Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

viima kostja ja tema tütarettevõtjate 2008. a raamatupidamine vastavusse raamatupidamise nõuetega ning esitama raamatupidamisaruande auditeerimiseks (leping punkt 1.3). Kostja kohustus hagejale maksma lepingu täitmise eest tasu 8000 krooni kuus (lepingu punktid 2.2.2, 6.1 ja 6.2). Lepinguliste kohustuste täitmisega viivitamise juhtudeks lepiti kokku viivis 0,5% lepingu maksumusest päevas, st 40 kr/päevas vastavalt lepingu punktile 6.3. Hageja täitis lepingut, kuid kostja jättis kokkulepitud tasu maksmata alates 2008. a detsembrist kuni lepingu lõppemiseni 20.04.09. Viimane arve nr 15/2008 oli tasutud (tõend kontoväljavõte, kust nähtub, et viimati tasuti). Osutatud teenuste esitas hageja kostjale järgmised arved: Arve nr XXX

Töö tegemise periood

Summa

Kokku

37213

Tasumise kp

Tasumise tähtaeg

Viivitatud päevi seisuga 11.01.10

Viivis 0,5%/p ehk 40 kr/p

02.03.09 edastas hageja kostjale esimese kirjaliku pretensiooni, milles juhtis tähelepanu sellele, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, st jättis tasumata detsembri 2008. a ja jaanuari 2009. a teenuste eest tasu. 17.03.09. a edastas hageja kostjale pretensiooni, kus palus põhjendada, miks talle ei ole veel tasutud detsembris, jaanuaris ja veebruaris osutatud teenuste eest. Samuti hoiatas hageja, et arvete tasumata jätmine on seadusevastane ja võib põhjustada lepingu lõpetamise. Kuna kostja arveid ei tasunud ja seega lepingut ei täitnud, ütles hageja lepingu üles 20.04.09, tuginedes kostjapoolse lepingu olulisele rikkumisele. Seega on hagejal õigus nõuda, et kostja täidaks hageja tasunõude teenuste eest, mida hageja osutas kostjale kuni lepingu ülesütlemiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista tasu lepingu lõppemiseni kokku 37213 krooni ja viivise 37213 krooni ning menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, leidis, et kostja vastuväited on tõendamata. Raamatpidamise siseeeskirja ja kontoplaani koostamise kohta ei olnud lepingus tähtaega, kostja lubas 23.03.09, et maksab detsembri arve kui sise-eeskirjad ja kontoplaan on esitatud, kostja andis selleks oma 01.04.09 kirjaga tähtaja 01.05.09 ja hageja esitas need 17.04.09. Kostjal on alusetult tasu maksmata. Aastaaruande esitamine viibis kostjast tulenevalt, kuna esitamata oli põhivara inventuur hagejal, e. dokumentide osas pretensioone ei olnud, puudub kokkulepe, et aastaaruande tegemise eest tasu moodustas 50 % aastasest töömahust /tasust. Seega kostja kirjas 01.04.09 olevad puudused kõrvaldas hageja järgmiselt: hr M esitas vastuse 01.04.09, 2008.a. aruanne esitas 27.03.09, klientide elektri ja haldusteenuse viivisearvestused tegi ümber ja esitas kostja esindajale R. Salumäele 23.04.09 so pärast lepingu lõppemist, raamatupidamise sise2

