Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Pankrotiavalduse asjaolud. ASEMesitas 24.08.2011.a. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 14.09.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt 20.02.1995. a erastamise ostu-müügilepinguga ostis AS ET100% RAS VM aktsiad ning 11.02.1997. a kanti äriregistrisse AS EM, endise ärinimega ASVM, seega on võlgnik VM õigusjärglane. Põhikirja kohaselt oli võlgniku tegevusaladena loetletud tuletikkude, küünalde ja mööbli tootmine; metsamaterjali töötlemine; jae- ja hulgikaubandus; vahendustegevus põhikirjalistel tegevusaladel; rahvusvahelise autotranspordi korraldamine; laoteenuste osutamine; toitlustamine; reklaamialane tegevus ja oma tegevusaladega seotud konsultatsioon. 2000. aastal omandas võlgniku MGAS ning võlgnik sai osaks kontsernist, kuhu kuuluvad ka AS ET, AS HC ning ettevõtted Soomes ja Venemaal. Võlgniku põhitegevuseks oli tuletikkude tootmine ning nende realiseerimine Eestis ja välismaal. Võlgniku endise juhatuse liikme väitel spetsialiseerus võlgnik 2000-te aastate teisel poolel grilltikkude tootmisele, kuid nimetatud tootmisvajadus oli sesoonne ning grilltiku tootmise välisel ajal ei olnud võlgnikul pakkuda töötajatele piisavalt rakendust, seetõttu oli võlgnikul kulukas tegeleda ainult ühe toote turustamisega, sellest tulenevalt viidi 2008. a aprillis tootmistegevus üle teise kontserniettevõttesse – AS HC. Nagu nähtub esitatud dokumentidest, tegeles võlgnik lisaks tootmistegevusele ka erinevate teenuste osutamisega AS-ile HC, nt suruõhu müük, laadimisterminali rent, parafiini operaatori teenus, ehitustööd, tööjõurent. Alates 2009. aastast tootmis- ja müügitegevust ei toimunud. Seoses sellega, et võlgnik on VM õigusjärglane, kaasnes võlgnikul kohustus tasuda tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi 10-le töötajale. 2009. a kui tootmistegevust ei toimunud ning seetõttu ka müügitulu puudus oli võlgnikul endiselt kohustus tasuda igakuiselt hüvitisi. Sellest tulenevalt lõppes võlgniku 2009. majandusaasta negatiivse omakapitaliga. Olukorra parandamiseks võõrandati 2010. a võlgniku põhivara hulka kuulunud kinnistu asukohaga Vaksali 29, Viljandi, hinnaga 1 000 000 krooni võlgniku emaettevõttele ning sellega parandati ajutiselt omakapitali seisu. 2010. a sügisel müüs emaettevõte võlgniku 32 000 krooni ehk 2 045 euroga. Võlgniku uue osaniku ning juhatuse liikme selgituste kohaselt oli plaanis alustada taas tuletikkude tootmisega ning selleks peeti väidetavalt korduvalt läbirääkimisi potentsiaalse investoriga AT. Läbirääkimised toimusid mitmel korral Peterburis ja peale selle muud tegevust ettevõttes ei

toimunud. Väidetavalt ei andnud läbirääkimised positiivseid tulemusi, sest selgus, et vajamineva uue tootmisliini kõrge hinna tõttu ei oleks tootmine kasulik ning Hiina RV-s toodetud odavate tuletikkudega konkureerimine võimalik. Alates osaniku vahetusest ei ole võlgnik täitnud hüvitiste maksmise kohustust, mistõttu esitas endine töötaja RM 2011. a suvel võlgnikule pankrotihoiatuse (mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada) ning avalduse Põhja Prefektuuri KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) ja KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) alusel. Kriminaalmenetlust nimetatud avalduse põhjal ei algatatud tõendite puudumise tõttu. 24. augustil esitasid 3 isikut võlgniku vastu ühise hagiavalduse maksmata tööõnnetushüvitiste nõudes. Võlgniku juhatus ei ole nõuetekohaselt pidanud võlgniku raamatupidamist. 