Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-11-9607 kostja viivisvõlgnevus 6946,81 eurot (viivise arvestus tl 24). Edaspidi palub hageja viivist arvutada lähtudes hagiavalduse punktides lepingus nimetatud viivise määrast ja viivise arvutamise korrast. Lisaks eelnevale on pooled lepingus kokku leppinud, et kostja on kohustatud hüvitama hageja nõudmisel kõik kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu hagejale tekkinud kulutused vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on hageja teinud selliseid kulutusi ja nõudnud nende kulutuste hüvitamist kostjalt 32 euro ulatuses. Kostja ei ole kulutusi hagejale hüvitanud. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 ja § 69 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1, § 189 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1, § 367, § 436 ja § 438, palub hageja välja mõista kostjalt laenusumma summas 2682,37 eurot, intress laenu kasutamise eest 65,10 eurot, hageja tehtud kulutused summas 32,00 eurot, hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 6946,81 eurot ning edaspidi 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 36-37) ja teistes menetlusdokumentides (tl 63, 8081), palub jätta hagi läbi vaatamata ning menetlus lõpetada, sest 07.11.2006.a sõlmiti A. T. ja Eurex Finats OÜ vahel laenuleping 250 000 krooni peale. Ajavahemikul 13.12.2006 08.11.2007 tasus A. T. hagejale pangaülekannetena tagasi 56 750 krooni. 20.11.2007.a sõlmiti uus laenulepingu lisa, kus märgiti ära võla jääk, mis oli selleks hetkeks 194 000 krooni ja intressi summa 161 97,51 krooni. Koos intressiga kuulus selle lisalepingu alusel tasumisele 210 197,51 krooni (maksegraafik tl 42). Ajavahemikul 20.11.2007- 10.04.2008.a tasus A. T. panga ülekannetega hagejale 243 460,48 krooni (pangaväljavõtted tl 43-50, tl 63). Lisaks tasus A. T. ajavahemikul 01.02.2008-31.03.2008 Pärnu Kaubamajaka Eurex kontorisse 40 000 krooni sularahas ja sai ka vastava paberi selle kinnituseks. Kuna asi sai lõpetatud, siis ei olnud vajadust dokumenti säilitada ja kahjuks ei ole kostjal seda enam alles. Kui lepingut ja panga väljavõtet vaadata, siis selgub, et kostjal poleks vaja olnudki midagi sulasrahas maksta, kuna lepingu järgi tuli maksta seisuga 210 197,51 krooni (laenulepingu lisa 3, tl 83), kostja tasus aga 243 460,48 krooni, mis ületab kokkulepitud võla jäägi 33 262.97 krooniga. Kostja selgitusel laenuhaldur R. L. helistas kostjale 10.04.2008 ja märkis, et võla jääk on veel 65 778,75 krooni ning uuris on selle tasumise võimaluste kohta. Kostja lubas 10.04.2008.a summa tasuda ja asja lõpetada. Kostja viitab siinkohal 04.10.2008.a elektronkirjale, milles kirjutab, et tasus viimase makse ning loeb asja lõpetatuks. Edasiselt oli vaikus 3 aastat, kuni käesoleva 2011.a veebruarini, kus järsku hageja avastas, et kostja on veel hagejale midagi võlgu (kirjavahetus tl 39-41). Kostja on tasunud hagejale laenu katteks: panga ülekannetega 295 960.48 krooni ja sularahas Pärnu Kaubamajaka Eurex kontorisse 40 000 krooni, kokku 335 960,48 krooni. Hageja, jäädes hagiavalduses sisaldunud nõude juurde, teatab, et peab kostja esitatud vastust põhjendamatuks. Kostja toetub kahele erinevale põhiväitele, mis on omavahel tugevas vastuolus. Ühelt poolt väidab kostja, et ei võlgne hagejale laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise näol midagi ning, et on hoopis hagejale laenulepingu alusel maksnud ülearu 33 262,97 krooni ehk 2125,89 eurot. Sealjuures niivõrd märkimisväärset summat tagasi

