis (Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine). Seega tuleks lugeda maksejõuetuse üheks põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõttes kuriteo tunnustega tegu. Juhul, kui juhatuse oleks õigeaegselt, so 2009 lõpul, mil omakapital muutus negatiivseks, esitanud kohtule pankrotiavalduse, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Käesolevas asjas on haldur teinud töötunde 880 euro ulatuses (lisandub sotsiaalmaks 290.4 eurot), seega kokku töötasu koos maksudega 1 170.4 eurot. Võlgniku esindaja R.V teatas haldurile, et temal puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse § 23 lg 1, § 29 lg 1, § 39 lg 1, § 150 lg 1 p 2, 5 ja § 157 p 2 palub haldur juhul kui kohtu deposiitarvele ei kanta kohtu poolt määratud rahasummat pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetada OÜ VM pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus; likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidjaks määrata RV (isikukood XXX) elukoht XXX; määrata ajutise halduri töötasuks 1 170.4 eurot (koos maksudega) Causa Õigusbüroo OÜ kasuks (SEB arveldusarve nr ), millest 397 eurot kaetakse riigi vahenditest ja 773.4 eurot likvideerimismenetluse kestel maksuameti ettemaksu kontole makstud summadest. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 16 926,04 eurot ja vara on võlgnikul kokku 594,79 eurot, seega on võlgnik maksejõuetu. Juhtimisvigadena võib halduri hinnangul käsitleda juhtorganite passiivsust ettevõtte tegevuse parendamisel ja kahjumlikkust põhjustavate tegurite kõrvaldamisel. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Üheks maksejõuetuse põhjuseks peab haldur PankrS § 22 lg 5 mõttes kuriteo tunnustega tegu. Juhul, kui juhatuse oleks õigeaegselt, so 2009 lõpul, mil omakapital muutus negatiivseks, esitanud kohtule pankrotiavalduse, oleks ilmselt võidud vältida kahjulikke tagajärgi võlausaldajate suhtes. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval hetkel tehinguid, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS

§ 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 02.11.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜVM võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab OÜVMdokumentide hoidjaks RV(ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur palub ajutise pankrotihalduri tasu 1170.40 eurot välja mõista Causa Õigusbüroo OÜ kasuks, millest 397 eurot riigi vahenditest