2-11-41285/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Pankrotiavalduse asjaolud. 02.09.2011 esitas NOÜ kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 14.09.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt N OÜ kanti äriregistrisse 07.02.2008.a. Kuni 2010.a kevadeni äriühingul majandustegevus puudus. 2010.a veebruaris vahetusid äriühingu osanikud ja juhatuse liikmed ning äriühing alustas tegevust ehitustööjõu renditeenuse ja üldehitustööde alltöövõtuga. Käesoleva aruande esitamise hetkeks on töölepingud võlgniku töötajatega lõpetatud. Võlgniku tegevusplaanis oli 2010.a võetud tööjõu renditeenuse pakkumisega suund Soome ehitusturule ning sõlmiti esimesed lepingud Soome ettevõtetega ehitustööde teostamiseks. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt lõppes tööjõu renditeenuse pakkumine Soomes seadusandluse vähese tundmise tõttu Soome ametiühingute poolse boikotiga ning see ei võimaldanud ehitustöid enam Soomes jätkata. Võlgniku lepingud katkestati tellijapoolsete sanktsioonidega. 2010-2011 teostati ehitustöid ka Eestis, kuid samal ajal toimus ehitussektori töötajate palga järsk tõus ning sõlmitud pikaajalised tööjõu renditeenuse ja alltöövõtu lepingud olid kahjumlikud. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt tekitas lisaraskusi ka tööjõu voolavus ning lisa juhtivpersonali puudumine, mille tõttu tekkisid mitmed organiseerimatusest tingitud lepingute rikkumised. Lepingute rikkumised aga tähendasid võlgnikule sanktsioone tellijate poolt. 2010.a tekkinud kahjumi lootis võlgniku juhatuse liige tasuda pooleliolevate tööde eest saadava tulu arvelt, kuid 2011.a külm talv ei võimaldanud objektidel töid ökonoomselt teostada ettenähtud aja piires. Tööde teostamise viibimisega tekkisid võlgnikul 2011.a alguses maksuvõlad ning võlad hankijate ees. Sõlmitud maksuvõlgade ajatamise graafikust ei suutnud ettevõte kinni pidada ning ettevõtte pangakontod arestiti. Võlgniku juhatuse liige vähendas võlgniku tegevuskulusid, kuid võlgniku kohustused ületasid endiselt tulusid. Seisuga 31.07.2011.a oli võlgniku tegevuskahjumiks kujunenud -55 396,90 eurot ning võlgniku omakapital -52 675,37 eurot. 2011.a kevadel alustas võlgnik suuremahulise alltöövõtuga TLÜ uue hoone juurdeehitusel, kuid ebapiisava meeskonna tõttu otsustas tellija lepingu lõpetada alates 15. septembrist. Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 2009. a 192,31 eurot, varasid oli kokku summas 4 027 eurot, kohustused puudusid ning omakapital 4 027 eurot. Majandustegevus ja seega ka käive puudus. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2010. a -1 305,52 eurot, varasid oli kokku summas 22 846,94 eurot,

1.1.Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt võlgnikul 14.09.2011.a seisuga reaalne vara puudub. Võlgniku vara koosneb peamiselt nõuetest ostjate vastu. Võlgniku 14.09.2011. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 19 050,64 eurot järgmiselt: raha kassas 52,18 eurot; nõuded ostjate vastu 18 724,49 eurot (E OÜ 249,44 eurot, MMOÜ 239,35 eurot, EPOÜ 1 602,71 eurot ja ME C OÜ 16 633,00 eurot ); ettemaksed 273,97 eurot (B OÜ rendi ettemakse summas 255,65 eurot, perioodika ettemakse summas 18,32 eurot). Ajutisele haldurile võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on ME C OÜ tasunud arved kogusummas 16 633,00 eurot ning EPOÜ summas 278,22 eurot võlgnikule sularahas peale 14.09.2011.a ning väidetavalt vähendati selle võrra töötajate töötasude nõudeid. Ajutisele haldurile ei ole esitatud raha laekumisi ja väljamakseid tõendavaid dokumente. 21.10.2011.a on oma 239,35 euro suuruse kohustuse võlgniku ees täitnud ka MMOÜ tasudes summa ülekandega. Seega on käesoleva aruande koostamise kuupäeva seisuga võlgnikul väidetavalt varasid kogusummas 2 071,55 eurot järgmiselt: raha kassas ja pangakontol 241,97 eurot; nõuded ostjate vastu 1 813,28 eurot (E OÜ 249,44 eurot, EPOÜ 1 324,49 eurot); ettemaksed 255,65 eurot (B OÜ rendi ettemakse). Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 22 846,94 eurot järgmiselt: raha 384,68 eurot, nõuded ja ettemaksud 10 277,31 eurot, varud 12 184,95 eurot. Võlgniku 2009. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 31.12.2009. a seisuga varasid kogusummas 4 027 eurot järgmiselt: raha ja pangakontod 4 027 eurot. Ajutine haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab: AS-is SEB arvelduskontot nr 10220082227011, mille saldo 27.09.2011.a seisuga on 0,00 eurot. 28.10.2011.a seisuga on saldo 239,35 eurot. Konto käsutamise õigust on omanud MT(isikukood XXX) ja MK(isikukood XXX). Krediidi kohustused panga ees puuduvad. Konto on arestitud 16.09.2011.a seisuga. Eelnevalt arestitud kohtutäitur Risto Sepp ja Maksu- ja Tolliameti poolt. Teenustasu võlgnevused AS-i SEB Pank ees koosnevad kaardi hooldustasust 2,88 eurot ja võlgnevus väljavõtete/teatise eest 1,28 eurot. Bigbank AS-is, AS-is SEB Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Marfin pank Eesti AS-is, AS-is DnB NORD Pank, AS-is LHV Pank, AB bankas SNORAS Estonian Branch, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, Swedbank AS-is, Tallinna Äripank AS-is, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is Eesti Krediidipank, AS-is Citadele banka Eesti filiaal ja Handelsbanken AB Eesti filiaalis võlgnik kontosid ei oma. Nordea Finance Estonia AS-is, AS-is DnB NORD Liising, AS-is SEB Liising, Swedbank Liising AS-is ja ALG Liisingu AS-is võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole 21.09.2011. a seisuga võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ega ole viimase viie aasta jooksul olnud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgniku vara koosneb rahast kassas ja pangakontol ning nõuetest ostjate vastu. Nõuete