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-11-9607 nõudmata. Teiselt poolt väidab kostja, et on kõnealuse võlgnevuse likvideerinud, makstes 40 000 krooni ehk 2556,47 eurot hagejale sularahas hageja emaettevõtte (AS Eurex Capital) harukontorisse, mille kohta kostja ei suuda aga esitada ühtegi tõendit. Kostja ei ole hageja raamatupidamise andmetel tasunud 40 000 krooni sularahas. Kostja väitis hageja töötajatele suusõnaliselt, et tegi vastava sularaha makse ära, aga kontrollimisel selgus, et makset pole tehtud. Üldlevinud tava kohaselt tõendab rahalise kohustuse täitmist ülekanne võlausaldaja pangakontole või võlausaldaja kirjalik kinnitus, kui rahaline kohustus on täidetud sularahas. Kostja ei esita oma väidete kinnituseks kassa sissetuleku orderit. Seega on kostja väited paljasõnalised ja ei ole tõendatud. Vaatamata sellele, et kostja väide, et ta eraisikuna ei pidanud vajalikuks kassa sissetuleku orderit säilitada, ei oma tähtsust, juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega oli seotud ka kostjale kuuluv äriühing (kaaskostja), milles kostja oli/on juhatuse liige. Nimetatud äriühing peab vastavalt seadusele säilitama kõiki raamatupidamislike kannete aluseks olevaid dokumente. Seega oleks võinud väidetavalt saadud kassa sissetuleku orderi säilitada vähemalt äriühingu raamatupidamises. Hageja peab põhjendamatuks kostja seisukohti osas, milles kostja väidab, et on hagejale tasunud rohkem kui laenulepinguga kokku lepiti. Hageja tõi hagiavalduses välja, et laenuleping koos lisadega oli sõlmitud kostja kohustusega tasuda laenu kasutamise eest intressi. Intressimäär oli esialgses lepingus 18% aastas ja hilisemalt sõlmitud laenulepingu lisades 30% aastas. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma makseid vastavalt maksegraafikule, mis oli laenulepingu lahutamatuks osaks. Hageja on seisukohal, et vastavalt sõlmitud laenulepingule pidigi kostja hagejale tagastama summaarselt suurema summa kui esialgne laen, kuna laenu põhisummale lisandusid ka intressid. Lisaks ei tasunud kostja makseid tähtaegselt, mistõttu arvestas hageja hilinenud maksetelt viivist. Hageja esitab oma seisukoha kinnituseks raamatupidamise väljavõtte kostjaga sõlmitud laenulepingu maksete arvestusest (tl 57-58). Laenuleping oli algselt sõlmitud 07.11.2006.a., mille järgi oli laenu summaks 250 000 krooni ja laenu tagasimaksmise graafik (maksegraafik nr 1, tl 7-8) oli tehtud 6 kuu peale. Esialgse laenulepingu laenutähtpäev oli 06.05.2007.a. Kostja ei tagastanud antud laenuperioodi jooksul midagi laenu põhisummast, makstes vaid intresse ja kohustistasu. 08.05.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja laenu pikendamise lepingu, millega pikenes laenuperiood 6 kuu võrra, lükates laenutähtpäeva edasi 07. novembrini 2007. Vastavalt pikendatud lepingu maksegraafikule (maksegraafik nr 2, tl 9) oli kostja kohustatud tasuma hagejale kuni 07.10.2007.a. vaid intresse ja kohustistasu ning laenu tähtpäeval 07.11.2007.a. viimased intressid ja kogu laenu põhisumma 250 000 krooni. Jällegi ei olnud kostja võimeline laenu põhisummat tagastama ning soovis laenu pikendada. Hageja tegi kostjale ettepaneku pikendada laenu viisil, millega kostja tasub ära võlgnetava intressi 6250 krooni, viivised 8750 krooni ja põhiosast 56 000 krooni. Nimetatud summad moodustasid kokku 71 000 krooni ning kostja tasuski hagejale 20.11.2007.a. Kolmanda maksegraafiku järgi oli uueks põhisummaks 194 000 krooni (250 00056 000) ja makseperiood oli 29.12.2007-29.04.2008. Kostja