eeskirjad esitas 17.04.09. 29.04.09 kirjas toodud etteheited on aga eelmise raamatupidaja tegemata töö, millele juhtis lepingu sõlmimisel tähelepanu hageja kui ka 2009.a. aprillis audiitor. Hageja ei pidanud teenust osutama kostjale pärast lepingu lõppemist, tegemist polnud ka oluliste puudustega. Lepingu lõppemise ajaks olid puudused kõrvaldatud. Kuna lepingu lõpetas hageja kostjast tuleneva asjaolu tõttu, ei ole hagejal kohustust hüvitada 10000 krooni pärast lepingut sisseostetud raamatupidamise teenuse eest, lepingu lõpetamine hoidis kokku hagejale makstava tasu 8000 kr, seega ei ole kahju tekkinud. R ei ole tegelikult audiitorjäreldusotsust 2008.a. aruandele teinud, seega on tõendamata väited aruande puudustest. Hageja ei ole kohustatud leppetrahvi maksma, sest hageja pole lepingut põhjuseta üles öelnud. Lisaks on kostja leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud, kuna mõistlik aeg selle esitamiseks on möödunud. Ei ole nõus tasaarvestusega. Tõendid: raamatupidamisteenuste osutamise leping EV pangakonto väljavõte perioodi 01.07.08 kuni 11.01.10 kohta, arved nr 16/2008, 2/2009, 4/2009, 6/2009, 8/2009, EV02.03.09. ja 09.04.2009 a e-kiri MV, EV 17.03.09. e-kiri MV, 20.04.09. a lepingu ülesütlemisavaldus, hageja esindaja ja RB vaheline e-kiri 8.02.11. Esialgse hagi tekst 20.01.10 (lk 24jj), hagiavalduse lõplik tekst 09.08.2010 (lk 94jj). II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnitanud, palus jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja kohustused olid järgmised: - raamatupidamise sise-eeskirjade (p 2.1.1), tellija spetsiifikale vastava kontoplaani koostamine (p 2.1.2), - päeva- ja pearaamatu pidamine (p 2.1.3). - 2008.a. aruande ja nende lisade koostamine, nende auditeerimiseks esitamine hiljemalt 01.03.2009 (p 1.3). igakuiselt klientidele arvete esitamine vastavatel tähtaegadel, võla ja viivisenõuete esitamine (p 2.1.15, 2.1.17), -iganädalaselt teisipäeviti võlglaste nimekirjade esitamine, viivisearved tuli esitada kostja nõudel (p 2.1.16), -vormistama kassadokumendid 1 nädala jooksul (p 2.1.18), koostama kassaraamatud kuude kaupa (p 2.1.19) - maksuametile deklaratsioonide esitamine (p 2.1.6). Kostja kohustus maksma hagejale lepingu täitmise eest tasu 8000 krooni kuus (p 2.2.2, 6.1 ja 6.2). Hageja jättis kohustused täitmata. Hageja ei koostanud raamatupidamise siseeeskirju (tähtaeg 01.01.09), ei koostanud kostja spetsiifikale kontoplaani, ei pidanud päeva -ega pearaamatut. Hageja töös esinevatele puudustele juhtis kostja tähelepanu kirjaga 22.01.09 nr 09/45 ja selgitas, et ei maksa seni kuni puudused kõrvaldamata detsembrikuu tasu. Hageja jättis koostamata majandusaasta aruande 01.03.2009-ks mis oli tema lepingujärgne kohustus (p 2.1.9). Märgitud aruande esitas hageja 27.03.2009. Aastaaruande koostamine moodustab 50% aasta arvestusest lõikes olevast tasust.