16.09.2011. a saatis ajutine haldur võlgniku juhatusele teabenõude, milles palus muu hulgas esitada viimase kolme majandusaasta kvartaalsed bilansid ja kasumiaruanded, viimase 2 aasta pearaamatu väljavõtte, viimase 5 aasta tehingud põhivaraga ja muud suuremad tehingud (lepingud, arved) ja viimase 2 aasta kassa dokumendid (sissetulek ja väljaminek). Võlgniku juhatuse liige esitas haldurile bilansi 14.09.2011. a seisuga, tööõnnetushüvitiste ja kutsehaigushüvitistega seotud dokumendid ning valikuliselt andmeid võlgniku 2008. a ja 2009. a majandustegevuse kohta. Peale korduvaid meeldetuletusi esitas võlgniku juhatuse liige 29.10.2011. a ajutisele haldurile põhivaraga seotud dokumendid, kuid endiselt ei ole esitatud sularahatehinguid tõendavaid dokumente, pearaamatut 2010. a ja 2011. a kohta. Võlgniku juhatus on tunnistanud, et seoses raamatupidaja otsingutega on mitmed võlgniku viimase aja tehingud jäänud korrektselt vormistamata ning kui selgus, et võlgniku tegevuse rahastamiseks ei leita investoreid jäi ka raamatupidamise korraldamine puudulikuks. Lisaks väidab juhatuse liige, et kassa tehingud sisaldav fail oli arvutis, mis on hetkel katki ning faile ei ole õnnestunud taastada. Samas on võlgniku arveldusarvel näha sularahatehinguid, mis oleksid kindlasti pidanud olema kajastatud pearaamatus. Nõutud bilansside esitamata jätmise tõttu ei ole võimalik saada korrektset ülevaadet võlgniku 2010. a ja 2011. a majandustegevuse kohta, samuti vajaks selgitust, mis on saanud võlgniku põhivarast, mida 2007. a majandusaasta aruande järgi oli 140 830,90 euro väärtuses ning 2010. a põhivara puudus. Seoses eelnevaga võivad võlgniku juhatuse liikme tegevuses esineda Karistusseadustiku § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud tunnused. Ajutine haldur märgib, et on põhjust kahtlustada, et enne kui võlgnik müüdi praegusele osanikule, toimus võlgniku üleminek varjatud tehinguna teisele kontserniettevõttele ehk AS-ile HC. Ajutine haldur lähtub antud väidet analüüsides M. T artiklist ajakirjas Juridica, mis põhineb Riigikohtu lahenditel ning praktikal. Ettevõtte varjatud üleminekul on tehingu poolte eesmärgiks vältida vähemalt osaliselt ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist olukorras, kus olemuslikult on siiski ettevõtte üleminekuga tegemist. Üldjuhul soovitakse loomulikult vältida kohustuste üleminekut (VÕS § 182 lg 2). Käesolevaga on kahtlust arvata, et vältida on püütud kohustuste üleminekut, mis seotud 10 inimese tööõnnetus- ja kutsehaigusehüvitiste maksmisega, milline kohustus tulenes võlgnikule seoses sellega, et tegemist on VM õigusjärglasega. Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks on vaja analüüsida järgmisi aspekte: Ettevõtte olulise vara üleminek – Võlgniku 2007. majandusaasta lõpul oli varasid kogusummas 1 392 318,59 eurot, millest 13 863,01 eurot moodustas müügiootel põhivara ehk tootmisseadmed. 2008. a on välja antud direktori käskkiri, millega anti korraldus inventeerida varud ja selgitada välja, millised põhivaraobjektid genereeriks tulevikus tulu kontserniettevõtetes AS MG ja AS HC. Vastavalt esitatud dokumentidele on võlgnik võõrandanud enamuse põhivarast kontserniettevõttele AS HC. 2008. a lõpetas võlgnik grilltikkude tootmise ning see viidi üle AS-i HC. Võlgniku endine juhatuse liige väitis, et võlgnikul oli otstarbekas grilltikkude tootmine lõpetada, sest põhilisi tooraineid osteti AS-ilt HC ning AS-il HC oli mõistlik mõned abiseadmed ära osta ning ise tegeleda grilltikkude tootmise ning müügiga. 2010. a võõrandas võlgnik põhivara hulka kuulunud kinnistu emaettevõttele AS MG. Alates 2009. aastast puudub võlgnikul