oli kohustatud hagejale tasuma 194 000 krooni põhiosa, 16 197, 51 krooni intressi, millest järeldub, et kogu makstav summa oli 210 197,51 krooni. Asjaolu on tõendatud maksegraafikuga, mis oli sõlmitud laenulepingu lisana 3 (tl 12). Kostja tasus 210 197,51 kroonist hagejale 172 460,47 (millest maksegraafikujärgne summa on 167 209,06 krooni ja 5251,41 krooni moodustab viivis) ehk kostjal jäi tasumata laenu põhiosast 41 969,99 krooni. Koos intressidega on võlgnetavaks summaks 42988,49 krooni ehk 2747,47 eurot. Kostja väidab oma 14.07.2011.a. vastuses, et ajavahemikul 07.11.2007-10.04.2008 on kostja kandnud laenu tagasimaksetena hagejale 243 460,48 krooni ehk 15559,96 eurot. Antud väide vastab tõele, kuid kostja on tähelepanuta

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-11-9607 jätnud asjaolu, et antud ajavahemik ei ole lisa nr 3 maksegraafiku makseperiood, vaid sisaldab endas nii laenulepingu pikendamisel tehtud makseid 71 000 krooni kui ka makseid maksegraafiku nr 3 alusel. Võlgnevus, millest hageja lähtub on laenulepingu lisa 3 maksegraafikust tulenev ning antud maksegraafiku järgi oli kostja kohustatud tasuma 210 197,51 krooni ehk 13434,07 eurot, kuid tasus 167 209,06 krooni ehk 10 686,61 eurot. Seega ei vasta tõele kostja väide, nagu oleks hageja töötaja R. L. kinnitanud telefoni teel, et peale 10.04.2008 tehtud kostja ülekannet on laenuleping lõppenud. R. L. ütluste kohaselt lubas kostja küll 40 000 krooni tasuda sularahas, mille peale R. . kinnitas, et sellisel juhul jääb tasuda veel summa, mille kostja ka hageja pangakontole tasus. Kuna kostja ei tasunud vastupidiselt lubatule 40 000 krooni sularahas, ei ole ka laenulepingust tulenev kohustus täidetud. Kostja väide, et viimase makse pangakande selgituste lahtris olev selgitus „Laenu lõplik tasumine“ kinnitab laenulepingu lõppemist, ei ole põhjendatud, kuna selgituse kirjutas kostja ise ja laenu lõplikku tasumist ei ole hageja kinnitanud. Kostja väide, et hageja pole temaga ühendust võtnud kolme aasta jooksul, on samuti vale, kuna hageja töötaja on pidevalt palunud esitada kostjal dokumentaalne tõend sularaha makse tasumise kohta. Hageja soovis vaidluse lahendada kohtuväliselt ja pöördus kohtusse alles siis, kui oli selge, et kohtuvälist kokkulepet pole võimalik saavutada. Kostja kinnitusel on vale hageja väide, et viimane on kostjaga pidevalt ühendust võtnud ja nõudest teada andnud. Alates 10.04.2008.a kuni veebruar 2011 ei ole mitte keegi Eurex Finats OÜ-st kostjaga ühendust võtnud. Alates 10.04.2008.a sai asi kostja arvates lõpetatud ja R. L. kinnitas, et nüüd on kõik korras. Isegi 2008.a aasta lõpu poole oli paaril korral R. L. juttu uue laenu võtmisest, kuid tingimused olid kostjale vastuvõetamatud. Kostja äriühing oli vastavast tehingus aga üksnes käendaja ning seega ei ole ka Treiblut Trading OÜ raamatupidamises säilitatud dokumenti kostja poolt hageja kassasse 40 000 krooni maksmise osas sularahas. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt kooskõlas TsMS § 403 lg 1 sätetega asja kohtuistungil arutamata. Kohus on andnud pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti on menetlusosalisi teavitatud otsuse avalikult teatavakstegemise ajast. Tuginedes poolte seisukohtade alusel selgitatud asjaoludele, tuleneb kostja A. T. ja käendaja Treiblut Trading OÜ võlgnevus 07.11.2006.a sõlmitud laenulepingul ning samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingul. Laenu tagasimaksmise perioodi vältel on koostatud kaks lisalepingut, neist esimene 08.05.2007.a (lisa nr 2) ja teine 20.11.2007.a (lisa nr 3). Viimase lisalepingu tagasimakse graafiku alusel kohustusid kostjad tasuma hagejale 210 197.51 krooni, ehk 13 434.07 eurot graafikus toodud maksete alusel hiljemalt 29.04.2008.a. Kuna kostjad laenumakseid nõuetekohaselt ei tasunud, ütles hageja sõlmitud laenulepingu ennetähtaegselt üles (vastava sisuga teatis on väljastatud kostjatele 20.11.2007.a). Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Lisaks kohalduvad käesolevale laenulepingule kohtu hinnangul aga ka tarbijakrediidilepingu sätted. Hageja näol on VÕS § 402 mõistes tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga ning kostja A. T. vastab eraisikust laenuvõtjana VÕS § 34 toodud tarbija mõistele. Sõlmitud

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-11-9607 laenulepingus ei ole välja toodud laenu andmise eesmärki, samuti ei nähtu muudestki asjaoludest, et kostja oleks võtnud laenu tingimata majandus- või kutsetegevuse läbiviimiseks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). VÕS § 195 lg 1 tulenevalt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus võib olla ka järelduslik (TsÜS § 68 lg 3). Hagiavalduse esitamise seisuga soovib hageja kostjatelt laenusumma 2682,37 euro, intressi 65,10 euro, hageja tehtud kulutused 32,00 euro ja hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 6946,81 euro (viivise arvestamise periood on 07.11.2007 – 16.02.2011.a) hüvitamist. Võlgnevus on tekkinud laenulepingu lisa nr 3 tulenevast tagasimaksesummast, kuna 210 197.51 krooni asemel on kostjad vastavast summast tasunud hagejale 172 460,47 krooni. Kostjatel jäi tasumata laenu põhiosast 41 969,99 krooni, millise summa tasumist hagejale kostjad käesoleval juhul tõendanud ei ole. Kostjad küll väidavad, et on 40 000 krooni tasunud hageja emaettevõtte AS Eurex Capital kontori kassasse sularahas, kuid sellekohased tõendid puuduvad. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjad nimetatud summa hagejale tasumist tõendanud ei ole ning hageja vaidleb vastavatele asjaoludele vastu, mistõttu ei saa kohus kostjate väidet hagejale 40 000 krooni tasumise osas sularahas asja lahendmaisel selle põhistatamatuse tõttu (TsMS § 235) arvesse võtta. Ka ei ole siinkohal piisavaks tõendiks kostja enda poolt hageja esindajale saadetud elektronkiri, millega kostja loeb asja lõpetatuks. Eeltooodu põhjal ei ole kostjad täitnud Eurex Finats OÜ-ga sõlmitud laenulepingust ja käenduslepingust ning nimetatud lepingute lisadest tulenevaid rahalisi kohustusi ja hagejal on õigus VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, VÕS 94 tulenevalt lepinguga kokkulepitud intressi ning samuti tekkinud kulud hüvitamist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlg 2682.37 eurot, intress 65.10 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 32 eurot, kokku 2779.47 eurot hageja Eurex Finats OÜ kasuks. Küll aga ei nõustu kohus hageja nõudega hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste 6946.81 euro ja TsMS § 367 kohase edasise viivise osas. Kohus möönab, et kostjad ei tugine hageja nõudele esitatud vastuväidetes otseselt viivise vähendamise soovile, vaid vaidlevad vastu kogu nõudele. Sellegipoolest on kostjate vastuväidete üheks põhilisemaks argumendiks asjaolu, et hageja ei ole teavitanud kostjaid perioodil 10.04.2008.a kuni veebruar 2011.a kordagi lepingujärgsest võlnevusest. Hageja selgitab, et on olnud kostjatega pidevas kontaktis ning soovinud jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, samas ei esita aga selle kohta omakorda kohtule ühtegi tõendit (sh vahepealsel perioodil saadetud e-kirju, võlateatisi vms). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et enam kui 2.5 kordse viivise ning sellele omakorda veel lisanduva edasise viivise väljamõistmine kostjatelt ei ole antud juhul mõistlik. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja kooskõlas VÕS § 113 lg 1 nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud seaduses sätestatust kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist VÕS § 162 alusel. Riigikohtu

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-11-9607 seisukoha järgi tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Põhivõlga ületava viivise puhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 14. juuni 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 ja 26. oktoobri 2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10). Praegusel juhul on viivist arvestatud määras 0.25 % tasumata põhivõlalt päevas, ehk rohkem kui seadusjärgses suuruses ning kostja on korduvalt enda poolt esitatud vastustes juhtinud hageja ja kohtu tähelepanu, et ei olnud kolme aasta jooksul teadlik võlgnevuse olemasolust. Hageja põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid tekkinud kahju kohta, mis oleks õiglane hüvitada põhivõlast kordades suurema viivisega, ega muid kõrgemat viivisesummat põhjendavaid asjaolusid. Samuti pole piisavalt selgitanud, miks nõuet ei saanud esitada kohtu menetlusse kolme aasta vältel varem (pelgalt viidet, et hageja soovis vaidluse lahendada kohtväliselt ja pöördus kohtusse alles siis, kui oli selge, et kohtuvälist kokkulepet pole võimalik saavutada, selleks lugeda ei saa), tuleb vähendada kostjatelt väljamõistetud viivist põhivõla suuruseni. Seega kuulub kostjatelt lisaks ülaltoodud võlgnevuste summale väljamõistmisele viivis põhivõlaga võrdses summas, s.o 2682.37 euro ulatuses hageja Eurex Finats OÜ kasuks. Ülalselgitatule tuginedes jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude kostjatelt TsMS § 367 tuleneva edasise viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis on TsMS § 163 lg 1 sätetele tuginedes õiglane jaotada menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati 56,2% ulatuses (5461.84 : 9726.28 x 100), seega jääb kostjate kanda solidaarselt 56.2% menetluskuludest ja hageja kanda 43.8% menetluskuludest. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 136 lg 1 ja TsMS § 133 lg 2 teisest lausest tulenevalt määrab kohus kohtulahendis käesoleva tsiviilasja hinna, kuna hageja seda avalduses märkinud ei ole. Hagihinnaks on põhinõuet ületavate kõrvalnõuete summat arvestades 7043.91 eurot (põinõue 2682.37 eurot + põhinõude summat ületavad kõrvalnõuded 4361.54 eurot). Eeltoodu põhjal on hageja tasunud nõudelt riigilõivu vähem seadusega ettenähtud riigilõivumäärast. Hageja on tasunud 479.33 eurot, hagihinna järgi kuulunuks aga vastavalt riigilõivuseaduse Lisas 1 toodud tabelile tasumisele lõiv summas 798.89 eurot. Puuduoleva osa riigilõivust mõistab kohus kostjatelt riigituludesse eraldi määrusega. Hageja omakorda saab hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt nõuda kostjatelt riigilõivu hüvitamist aga üksnes tasutud riigilõivu protsendi ja menetluskulude jaotisest tuleneva vahe ulatuses (hageja poolt on tervikust, s.o 798.89 eurosest lõivust, tasutud 60 %, millest 43.8 % jääb jaotise alusel hageja enda kanda).

Rein Pokk Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.