Hageja ei koostanud lepingu p 2.1.16 järgi kostja nõudel võlglaste nimekirja ja viivise arvestustusi klientide kohta, ei esitanud ks klientidele viivisearvestust, need olid valed, lisaks ilmnesid auditeerimise käigus puudused raamatupidamise korraldamisel. 01.04.2009 kirjaga 09/129 andis kostja hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja jättis käibeandmikud esitamata, mistõttu esinesid puudujäägid arvete osas, mille järgi saanuks käibemaksu tagasi, arved esitati neile üürnikele, keda tegelikult enam polnud, arvete esitamisel ei arvestatud neis lepingutingimusi, kassaaruandeid ei esitatud õigeaegselt, kahekordselt esitati energiatasu ja aktsiis. Kõik see tekitas kostjale kahju. Hageja ütles kostjale lepingu üles 20.04.09. Seoses sellega toimus 20.04.09 poolte koosolek, kus räägiti raamatupidamise puudustest. Kostja nõudis 28.04.2009 kirjaga puuduste kõrvaldamist. Hagejale maksti tasu igas kuus, kuid lepingu p 6.4 järgi oli kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Puuduste näol oli kostja jaoks tegemist lepingu olulise rikkumisega, mistõttu oli kostjal õigus keelduda tasu maksmisest perioodi eest 2008.a detsember - aprill 2009. Hagejal ei ole õigust nõuda tasu puudustega töö eest. Tööde vastuvõtuaktid kajastavad tegemata tööd. Arvestades tegemata tööde ulatust, on tehtud tööde ulatus 1/3 ja sellele vastav maksumus, 19 kohustusest jäi täitmata 11 kohustust. 20.04.2009 ütles hageja lepingu üles ja kostjal on lepingu p 9.1 järgi õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 50 000 krooni. Selle eesmärgiks oli tagada lepingu täitmist. Leppetrahvinõuet polnud vajalik esitada, kuna kohustus tuli lepingust, kuid kostja nõudis seda suuliselt. Kostja tellis aastaaruande teiselt isikult, kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, uue aruande koostamine maksis 10000 krooni. Kuivõrd põhinõue on alusetu, ei ole kostjal kohustust viivist maksta. Kostja leiab (oma 26.02.2010 esitatud vastuses hagile), et ta tasaarvestab leppetrahvi ja kulutuste hüvitamise nõude hageja nõudega. Kostja esitas vastuse, täpsustused (26.02.2010, lk 58, 07.10.2010 lk 102 jj, 12.11.2010, lk 128) Tõendid: Kostja 22.01.2009 09/45 kiri, 01.04.09 nr 09/130 hagejale, 20.04.09 koosoleku protokoll, 28.04.09 kiri 09/147 hagejale, RP A OÜ arve ja kostja maksekorraldus 151 24.08.09 10000 krooni tasumise kohta, tööde üleandmis-vastuvõtuaktid, kostja e-kirjad hagejaga, kostja e –kirjavahetus OÜ-ga R , tasaarveldusavaldused 22.12.2010, 03.01.2011 koos kviitungiga, tunnistajate Anne Niinelaiu ja Alar H ütlused. III Kohtu põhjendused 3.1 Vaidlustamata asjaolud

22.07.08 sõlmisid pooled raamatupidamisteenuste osutamise lepingu üheks aastaks. Lepingujärgsed kohustused olid: -hageja pidi pidama kostja ja tema tütarettevõtjate jooksvat raamatupidamisarvestust (p 1.1),

-tegema kostja ja tema tütarettevõtjate laenukontode ja võlgnevuste ning viiviste arvestust (p 1.2), -viima kostja ja tema tütarettevõtete 2008.a raamatupidamise vastavusse raamatupidamise nõuetega, - esitama raamatupidamise siseeeskirjad (p 2.1.1), - tegema tellija spetsiifikale vastava kontoplaani (p 2.1.2), - pidama päeva -ja pearaamatut (p 2.1.3). -koostama 2008.a. aruande koos lisadega ja esitama need auditeerimiseks hiljemalt 01.03.2009 (p 1.3), -esitama igakuiselt klientidele arved ettenähtud tähtaegadel, samuti võla ja viivisenõuded (p 2.1.15, 2.1.17), -Esitama iganädalaselt teisipäeviti võlglaste nimekirjad, viivisearved tuli esitada kostja nõudel (p 2.1.16), -kostja kohustus maksma hagejale lepingu täitmise eest tasu 8000 krooni kuus (p 2.2.2, 6.1 ja 6.2), -vormistama kassadokumendid 1 nädala jooksul (p 2.1.18), -lepinguliste kohustuste täitmisega viivitamise juhtudeks lepiti kokku viivis 0,5% lepingu maksumusest päevas, (p 6.3), -kostja võib peatada tasu maksmise seoses hagejapoolsete kohustuste täitmata jätmisega (p 6.4), -lepingu lõpetamise korral ennetähtaegselt, on ülesütleja kohustatud teisele poolele maksma leppetrahvi 50 000 krooni, -hageja esitas 2008.a. aruande auditeerimiseks 27.03.2009. -pooltevaheline leping lõppes 20.04.2009 seoses hagejapoolse lepingu ülesütlemisega, -kostja jättis hagejale tasumata perioodil 01.12.2008-20.04.2009 eest tasu 37213 krooni: Arve nr