sissenõudmiseks on vaja teha kulutusi, mille katmiseks võlgnikul vahendid puuduvad. Seega ajutise halduri hinnangul on võlgnikul reaalset vara ca 240 eurot. Võlgniku 14.09.2011. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 87 470,29 eurot järgmiselt: lühiajalised kohustused 86 888,07 eurot (muud laenud 2 000 eurot, tarnijatele tasumata arved 214,73 eurot, maksuvõlad 50 263,06 eurot, võlad töövõtjatele 34 410,28 eurot) ja pikaajalised kohustused 582,22 eurot. ME C OÜ tasus võlgniku juhatuse liikme väidete kohaselt peale 14.09.2011.a sularahas arve summas 16 633,00 eurot ning EPOÜ summas 278,22 eurot, mille võrra väidetavalt vähendati töötajatele maksmata töötasude nõudeid. Ajutisele haldurile töötajatele kohustuste täitmist tõendavaid dokumente esitatud ei ole. Seega on võlgnikul juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt 30.09.2011.a seisuga väidetavalt kohustusi kogusummas 70 509,51 eurot järgmiselt: lühiajalised kohustused 69 927,29 eurot (muud laenud 2 725 eurot, tarnijatele tasumata arved 214,73 eurot, maksuvõlad 50 263,06 eurot, võlad töövõtjatele 16 724,50 eurot), pikaajalised kohustused 582,22 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt oli 14.09.2011.a seisuga võlgniku võlausaldajateks Maksu- ja Tolliamet summas 46 024,23 eurot, EEAS summas 214,74 eurot, MK summas 2 000 eurot, ME C OÜ summas 582,22 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt koosnevad võlgniku viitvõlad tasumata käibemaksust summas 4 238,83 eurot ning töötajatele AA, AB, VG, AK, EM, AP, AH, DK, IG, ST, SV, TI) maksmata tasudest kogusummas 34 410,28 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud täiendavate andmete kohaselt on võlgniku töötajatel 28.10.2011.a seisuga võlgniku vastu väidetavalt nõuded kogusummas 18 088,89 eurot. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 20 125,46 eurot järgmiselt: lühiajalised võlakohustused 17 121,61 eurot ja pikaajalised laenukohustused 3 003,85 eurot. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul esitamata 2011.a augusti käibedeklaratsioon. Võlgnikul on maksude ja maksete võlgu seisuga 26.09.2011.a 45 905,81 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb intressi, käibemaksu, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võlgnevustest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 2 665,30 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 48 571,11 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt on oktoobris Maksu- ja Tolliametile esitatud töötajate septembrikuu palgadeklaratsioonid, mistõttu ei ole Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmed lõplikud. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas järgmised täitemenetlused: Jrk

võimatu. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja 2011. a pöördunud negatiivseks, mis tähendab, et äriühingul on lubamatult suur käibekapitali defitsiit. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. 2010. a on võlgniku võlakordaja olnud vähesel määral suurem soovituslikust vahemikust, kuid 2011.a on näitaja muutunud oluliselt suuremaks, mis tähendab seda, et äriühingu tegevuse finantseerimisse on kaasatud liigselt võõrkapitali. Võõr- ja omakapitali suhe - näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50% või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe 2010.a ületanud soovituslikku näitajat enam kui seitsmekordselt ning 2011. a olnud negatiivne, mistõttu on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär olnud lubamatult suur. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku kohustuste maht (ca 72 000 eurot) ületab oluliselt võlgniku reaalset vara (ca 240 eurot). Võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjustajaks eelkõige pidada ebaõnnestunud äriplaani. Võlgniku juhatuse liige ei ole piiriülese tööjõu rendi teenuse pakkumiseks viinud end kurssi vajaliku seadusandlusega. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige osanud võlgniku majandustegevust planeerides arvestada tööjõu voolavuse ning võimalike ootamatute lisakulude tekkimisega. Võlgniku juhatus on oma tegevusega tekitanud kahju eelkõige riigile saamata maksude ning töötajatele saamata töötasude näol. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palub haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige MK, isikukood XXX. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Tänaseks ajutisele haldurile teadaolevate võlgniku võlgade summa on 72 000 eurot ja reaalset vara on võlgnikul 240 eurot. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega,

võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu - võlgade tasumiseks võlgnikul igasugune vara puudub. Pankrotimenetluse kulude katmine pankrotivara arvelt ei ole võimalik. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 02.11.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜ N võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab OÜ N dokumentide hoidjaks juhatuse liikme MK ́i (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Haldur palub määrata ajutise halduri