Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (5)

Kxxxxxxx

Jxxxxxxx menetluskulude katteks: 1028.97( üks tuhat kakskümmend kaheksa) eurot ja 97 senti( hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 798.89 eurot ja hageja õigusabikulu 230,08 eurot). Mõista välja solidaarselt OÜ-lt Forangela ja Kxxxxxxx Jxxxxxxx Danske Bank A/S kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Danske Bank A/S esitas Kxxxxxxx Jxxxxx vastu hagiavalduse 27.04.2011, nõudes kapitalirendilepingust tuleneva võlgnevuse summas 6610,26 eurot ja lisanduvate viiviste 6610,26 eurot tasumist. Kapitalirendileping on sõlmitud hageja ja OÜ Forangela vahel 25.09.2007.a., leping nr. 270925FO. Lepingu alusel omandas hageja liisinguvõtja OÜ Forangela huvides sõiduki, liisinguvõtja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu vastavalt lepingu juurde kuuluvale maksegraafikule. Liisinguvõtja kohustus tasuma ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Liisinglepingut käendas Kxxxxxxx Jxxxxx maksimaalmääras 305 500 krooni ulatuses. Liisinguvõtja ei tasunud lepingutest tulenevaid rendimakseid graafikus kokkulepitu kohaselt ja hageja esitas lepingu üldtingimuste p.10.1 alusel ennetähtaegse lepingute lõpetamise teatise, paludes tagastada viivitamatult lepingu objektiks oleva vara. Üldtingimuste p.10.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa, aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama liisinguvõtja. Liisinguvõtja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ja hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist vara realiseerima, tehes selleks täiendavaid kulutusi. Hageja esitas nõude käendaja vastu ettepanekuga käendatava summa tasumiseks. Kostja K.Jxxxxx nõudele ei reageerinud. Hageja nõude põhisumma on 6610,26 eurot. Hageja on esitanud viivise arvutuse: tasumata summa 6610,26 eurot, viivise määr 0,3% päevas, viivitatud päevi 444, kokku viivis hagi esitamise päeva seisuga 8804,87 eurot. Graafikujärgselt tasumata summadelt on viivis 51.13 eurot. Kokku viivise nõue 8856 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet põhivõla summani ja nõuab viiviste tasumist 6610.26 eurot. VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 101 lg.1p.1, p.6, § 108 lg.1 alusel nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva võla tasumist ja VÕS § 113 lg.1 alusel viivise maksmist. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 361, kostja Kxxxxxxx Jxxxxx vastutuse aluseks VÕS

2 (5)

§ 142 ja § 145 lg.1, lg.2. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 6610,26 eurot, viivised 6610,26 eurot, kokku 13220,52 eurot. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulud ja need kostjatelt solidaarselt välja mõista, mõista välja viivis menetluskuludelt. Hageja palub asjas teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg.1 kohaselt, kui kostjad ei ole määratud tähtajaks vastanud. Kohus saatis kostjatele hagi menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394, kohustas kostjaid vastama hagile kirjalikult. Seejuures hoiatati kostjaid TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja K.Jxxxxx elukohas ja kostja OÜ Forangela postiaadressil vastu võetud kostja K.Jxxxxx elukaaslase K. Sxxxxxx poolt (tl.31,32). TsMS § 322 lg 1 ja § 318 lg.1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid mõlemale kostjale kättetoimetatuks. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. OÜ Forangela ei ole täitnud kapitalirendilepinguga (tl.6) endale võetud kohustusi tasuda rendimakseid ja kindlustusmakseid. Kxxxxxxx Jxxxxx on käendajaks hageja ja OÜ Forangela vahel sõlmitud liisinglepingust tulenevatele kohustustele. Käenduslepinguga nr . KÄ-270925FO-1 (tl.12) on Kxxxxx Jxxxxx võtnud endale kohustuse vastutada kapitalirendilepingust tulenevate kohustuste eest rahalises maksimumsummas 305500 krooni. Käenduslepingu p.6 on käendaja kinnitanud, et on lepingu tingimustega piisavalt tutvunud ja mõistab käenduslepinguga enesele võetavate kohustuste olemust. Kxxxxxxx Jxxxxx kui käendaja vastutus on reguleeritud VÕS § 142 lg.11, lg.3, lg.4, § 145 lg.1, lg.2, mille järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastutus on käenduslepinguga määratud- see on piiratud teatud rahasummaga (kokku 305500 krooni) ja hageja nõue 13220,52 eurot jääb selle võlasumma piiridesse. Kostjate OÜ Forangela ja Kxxxxxxx Jxxxxx vastutus on solidaarne VÕS § 65 lg.1, lg.2, § 145 lg.1, lg.2 järgi. Nõue kostjate vastu tuleneb liisingusuhtest.

3 (5)

VÕS § 361 sätestab: Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 sätestab:1) Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. (3) Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. (4) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisinguvõtja OÜ Forangela rikkus liisinglepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja ütles liisinglepingu üles. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on viivist arvestanud vastavalt lepingus kokku lepitule- 0,3% iga viivitatud päeva kohta, seejuures arvestamata viivist viiviselt (VÕS § 113 lg.6). Hageja on nõude tõendanud kapitalirendilepinguga (tl.6), kapitalirendilepingu üldtingimustega (tl.7-11), käenduslepinguga (tl.12), maksegraafikuga (tl.13), arvetega kulude kohta (tl.16-18), võla sissenõudmise ja lepingu täitmise kohta esitatud tõenditega (tl.14,15, 19,20). Kostjad ei ole hagile vastanud, mistõttu kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 798,89 eurot (tl.28) ja see riigilõiv vastab hagi hinnale. Kohus leiab,

4 (5)

et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja kohus mõistab selle kostjatelt välja tasutud ulatuses. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja esindaja tasu koos käibemaksuga 230,08 eurot. See on 3,5% põhinõudest ja kohus mõistab hageja õigusabitasu välja taotletud ulatuses. Kokku väljamõistmisele menetluskulud 1028,97 eurot. Hageja taotlusel ja vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kohtunik Ülle Raag

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.