Tsiviilasi nr 2-07-18871
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Annemarie Gerassimov
Määruse tegemise aeg ja koht
15. november 2011 a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-18871
Tsiviilasi
OÜ X hagi A. L. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asuk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: A. L. (is.kood xxxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja esindaja: H. O. (xxxxxxxxxxxx.xx.; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x )
esindajad
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine
15.05.2007.a on hageja esitanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagiavalduse kostja vastu 115 930 krooni nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe, mille kohaselt pooled peavad läbirääkimisi kostjale kuuluva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx asuva hoonestatud kinnistute müügilepingu tingimuste ning poolte lepingueelsete kohustuste kindlaksmääramiseks. Lepingu kohaselt kohustusid pooled rakendama kõik jõupingutused lepingueelsete läbirääkimiste lõpetamiseks ning kinnistu notariaalse müügilepingu sõlmimiseks hiljemalt 21.01.2007.a. Ostja tasus protokolli allkirjastamise päeval müüjale käsiraha müügilepingu sõlmimise ettevalmistamise eest summas 50 000 krooni, millele lisas 30.01.2007.a veel 50 000 krooni. Tehingu toimumise kuupäevaks lepiti kokku 15 või 16 veebruar 2007.a. 09.02.2007.a tagastas kostja ettemaksu. Kostja ei arvestanud lepingueelsetel läbirääkimistel mõistlikult hageja õiguste ja huvidega. Hageja on seisukohal, et kostja katkestas läbirääkimised kinnistu müügilepingu sõlmimiseks pahatahtlikult. Tehingu ettevalmistamise käigus kandis hageja materiaalseid kulutusi: 1) koostas äriprojekti, mille maksumus moodustab 25 000 krooni; 2) koostas xxxx-xxxxx kinnistul asuva objekti hindamise maksumusega 7080 krooni; 3) maksis maakleritasu summas 75 000 krooni; 4) koostas xxxxxxxxx kinnistul asuva objekti eelarve remonditööde läbiviimiseks summas 8850 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 115 930 krooni tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: 1) lepingueelsete läbirääkimiste protokoll 08.01.2007.a (tl 8-10); 2) pretensioon 07.03.2007.a nr 33 (tl 11-12); 3) maaklerileping 18.01.2007.a (tl 13-14); 4) 18.01.2007.a xxxxxxxxxxxxxx OÜ arve X OÜ-le summas 75 000 krooni ning 18.01.2007.a tasumist tõendav maksekorralduse koopia (tl 1516); 5) xxxxxxxxxxxxxxxx AS arve nr 26019 11.12.2006.a summas 7080 krooni eksperthinnangu koostamine xxxx-xxxxx (tl 17); 6) 08.01.2007.a OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxx sularahaarve X OÜ-le summas 25 000 krooni äriplaani koostamise eest xxxx-xxxxx kinnistu soetamisel ja arendamisel, tasutud 08.01.2007.a (tl 18); 18) xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ arve nr A0003 03.01.2007.a summas 8850 krooni ehitustööde kalkulatsiooni eest, makstud sularahas 08.01.2007.a (tl 19); 19) A. L. poolt 30.01.2007.a allkirjastatud võlakiri summas 50 000 krooni (tl 20). Kostja on 30.05.2007.a hagiavaldusele esitatud vastuses selgitanud, et pooled alustasid lepingueelsete läbirääkimistega 2006.a novembrikuu lõpust. 06.12.2006.a kohtusid osapooled kinnistul, lepiti kokkuhinnas ja soovis sõlmida tehing veel enne jõule. Esimene aeg tehingu tegemiseks notar A. R. juurde oli võimalik saada 18.12.2006.a, millest loobuti kuna hageja väitis, et Tallinnas on võimalik sõlmida tehing varem. Kuna tehing venis ja kostja kartis, et tehing võib hagejaga üldse ära jääda, sõlmiti 08.01.2007.a kirjalik kokkulepe, kus lepiti kokku, et tehing peab toimuma hiljemalt 20.01.2007.a. 08.01.2007.a avaldas hageja kostjale, et vaba raha ei ole, samas oli notari juurde kinni pandud aeg tehingu teostamiseks 11.01.2007.a ja 18.01.2007.a. Kummalgi korral hageja notari juurde ei ilmunud ja põhjendas mitteilmumist raha puudumisega. 30.01.2007.a kinnitas hageja kostjale, et saab kindlasti raha ja tehing toimub hiljemalt 8.-ndal nädalal (09.02.2007.a), mille kinnituseks sai kostja hagejalt 50 000 krooni ettemaksu. Uus aeg tehingu tegemiseks lepiti kokku notari juures 08.02.2007.a, kuid jälle ei olnud hagejal raha ja tehingut ei toimunud. 09.02.2007.a luges kostja läbirääkimised nurjunuks ning tagastas hagejale ettemaksuna saadud raha kogusummas 100 000 krooni. Kostja ei nõustu hageja nõudega põhjusel, et kostja on tagastanud kõik hagejalt saadu ning kostja on käitunud lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel heauskselt oodates lepingu sõlmimist isegi pärast kokkulepitud tähtaega.