Töö tegemise periood

Summa

Kokku

37213

Tasumise kp

Tasumise tähtaeg

Viivitatud päevi seisuga 11.01.10

Viivis 0,5%/p ehk 40 kr/p

XXX

-Viivis on põhivõla suurust, perioodi arvestades 37213 krooni. 3.2 Vaidlusalused asjaolud

VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt kokkuleppele lepingus kokkulepitud tähtajal, sh võib tähtaeg tulla võlasuhte olemusest VÕS § 82 lg 1 järgi tuleb täita kohustus lepingus kokkulepitud tähtpäeval, § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks olla antud tähtaeg või see on määratletud lepingu alusel, siis tuleb täita kohustus selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaolust ei tulene, et tähtaja võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohus kontrollib järgnevalt, kas hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused, kuivõrd sellest tulenevalt saab kontrollida, kas kostjal oli õigus oma vastastikuse kohustuse täitmisest keelduda, kas keeldumise ulatus vastas väidetavale hageja kohustuse rikkumise ulatusele, kas kostjapoolne kohustuse täitmisest keeldumine on ise vaadeldav kohustuse rikkumisena. Sellele järgnevalt saab kontrollida, kas hageja poolt lepingu ülesütlemine oli õigustatud ning kas kostjal

oli õigus nõuda hagejalt leppetrahvi ning tasaarvestada oma väidetavat kahju ning leppetrahvi nõuet hageja nõudega. 3.2.1.Lepingu täitmisega seonduvad asjaolud 3.2.1.1.Majandusaasta aruanne

Hageja esitas aastaaruande kostjale 27.03.2009 /vaidlus puudus/, st pärast lepingus kokkulepitud tähtaega (01.03.09). Sellega rikkus hageja lepingu p 2.1.9 tulenevat kohustust, sest oli täitmisega viivituses VÕS 100 (kohustuse rikkumine täitmisega viivitamine). Kostja väitis, et märgitud aruanne ei olnud sobilik ja oli vigadega ning töö tuli tellida teiselt äriühingult, põhjustades kulutusi 10000 krooni. Kostja tunnistaja A. Niinelaiu ütluste kohaselt ei olnud vigu sellel perioodil, mil töötas hageja, raamatupidaja töös, vead olid sees varasemast perioodist. Ütluste kohaselt ei saanud ta jätkata 2008.a. aastaaruande tegemist, vaid ta pidi selle tegema raamatupidaja töö spetsiifikast ja raamatupidamise tavast otsast peale. Ütluste kohaselt auditeeris R küll 2008.a. aruannet, kuid see jäi pooleli, kuna tunnistaja teada ei saanud R ja kostja kokkuleppele investeeringute hindamises. Kostja esitatud hageja e-kirjast 14.04.09 (lk 121) kostjale nähtub, et hageja viis esitatud aruandesse sisse muudatusi, küll aga ei nähtu, et muuduste sisseviimine oleks tingitud mingitest vigadest. Hageja kirjast 09.04.2009 kostjale (lk 170) selgitab kostjale aruannet ning bilansis kajastuvat, kuid ei nähtu, et oleks mingi viga parandanud. Tunnistaja A. H , kes auditeeris kostja 2008a. aruannet, ütluse kohaselt ei märganud ta vigu 2008.a. aruannetes. Auditeerimise käigus tutvus dokumentidega ja ei märganud, et oleks olnud erinevusi enne 2008.a. juulit ja peale seda, mingit kvaliteedi hinnangut ei saa ta anda 2008/2009a. kohta ning 2008.a. aurande auditeerimise käigus ei olnud võimalik hinnata raamatupidaja tööd. Kostja esitatud kirjast hagejale (lk 164) 28.04.09 nr 09/147 nähtuvalt oleks justkui R avastanud puudusi hageja töös. Kostja on esitanud ka R e-kirja kostjale (lk 122) 07.05.2009, mille kohaselt nõuti uut bilanssi ja kasumiaruannet ja paluti selgitusi palgakulude, käibedeklaratsioonide, kostja ja tütarettevõtete kreeditsaldode vahe kohta, kui sellest ei nähta, mida ja millist perioodi OÜ R vaatles ja uuris. Samas nähtub hageja esindaja ja R B vahelisest e-kirjast 08.02.11 (lk 168, hageja esitatud tõend), et R B ei auditeerinud 2008.a. kostja majandusaasta aruannet. Eeltoodud alusel asub kohus järeldusele, et hageja on esitatud e-kirjaga 08.02.11 (lk 168) lükanud ümber kostja väite hageja koostatud 2008a. aruandes esinevatest vigadest ning kostja ei ole oma tunnistajate ütlustega ega R 07.05.2009 e-kirjaga ega ka hageja vastusega 14.04.09 (lk 121) tõendanud väidet, et hageja töö oleks 2008.a. aruande koostamisel olnud tegemata, auranne oleks olnud kõlbmatu ja oleks justkui tinginud uue aruande tellimise. Kuna A. N kinnitas ütlustega, et tulenevalt raamatupidamise tavast tegi ta aurande otsest peale, siis leiab kohus, et kostja kulud 10000 krooni, mille ta tasus A. Niinelaiu firmale (RP A OÜ arve ja kostja maksekorraldus 151 24.08.09 10000 kr tasumise kohta) ei ole seoses sellega, justkui oleks hageja töö raamatupidamise aruande koostamisel 2008. majandusaasta kohta tegemata, vastuvõetamatu. Nii ei ole kostja kulu 10000 krooni hinnatav VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 1, 2 järgi võlgniku (hageja) kohustuse rikkumisest tuleneva võlausaldaja e. kostja kahjuna. Kostja leidis, et tasu raamatupidamise aruande esitamise eest oli 50% kogu töömahtu arvestades, millega ei nõustu hageja. Lepingu p 6.1 kohaselt tuli kostjal maksta hagejale tasu kord kuus 8000 krooni (pooled ei vaielnud) ning lepingust ei nähtu, et aastasest tööst aruande koostamine