igasugune põhivara. Oluliste töötajate üleminek – ajutisele haldurile esitatud dokumentide kohaselt osutas võlgnik nö tööjõu rendi teenust AS-ile HC, seda tõendab ka võlgniku arveldusarvel olevad maksed: alates 2007. a veebruarist kuni 2007. a novembrini tasuti osadele võlgniku töötajatele töötasu järgmise selgitusega: EM töölised HC-s (võib järeldada, et lühendite all on mõeldud EM-ina võlgnikku AS EM ning HC-na HCAS-i). Võlgniku endise juhatuse liikme selgituse kohaselt ei olnud võlgnikul piisavalt tööd pakkuda kõigile töötajatele ning seetõttu osutas võlgnik teenust AS-ile HC, saades selle eest rohkem raha kui võlgnik ise oma töötajate palgakuludeks kulutas. Võlgniku arveldusarvelt selgub, et peale 9 kuud selliste maksete tegemist sai 2007. a novembris lõpparve ligi 50 töötajat ning 2008. a majandusaasta aruande järgi oli ettevõttes 3 töötajat kes arveldusarvelt nähtavate kannete järgi said lõpparve 2008. a märtsi lõpus ehk samal ajal kui grilltikkude tootmine viidi üle AS-i HC. Arvestades, et AS HCkasutas aegajalt oma tootmistegevuses võlgniku töötajaid ning, et tikkude tootmine viidi üle AS-i HC, võib eeldada, et AS-i HCläks üle ka suur osa võlgniku endiseid töötajaid, kellel olid juba tikkudevalmistamise kogemused. Suhete jätkumine oluliste hankijate ja klientidega – Võlgniku müügiarvetest nähtub, et üks põhiline klient oli SBILtd. Võlgniku arveldusarvelt nähtub, et 01.12.2009. a kandis ettevõte SBILtd võlgniku arvele 6,552.24 eurot ning 11.12.2009. a kanti nimetatud summa AS HCarveldusarvele selgitusega „SBILtd ekslik laekumine 01.12.2009 6552,24 EUR“. Internetiotsingute põhjal selgus, et nimetatu Iirimaa ettevõte tegeleb muu hulgas ka tikkudega. Niinimetatud eksliku kande tegemisest võib järeldada, et varasem püsiklient SBILtd teeb alates tikutootmise viimisest ASi HCkoostööd viimati nimetatud ettevõttega. Kui võlgnik kolis tikkude tootmise Indiasse, oli sealne koostööpartner ettevõte nimega SM ning viimase kodulehel http://standardmatchindustries.tradeindia.com/ on näidisena toodud ka tikutops, millel on AS HC logo, seega on põhjust arvata, et AS HC teeb koostööd ka India ettevõttega SM. Majandustegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut – võlgniku 2008. a majandusaasta aruande kohaselt lõpetas võlgnik 2008. a tikkude tootmise ning tootmine läks üle teise kontserniettevõttesse. Lisaks on AS HC kodulehel www.hansacandle.ee toodete all toodud ka tuletikud. Majandustegevuse ajaline jätkuvus – võlgniku 2008. a majandusaasta aruande järgi tegeles võlgnik 2008. a jaanuar kuni märts tikkude valmistamisega ning alates aprillist viidi tootmine üle teise kontserniettevõttesse. Ajutine pankrotihaldur rõhutab, et eelnev analüüs, mille kohaselt on mingil määral olemas ettevõtte ülemineku kui varjatud tehingu tunnused, põhineb peamiselt kaudsetel andmetel, sest ajutisele haldurile ei ole esitatud kogu nõutud raamatupidamist. Käesoleval hetkel puudub võlgnikul majandustegevus ja muud tuluallikad, pole kehtivaid töölepinguid ning ajutine haldur ei näe tervendamisvõimalusi. Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2009. a -73 577,50 eurot, varasid oli kokku summas 147 455,80 eurot, kohustusi 174 809,60 eurot ning omakapital -27 353,80 eurot. Müügitulu 2009. a puudus. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2010. a -130 921,98 eurot, varasid oli kokku summas 43,58 eurot, kohustusi 158 319,37 eurot ning omakapital -158 275,79 eurot. Müügitulu puudus. Võlgniku 14.09.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 2011. a 142,03 eurot, varasid oli kokku summas 38,50 eurot, kohustusi 158 095,25 eurot ning omakapital -158 133,75 eurot. Müügitulu puudus. Võlgniku 14.09.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul varasid kogusummas 38,50 eurot järgmiselt: 1) raha ja pangakontod -50,34 eurot; 2) maksude ettemaksud 11,84 eurot. Kuna võlgniku arveldusarved on läinud miinusesse, mis on suurem kui maksude ettemakse, võib väita, et reaalset puudub võlgnikul igasugune vara. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 2,79 eurot järgmiselt: raha -0,21 eurot; maksude ettemaksud 2,99 eurot. Võlgniku 2009. a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2009. a seisuga varasid kogusummas 147 455,81 eurot järgmiselt: raha 205,22 eurot; nõuded ja ettemaksed

144 577,42 eurot; müügiootel põhivara 2 673,17 eurot, XXX kinnistu. Võlgniku 2008. a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2008. a seisuga varasid kogusummas 187 260,56 eurot järgmiselt: raha 170,96 eurot; nõuded ja ettemaksed 185 055,54 eurot; materiaalne põhivara 2 673,17 eurot. 2008. a jooksul kanti suur osa põhivarast bilansist maha või võõrandati teisele kontserni ettevõttele AS HC. Võlgniku 2007. a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2007. a seisuga varasid kogusummas 1 392 318,59 eurot järgmiselt: raha 141 957,49 eurot; nõuded ja ettemaksed 950 858,14 eurot; varud 144 830,89 eurot; müügiootel põhivara 13 863,01 eurot; materiaalne põhivara 140 809,06 eurot. Ajutine haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin, et võlgnik omab Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis järgmist arvelduskontot: konto nr XXXXXXXXXXXXX, saldo seisuga 20.09.2011. a 0,00 EUR. Konto on arestitud 19.06.2011. a seisuga.Võlgnik omab Swedbank AS-is järgmist arvelduskontot: konto nr XXXXXXXX, saldo seisuga 19.09.2011. a -58,01 EUR (negatiivne, konto miinusest on tekkinud viivis 15,15 EUR) konto broneeritud summas 10,24 EUR kaardi hooldustasudest. Kontode käsutamise õigust omab alates 16.09.2010 OK. Varem on käsutusõigust omanud TM, HJA, TA, MK, MA. Konto onarestitud 16.09.2011. a seisuga. Bigbank AS-is, AS-is DnB NORD Pank, AB bankas SNORAS Eesti filiaalis, AS-is LHV Pank, Marfin Bank Eesti AS-is, Svenka Handelsbanken AB Eesti filiaalis, AS-is Citadele banka Eesti filiaal, Tallinna Äripank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, AS-is SEB Pank (arvelduskonto nr XXXXXXXXXX suleti 12.04.2006. a) ja AS-is Eesti Krediidipank (maksekonto nr XXXXXXXXX suleti 06.03.2002. a) võlgnik kontosid ei oma. AS-is SEB Liising, AS-is DnB NORD Liising, ALG Liisingu AS-is ja Nordea Finance Estonia AS-is võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. Võlgniku ja Swedbank Liising AS-i vahel on olnud kehtiv liisinguleping nr 0060814L, mis sõlmiti 27.06.2003. a ja lõppes 10.07.2008. a. Liisingulepingu ese oli kaubik KIA Pregio 3VRS 3l, ehitusaasta 2000. Leping lõpetati seoses lepingujärgse lõpptähtaja saabumisega. Käesoleval hetkel lepingud ja kohustused Swedbank