Kostja on kohtule tõenditena ärakirjad xxxxx notar A. R. 22.03.2007.a vastusest ja elektroonilisest kirjavahetusest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja J. M. ́ega, millest nähtuvalt on e-notaris registreeritud tehingu sõlmimise uus aeg 15.02.2007.a. xxxxxxxxx kinnistu tehingud on edasi lükatud seoses pangalaenuga (tl 29-37). VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Lepingu kohustuslikeks elementideks on tahe, tahteavaldus, lepingu alus ja motiiv. Leping kui õiguslikele tagajärgedele suunatud kokkulepe eeldab alati lepingut sõlmivate isikute sellekohast soovi ehk seesmist tahet, mis on tahteavalduse subjektiivseks koosseisutunnuseks. Tahteavalduse objektiivseks koosseisutunnuseks on tahte avaldamine. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled 08.01.2007.a sõlminud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, mis oma sisult vastab xxxx-xxxxx kinnistu ostu-müügitehingu eellepingule. Protokollis on osapooled kokku leppinud, et müüja kohustub müüma ja ostja kohustub ostma müüjale kuuluva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx hoonestatud kinnistu hiljemalt 20.01.2007.a hinnaga 5 000 000 krooni. Ostja kohustus kokkuleppest tulenevalt tasuma müüjale sularahas käsiraha 50 000 krooni (tl 8-12). AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omandamise tehing olema tõestatud notariaalselt, seega tuginedes VÕS § 33 lg-le 2 peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. TsÜS § 83 lg 1 järgi on poolte vahel 08.01.2007.a sõlmitud eelleping kinnistu ostu-müügitehingu sooritamiseks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ning sellest ei tekkinud pooltele kohustusi. Riigikohus on korduvalt oma lahendites (tsiviilasjas nr 3-2-1-125-09; tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 18; tsiviilasjas nr 3-2-1-127-03, p-d 27-29; tsiviilasjas nr 3-2-1-131-03, pd 23-26; tsiviilasjas nr 3-2-1-151-04, p-d 15 ja 16) asunud seisukohale, et AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Selle vorminõude rikkumisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Samuti on Riigikohus oma lahendites (tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 13; tsiviilasjas nr 3-2-132-06, p 14; tsiviilasjas nr 3-2-1-150-06, p 14; tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 21) korduvalt selgitanud, et tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui lepingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad. Kohus selgitab, et kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb tuvastada, millisest võlasuhtest tulenevat kohustust on kostja rikkunud. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud oma kohustusi (VÕS § 14 lg-s 3). Selles sättes reguleeritud lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kahjustatud pool esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS §-st 115. Seejuures tuleb VÕS § 14 lg 3 teisest lausest tulenevalt arvestada, et kahju hüvitamise nõue saab tekkida vaid kohustust rikkunud poole pahauskse käitumise korral. Kohus märgib, et läbirääkimiste pahatahtlikuks katkestamiseks võib pidada seda, kui juba pikemat aega ette valmistatud lepingu sõlmimisest keeldutakse mõistliku põhjuseta olukorras, kus läbirääkimistest taganev pool nägi ette või pidi ette nägema, et läbirääkimiste teine pool kannab seetõttu olulist kahju. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole selliseid asjaolusid veenvalt esile toonud. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei eksisteerinud kehtivat kinnistu ostumüügitehingu sooritamiseks kohustavat eellepingut ning lepingueelsed läbirääkimised
lõppesid lepingut sõlmimata eelkõige hagejast tulenevatel asjaoludel. Seega puudub hagejal hagis esitatud nõudeõigus kahju hüvitamise kohustuse täitmiseks kostjalt. Kohus on seisukohal, et kuna eelleping on tühine, siis ei oma tähtsust lepingu lõpetamine ning lõpetamise asjaolud. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus hagi jätta läbi vaatamata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata igas menetlusstaadiumis. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Samas juhib kohus hageja tähelepanu TsMS §-le 150 lg 1 p-le 3, mille kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse juhul, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus.
Annemarie Gerassimov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.