oleks eraldi tasustatav või moodustaks üldse lepingu ajal makstavast tasu osa - 50%. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja sellised väited majandusaasta aruande tasustamisest ja töömahust 50% on seega tõendamata. VÕS § 101 lg 1 p 2 ja 111 lg 1 järgi võib võlausaldaja keelduda vastastikuste kohustuse puhul oma kohustuse täitmisest kuni teine pool oma kohustuse täitnud. VÕS § 111 lg 3 järgi ei või keelduda kohustuse täitmisest kui see oleks vastuolus hea usu põhimõttega, eelkõige kui lepingu pool on oma kohustuse suuremas osas täitnud. Hageja pidi aastaaruande esitama 01.03.09, esitas 27.03.09, seega rikkus ta küll kohustust, ent täitis selle märtsikuus. Hageja 2009.a. märtsikuu tasu muutus sissenõutavaks 04.04.09 (vaidlust polnud). Ülalpool tuvastas kohus, et aruande eest ei olnud kokku lepitud tasustamist teisiti, st see ei olnud ositi tasustav. Kostja ei maksnud hagejale märtsikuu tasu 8000 krooni 04.04.09, kuid aruanne oli selleks ajaks esitatud, mistõttu leiab kohus, et täies ulatuses selle kuu tasu makstama jätmine ei olnud vaatamata hagejapoolsele tähtaja rikkumisele VÕS § 111 lg 3 alusel lubatav. Sellises ulatuses tasu maksmata jätmine on § 113 lg 3 järgi vastuolus hea usu põhimõttega: nimelt oli hageja oma rikkumise kõrvaldanud tasu sissenõutavaks muutunud ajaks ning tasu maksmata jätmine ei olnud proportsionaalne rikkumise astmele. Veelgi enam, nimelt oli lubanud kostja tasuda pärast raamatupidamise aruande esitamist ka jaanuarikuu, veebruarikuu tasu (23.03.09 e-kiri hagejale, lk 75), kuid seda ei teinud. 3.2.1.2.Raamatupidamise siseeeskirja, kontoplaan. Päeva- ja pearaamatu pidamine. Võlglaste nimekiri, viivisearvestused klientidele ja kostjale. Puudused raamatupidamisese korraldamisel. Ebaõiged käibeandmikud, esitamata deklaratsioonid. Kassaaruanded. Valesti arvestatud tasud, arvetes esinevad vead.