Liising AS-iga puuduvad. Kaubik võõrandati peale liisingu lõppemist AS-ile HC hinnaga 19 799,89 krooni ehk 1 265,44 eurot. Maanteeameti andmetel on liiklusregistris võlgniku nimele 16.09.2011. a seisuga registreeritud üks sõiduk: Saab9000, 1988, reg nr XXX. 16.09.2011. a seatud käsutamise keeld ajutise pankrotihalduri poolt. Väidetavalt on auto võõrandatud eraisikule hinnaga 1 200 krooni ehk 76,69 eurot, kuid uus omanik ei ole autot enda nimele vormistanud. Võõrandamise dokumenti pole esitatud. Maanteeameti andmetel on võlgnikule varem kuulunud järgmised sõidukid: 1) Kallur 2PTS 4887B, 1990, reg nr XXX (30.09.2008. a omaniku vahetus: AS HC. Müüdud hinnaga 10 000 krooni ehk 639,12 eurot. Võlgniku arveldusarvelt ei nähtu laekumist.); 2) MTZ 920, 1999, reg nr XXX (30.09.2008. a omaniku vahetus: AS HC. Müüdud hinnaga 3 500 krooni ehk 223,69 eurot. Võlgniku arveldusarvelt ei nähtu laekumist); 3) Škoda Fabia, 2001, reg nr XXX (25.06.2008. a omaniku vahetus: AS HC. Müüdud hinnaga 8 000 krooni ehk 511,29 eurot); 4) Škoda Fabia, 2000, reg nr XXX (25.06.2008. a omaniku vahetus: AS HC. Müüdud hinnaga 7 000 krooni ehk 447,38 eurot); 5) Mitsubishi Sigma, 1992, reg nr XXX (19.02.2008. a omaniku vahetus: AM. Müüdud hinnaga 4 000 krooni ehk 255,65 eurot (madala hinna põhjustas katkine käigukast). Võlgniku arveldusarvelt ei nähtu laekumist); 6) Honda Shuttle, 1998, reg nr XXX(14.06.2008. a omaniku vahetus: AS HC. Müüdud hinnaga 20 000 krooni ehk 1 278,23 eurot); 7) MTZ 82, 1989, reg nr XXX(30.09.2008. a omaniku vahetus: AS HC. Põhivara inventuuri kohaselt on sõiduk 2008. a maha kantud). Lisaks informeeris Maanteeamet ajutist pankrotihaldurit asjaolust, et liiklusregister läks alates 19.04.2010. a üle uuele infosüsteemile ning sinna ei kantud üle sõidukeid, mille viimane registritoiming on teostatud enne 23.11.1999. a ning millel puudus ammu tehnoülevaatus või andmed olid puudulikud ja uuendamata, mis on märk sellest, et teeliikluses need ei osale või ei ole neid tegelikult olemaski. Seetõttu ei kantud uude infosüsteemi järgmisi võlgnikule kuulunud sõidukeid: reg.märk XXX, Kamaz 43105, ehitusaasta 1987; reg.märk XXX, Odaz 9370,

ehitusaasta 1983; reg.märk XXX, Odaz 9370, ehitusaasta 1983; reg.märk XXX, 2PTS 4, ehitusaasta 1989; reg.märk XXX, 2PTS 4, ehitusaasta 1984. Eesti levinuima automüügiportaali www.auto24.ee kohaselt on nt 1989 a Saab 9000 hind hetkel 450 eurot ning 2000. a Škoda Fabia praegune turuhind 2700 eurot ning müügihetkel oleks hinnad ilmselt kõrgemadki olnud. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul 26.09.2011. a seisuga ettemaksukonto saldo seisuga 11,84 eurot. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus on võlgniku nimele avatud väärtpaberikonto nr XXXXXXXXX, kontohaldur Swedbank AS, kuid võlgniku nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit ning viimase viie aasta jooksul ei ole tehinguid toimunud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule hetkel kinnisvara ei kuulu. Võlgnikule on varem kuulunud 4 kinnistut järgmiselt: 1) Kinnisasi asukohaga XXX, Kristiine linnaosa, Tallinna linn, Harjumaa, registriosa nr XXX, katastritunnus XXX, pindala 90 m2, 100% elamumaa. Kinnistusraamatu andmetel oli võlgnik kinnistu omanik kuni 17.08.2000. a, seejärel kanti kinnistusraamatusse omanikuna AS S , registrikood XXX; 2) Kinnisasi asukohaga XXX, Kristiine linnaosa, Tallinna linn, Harjumaa, registriosa nr