Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-11-49294 Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa kohtuotsusele esitada apellatsioonikaebust. Menetluse käik Swedbank Liising AS esitas 14.10.2011. a kohtule hagiavalduse Txxxx Vxxxxxx vastu liisingulepingust tuleneva võla summas 7287,20 euro ja alates hagi esitamisest viivise protsendina põhinõude nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 24.10.2011. a 01.11.2011.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses võttis kostja hagi õigeks. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.03.2008. a järelmaksuga müügilepingu, mille alusel andis hageja kostja valdusesse lepingu tähtajaks maasturi ja kostja kohustus selle eest hagejale tasuma lepingus ettenähtud maksegraafiku alusel. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 20.03.2008. a kindlustusleppe ja liikluskindlustusleppe, mille alusel kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid. Kostja rikkus lepingust, kindlustusleppest ja liikluskindlustusleppest tulenevaid maksekohustusi. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist lepingus ettenähtud viivisemääras, mis on 7 % aastas, alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus arvestas perioodi 14.10.2010-10.11.2011 viiviste suuruseks (põhivõlg 7287,20 x 0,019 % x 28 päeva) 38,75 eurot, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast.

2-11-49294 Pooled on kohtule avaldanud kokkuleppe, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et TsMS § 632 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel apellatsioonikaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal on tema menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 798,89 eurot. Hageja taotleb riigilõivust poole, s.o 399,44 euro hüvitamist kostjalt. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning riigilõiv summas 399,44 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esitas taotluse poole tasutud riigilõivust tagastamiseks, kuna pooled on loobunud otsusele apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel 13.10.2011. a rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072669 riigilõivu 798,89 eurot (tl 51). Hagejale tuleb pool tasutud riigilõivust, s.o summas 399,44 eurot tagastada.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.