Kostja leidis, et hageja ei koostanud 01.01.09 raamatpidamise siseeeskirja ja kontoplaani, millega hageja ei nõustunud. Esitatud pooltevahelisest lepingust ei nähtu, millal tulnuks viidatud kohustused, välja arvatud aasta aruande esitamine, ära täita. Kostja esitatud 22.01.2009 kirjast nr 09/45 (lk 61) nähtub, et kostja on lugenud üles hageja lepingujärgsed ülesanded, millest hagejal on kostja arvates osa või täielikult täitamata ja et selle tõttu keeldub kostja tasu maksmast. Samas ei nähtu sellest kirjast, millised konkreetsed kohustused on täielikult täitmata ja millised konkreetselt osaliselt täitmata ega seda, milliseks ajaks pidid olema konkreetsed kohustused kostja meelest täidetud ja kas selleks oli kostja andnud tähtaja (VÕS § 82 lg 1, 2). Seega nõustub kohus hagejaga, et viidatud kirja sisu on üldist laadi, konkretiseerimata ja seega on tegelikult täiesti ebaselge, milliseid puudused olid hageja töös, mis tuleks kõrvaldada, samuti ei ole kirjas konkretiseeritud kohustuste täitmise tähtaega. Seega ei ole selle kirjaga tõendatud, et eeskiri tulnuks koostada 01.01.09 VÕS § 82 lg 2 järgi. Tunnistaja A. H ütluste kohaselt on kontoplaan raamatupidamise siseeeskirja üks osa, eekirjade koostamine võtab aega ja seni kuni pole eeskirju veel koostatud, tuleb pidada raamatupidamist hea tava alusel. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, mis hetkeks peavad olema tavaliselt raamatupidamise eeskirjad valmis. Seega nõustub kohus hagejaga, et kuivõrd lepingus polnud tähtaega sätestatud, siis võis need eeskirjad ja selle osaks oleva kontoplaani koostada lepingu p 2.1.1 ja p2.1.2 järgi lepingu kehtivuse ajal VÕS § 82 lg 2 I poole järgi. Kostja andis hagejale 01.04.05 kirjaga tähtaja 01.05.2009 (lk 62) ning hageja esitas need 17.04.09 (mida kostja ei vaidlustanud, vt kostja koosoleku protokoll 20.04.09, lk 63), seega täitis hageja oma lepingu p 2.1.2 ja 2.1.1 tuleneva (raamatupidamise siseeeskiri ja kontoplaan) kohustuse lepingus märgitud tähtaja ning kostja poolt antud tähtaja sees kooskõlas VÕS § 82 lg