XXX, katastritunnus XXX, pindala 599 m2, 100% elamumaa. Kinnistusraamatu andmetel oli võlgnik kinnistu omanik kuni 17.08.2000. a, seejärel kanti kinnistusraamatusse omanikuna AS S , registrikood XXX.; 3) Kinnisasi asukohaga XXX, Viljandi linn, Viljandimaa, registriosa nr XXX katastritunnus nr XXX, pindala 3417 m2, 100% ärimaa. Kinnistusraamatu andmetel oli võlgnik kinnistu omanik kuni 02.08.2000. a, seejärel kanti kinnistusraamatusse omanikuna MGAS, registrikood XXX, nimetatud ettevõte oli ajavahemikul 26.06.2000 kuni 01.10.2010 võlgniku ainuaktsionär.; 4) Kinnisasi asukohaga XXX Viljandi linn, Viljandimaa, registriosa nr XXX, pindala 3417 m2, 100% ärimaa. 23.04.2010. a koostatud notariaalse kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu kohaselt võõrandas võlgnik Vaksali tn 29 kinnistu MGAS-ile hinnaga 1 000 000 krooni ehk 63 911,65 eurot ning nimetatud summa on laekunud võlgniku arveldusarvele. 12.04.2011. a kinnistamisavalduse alusel liideti XXX kinnistu XXX kinnistuga. Võlgniku põhivara nimekirjas on põhivara hulka loetud ka elamumaa asukohaga XXX, pindala 1 450 m2, kuid Viljandi linnavalitsuse andmete ja kinnistusraamatu andmete kohaselt on nimetatud krunt Viljandi linnavalituse valduses ning võlgnik plaanis seda mingi aeg omandada, kuid reaalse tehinguni ei jõutud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul reaalne vara. Võlgniku 14.09.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 158 095,25 eurot järgmiselt: muud lühiajalised võlad – eraldised 2 929,53 eurot töövõimetuse hüvitiste summa kuni 31.12.2010, pikaajalised eraldised (hüvitised) 155 165,72 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku ainsad võlausaldajad endised töötajad kogusummas 1 443,95 eurot järgmiselt: PG 29,02 eurot, RM229,63 eurot, EL 63,91 eurot, LM 283,64 eurot, OR 46,40, VV 119,45 eurot, PL,79 eurot, HE 106,92 eurot, VS 114,40 eurot, IT 134,79 eurot. Võlgniku 2009. a majandusaasta aruande kohaselt võeti ettevõtte erastamise käigus (1995. a) üle tööõnnetushüvitiste eraldis. Vastavalt ettevõtte erastamislepingus fikseeritud tingimustele ja hilisematele kohtulahenditele lasub võlgnikul tulevikus kohustus maksta tööõnnetushüvitist endistele töötajatele. Eraldise arvutamisel on lähtutud keskmisest elueast Eestis, mis meestel on 68 eluaastat ja naistel 79 eluaastat. Seadusest tulenevalt lasub ettevõttel eelpool nimetatud kohustus inimese surmani. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 158 319,37 eurot järgmiselt: muud lühiajalised võlad – eraldised 3 153,65 eurot, pikaajalised eraldised 155 165,72 eurot. Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2009. a seisuga kohustusi kogusummas 174 809,61 eurot järgmiselt: Võlad ja ettemaksed 7 454,14 eurot, eraldised (lühiajalised) 12 189,74 eurot, eraldised (pikaajalised) 155 165,72 eurot. Võlgniku 31.12.2008. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 141 676,02 eurot järgmiselt: võlad töövõtjatele 6 391,87 eurot, muud võlad ja ettemaksed 21 570,18 eurot, lühiajalised eraldised 9 412,27 eurot,

pikaajalised eraldised 104 301,70 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas järgmised täitemenetlused:

Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 158 000 eurot. Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 31.12.2007. a, 31.12.2008. a, 31.12.2009. a majandusaasta aruanded ja 31.12.2010. a, 14.09.2011. a bilanss. Kõik väärtused on toodud eurodes.

Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja kuni 2009. a lõpuni hea, alates 2010. a väga nõrk, peamiselt olulise käibevara languse tõttu. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja 2010. aasta jooksul oluliselt langenud peamiselt käibevara olulise languse ning varude puudumise tõttu ning lühiajaliste kohustuste täitmine on praktiliselt võimatu. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja 2010. a jooksul muutunud negatiivseks, mis tähendab, et hetke seisuga on äriühingul suur käibekapitali defitsiit. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on võlakordaja alates 2009. a üle soovitatava piiri ning

alates 2010. a on võlakordaja oluliselt suurenenud, peamiselt varade vähenemise tõttu. Võõrja omakapitali suhe – näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe 2009. a lõpuks muutunud negatiivseks ning võlausaldajate riskimäär suur. Võlgnik on 2008. a jooksul võõrandanud enamus sõidukeid ning on põhjust arvata, et kaks Škoda Fabiat (ühe esmane registreerimine 2000 teise 2001) ning Saab9000 on võõrandatud alla turuhinna, nimelt võõrandati Škoda Fabiad hindadega 511,29 eurot ja 447,38 eurot, kuid hetkel on müügis sellised sõidukid hinnaga 2 700 eurot ning Saab9000 hinnaga 76,69 eurot kuigi sarnase auto hetkehind on 450 eurot (vt punkt 3.10). Võlgniku praegune juhatuse liige on võlgniku arveldusarvelt sularahana väljavõtnud kogusummas 14 716,38 eurot, millest 7 061,07 eurot on väljavõetud Venemaal ning millele lisandus teenustasu 18,45 eurot; 7 663,75 eurot on välja võetud ilma selgitusteta ning 6 582,90 eurot on välja võetud selgitusega: kassasse. Lisaks on 2010. a lõpus ning 2011. a tehtud väiksemaid ilmselt mitte ettevõtlusega seotud kulusid Forum Cinemas, tasutud ettevõtte OÜ Calistar veebimajutuse eest (võlgniku juhatuse liige on nimetatud ettevõttes olnud juhatuse liige), makstud ABC Ehituses, Merimetsa Selveris, ostetud kinkekaart. Juhatuse liige väidab, et sularaha kasutati juhatuse liikmele töötasu maksmiseks. Ühtegi sularaha tehinguga seotud dokumenti ei ole võlgniku juhatus ajutisele haldurile esitanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub vara ning kohustused on jätkuva iseloomuga. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku varasema juhatuse tegevuses on viiteid sellele, et alates 2008. a on tegeletud protsessidega, mille tulemusena läks võlgnik kui ettevõte varjatud tehinguna üle teisele kontserniettevõttele (ASile HC) ning võlgnikule jäid ainult kohustused hüvitiste tasumise näol. Samas vajaks nimetatud väide täiendavat kontrollimist ning juhul kui see on tõsi, on tegemist peamiste võlausaldajate ehk võlgniku endiste töötajate huvide kahjustamisega. Võlgniku praegune juhatus ei ole nõuete kohaselt korraldanud võlgniku raamatupidamist ning hiljaks on jäädud ka pankrotiavalduse esitamisega, sest võlgniku omakapital oli negatiivne ka 2010. a lõpus. Lisaks on kahtlus, et võlgniku juhatus ei ole kasutanud võlgniku rahasid sihtotstarbeliselt. Arvestades eelnevat võib olla maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimisele pani aluse vara pidev vähenemine alates 2008. a. Kuigi paralleelselt vähenesid ka kohustused jäi alles hüvitiste maksmise kohustus endistele töötajatele. Põhivara vähenemise põhjustas kas bilansist maha kandmine või müük teisele kontserni ettevõttele AS HC. 2008. a alguses lõpetas võlgnik peamise tegevuse ehk tikkude tootmise, mis koliti üle AS-i HCning 2009. a lõppes juba negatiivse omakapitaliga, mille likvideerimiseks müüdi 2010. a võlgniku selleks hetkeks ainus põhivara, ehk kinnistu. Seejärel müüdi võlgnik kui äriühing tervikuna ning uus osanik püüdis väidetavalt alustada taas tikkude tootmisega, kuid läbirääkimised investoritega ei õnnestunud ning tootmist ei alustatud, kuid alles jäi võlgniku kohustus maksta hüvitisi endistele töötajatele. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palub haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige OK, isikukood 37210026012. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine

pankrotihaldur palub välja mõista halduri tasu 1760 eurot (lisandub sotsiaalmaks 580,80 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 97,00 eurot. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 158 000 eurot ning reaalne vara võlgnikul puudub, seega on võlgnik maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku juhatuse liikme tegevuses esineda Karistusseadustiku § 3811 sätestatud tunnused. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval hetkel tehinguid, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 02.11.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded ASEMvõlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab ASEMdokumentide hoidjaks OK (ik 37210026012). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 16 töötunni eest 1280 eurot (lisandub sotsiaalmaks 422,40 eurot) ja kulutuste katteks 85 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning võlgnikult tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 1760 eurot (lisandub sotsiaalmaks 580,80 eurot) ja kulutuste katteks 97 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning võlgnikult tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 1760 eurot (lisandub sotsiaalmaks 580,80 eurot) ja kulutuste katteks 97 eurot.

Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.