Tsiviilasi nr 2-11-16741
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. november 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-16741
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Kxxxxxx Kxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
665,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, e-post: [email protected]); Kostja: Kxxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Swedbank AS hagi Kxxxxxx Kxxx vastu rahuldada. Mõista välja Kxxxxxx Kxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 834 (kaheksasada kolmkümmend neli) eurot 47 senti lepingutest nr 07-228862-VL ja 08-022554-VL tuleneva võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 665,15 eurot, intress 79,03 eurot ja põhiosa viivis 90,29 eurot. Mõista välja Kxxxxxx Kxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (665,15 eurot) alates 13.04.2011.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Kxxxxxx Kxxxx kanda. Mõista välja KxxxxxxxKxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 239 (kakssada kolmkümmend
1 (3)
üheksa) eurot 66 senti menetluskulude katteks. Mõista välja Kxxxxxx Kxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (239,66 eurot) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Swedbank AS esitas 15.11.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxxxx Kxxx vastu võlgnevuse 792,79 eurot saamiseks. Kohus tegi 30.11.2010.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 28.03.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata. Swedbank AS esitas 12.04.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Kristel Kärp vastu võlgnevuse 834,47 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 21. oktoobriks 2011.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 26.09.2011.a vastu võetud kostja ämma Lxxxx Kxxxxxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest: 1) 19.12.2007.a sõlmitud laenuleping nr 07-228862-VL summas 10 000 krooni intressimääraga 21% aastas; 2) 14.02.2008.a sõlmitud laenuleping nr 08-022554-VL summas 15 000 krooni intressimääraga 21% aastas.
2 (3)
Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata ning 31.08.2010.a ütles hageja lepingud seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 834,47 eurot, sellest 1) lepingust nr 07-228862-VL tulenev võlgnevus kokku 19,69 eurot (põhiosa 3,11 eurot, intress 14,29 eurot ja põhiosa viivis 2,29 eurot); 2) lepingust nr 08-022554-VL tulenev võlgnevus kokku 814,78 eurot (põhiosa 662,04 eurot, intress 64,74 eurot ja põhiosa viivis 88 eurot). VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenulepingud, kostja on jätnud laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduses ning palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 750 krooni, millele vastab 47,93 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 191,73 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. TsMS § 144 p 7 alusel loeb kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 239,66 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.