arvega klientidele, kostjale, millega hageja ei nõustunud. Kostja tunnistaja A. Niinelaiu ütlustest tulenevalt tuli ka tema töötamise ajal viivisearveid pidevalt ümber teha, kuivõrd need sõltusid sellest, kas nõudeid esitati kohtusse või tuli teha ümberarvestusi lähtudes tehtud kohtulahenditest; lisaks sõltus viivisearvestus tihti protsendi muutusest. Veel nähtub tunnistaja ütlustest, et E. V oli teinud viivisearvestusi klientidele. Tunnistaja kinnitas, et viivisearvestuse muudatused ei tähenda vigu või puudusi raamatupidamise algandmetes või nende sisestamata jätmisest. Seega järeldub tunnistaja ütlustest vastupidine ning seega oli viiviste ümberarvestuse tegemine kostja juures pidev ega tulenenud algdokumentide sisestamata jätmistest ja puudustes raamatupidamises. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid sellest, et hageja oleks jätnud kohustused viivisearvestuse ja nende esitamisest klientidele, kostjale täitmata lepingu p 2.1.17 järgi. 01.04.09 nõudis kostja (kiri 09/129, lk 62), et hageja peab esitama klientide parandatud võlgnevused vastavalt 04.09.09 50% ja 07.04.09 50%. Kohtule esitatud hageja e-kirjaga 23.04.09 (lk 80) on hageja tõendanud, et ka pärast lepingu lõpetamist on ta esitanud kostja esindajale R. Salumäele tabeli võlgade ja viiviste kohta 23.04.09. Kohus nõustub kostjaga, et märgitud võlglaste arvestuste parandused esitas hageja pärast tähtaega (04.09 ja 07.09), küll aga tuleb arvestada siinjuures VÕS § 114 lg 1 III lausega, mille järgi siis, kui võlausaldaja on andnud kohustuse täitmiseks ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku tähtajani. Kohtu arvates on tähtaeg 04.04 ja 07.04, mille kostja andis 01.04.09, ebamõistliku pikkusega (so mõlema 50% jaoks 3 päeva) ning lepingust tulenevalt (iga nädal nimekiri) oleks mõistlik aeg võinud olla nädal. Sellise eeltoodud tähtaja käsitluse juures tähendab võlgade arvestuse esitamine 23.04.09 hageja poolt kohustuse (lepingu p 2.1.16) täitmise tähtaja rikkumine. Ehkki lepingu p 2.1.16 tuli võlglaste nimekiri esitada iganädalaselt, ei ole kostja tõendanud, millistel nädalatel oli võlglaste, kui neid oli, nimekiri esitamata. Kohtu poolt varemhinnatud kostja 22.01.09 kiri 09/147 (lk 64) seda nõuet ei sisalda. Samas aga leiab kohus, et nimetatud viivituse ehk kohustuse rikkumise eest (kui nimekiri esitati 04.04 ja 07.04 asemel 23.04.09) tasu maksmata jätmine ajavahemikul 2008. detsember – 20.04.2009 lepingu p 6.4 ja VÕS § 111 lg 1 ja 103 lg 1 p 2 alusel ei olnud lubatud, kuna ei vasta rikkumise astmele ja pole seega hea usu põhimõttega kooskõlas. Lepingu p 2.1.7, 2.1.6 järgi pidi hageja esitama maksuametile vastavaid deklaratsioone. 22.01.2009 kirjas 09/147 (Lk 164) on kostja ette heitnud hagejale, et hageja on makse omavoliliselt korrigeerinud, maksuvaba käive on deklareerimata. Nagu kohus varem hindas, on eelviidatud kiri üldsõnaline ja konkretiseerimata. Kostja esitatud varasemas e-kirjas hagejale 06.01.2009 (lk 116) on kostja märkinud 7 punkti küsimärgiga, kuid ei nähtu, mida hagejalt tegelikult nõutakse, samuti milliseks ajaks midagi nõutakse või kas on tegemist tegemata tööga või alles nõutaks hagejalt vastavate tööde tegemist edaspidi. Kirja p-s 7 on märge, et käibeandmik tuleb esitada igakuiselt, kuid kas ja millal ja milliste kuude eest on need esitamata, kirjast ei selgu. Seega ei nähtu ka sellest 06.01.09 e-kirjast, et hageja oleks jätnud oma lepingu p –s 2.1.6, 2.1.7 nimetatud kohustused täitmata või on rikkunud tähtaegu. Kostja on kohtule esitanud oma 18.03.2009 (lk 120) e-kirja hagejale ning maksuameti kirja kostjale, millest nähtub, et BH OÜ maksudeklaratsioonid on esitatud tähtaegu rikkudes, kuid milliste kuude deklaratsioonid on esitatud rikkudes, seda ei nähtu vastavast maksumeti e-kirjast. Kohtule hageja esitatud kirjast 09.04.09 (lk 171, alumine e-kiri) nähtub, et hageja on juhtinud kostja tähelepanu vajadusele saada dokumendid, et käibemaks tagasi saada. Hinnates hageja e.kirja 09.04.09 ja märgitud maksuameti e-kirja, siis võib järeldada, et kostja on rikkunud riigi ees millalgi

kohustust rikkunud, ent tõendamata on asjaolu, et see rikkumine leidis aset hagejast tulenevalt, samuti hageja rikkumise ulatus ja aeg, mistõttu leiab kohus, et selle rikkumise aja ja ulatuse tõendamatuse tõttu puudus alus kostjal keelduda hagejale tasu maksta lepingu 6.4 ja VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 111 lg 1 perioodi eest 2008.a-detsembrist alates kuni 20.04.09. Kostja väitis, et hageja jättis käibeandmikud esitamata, mistõttu esinesid puudujäägid arvete osas, mille järgi saanuks käibemaksu tagasi, samas ei ole kostja neid väiteid millegagi tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et arved oleksid esitatud üürnikele, kes tegelikult enam üürnikud polnud, samuti ei ole kostja tõendanud, et klientidele esitatud arvetel ei olnud arvestatud lepingutingimusi, ega ka seda, et kahekordselt oleks esitatud energiatasu ja aktsiisimaks ja et see tekitas kostjale kahju. Ülekuulatud tunnistaja A. Niinelau ütlustest ei nähtu, et hageja töös oleks olnud viga, tunnistaja A. H ütles, et ei ole võimalik anda hinnangut hageja erialasele tööle. Kostja esitas kohtule ka tööde-vastuvõtu (110-114, lk 152 ümbrikus originaalid), millele kostja on kirjutanud peale väidetavad tegemata tööd, ent hageja kinnitas, et nägi neid alles kohtus, kostja ei ole neid esitanud talle kunagi varem, samas ei ole kostja tõendanud, et neid puudusi kirjeldavaid akte oleks kostja esitanud hagejale enne kohtumenetlust. Seega on kostja väited eelviidatud kohustuste rikkumistest tõendamata ja kostjal puudus lepingu p 6.4 alusel ning VÕS § 111 lg 1 ja 101 lg 1 p 2 alusel õigus oma kohustuste täitmisest – tasu maksmisest perioodi eest 2008. detsember-20.04.09. Arvestades seda, et hageja rikkus raamatupidamise aruande esitamise tähtaega, kuid kõrvaldas selle enne lepingu lõppemist, asjaolu, et võlglaste nimekirja esitas vaid veidi üle selleks ettenähtud tähtaega ning et raamatupidamiseks kirjendite tegemiseks ei saanud ta õigeaegselt kostjalt dokumente (vt otsuse motiivid ülalpool), mistõttu hilisem kirjendamine, kassaraamatu esitamine leidis aset kostjast lähtuvast asjaolust, on alusetud ja tõendamata kostja väited, et lepingust tulenevast 19 kohustusest jäi hagejal täitmata 11 kohustust.

Kohustuse rikkumise korral on kahjustatud poolel õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja leping üles öelda VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi. VÕS § 186 p 6 alusel lõpeb võlasuhe ülesütlemisega ning VÕS § 195 lg 2 II laus järgi jäävad kuni lepingu lõppemiseni lepingust tulenevad õigused, kohustused kehtima. VÕS 619, § 627 järgi kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid ja teine pool peab maksma tasu käsundisaajale kui see täitis käsundi majandus- kutsetegevuses. Kostja tegutses käsundisaajana füüsilisest isikut ettevõtjana ja seega on tal õigus nõuda vastavavalt lepingule tasu. VÕS § 628 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale maksmisel kuuluv tasu on määratud ajavahemike järi, tulen tasu maksta vastava ajavahemiku möödudes. Vaidlus puudus selles, et kostja pidi lepingu p 6.1. järgi tasu maksma ajavahemike, so kuu järgi VÕS § 628 lg 1 kohaselt. Kuna ülalpool tuvastas kohus, et kostja poolt tasu maksmata jätmine perioodil 2008.a. detsember kuni 20.04.2009 ei olnud lubatav, sest jättis iga vastava kuu ees tasu maksmata, siis on kostja rikkunud poolte vahelisest lepingu p 6.1 tulenevat tasu maksmise kohustust VÕS § 100 tähenduses, mis ei ole kooskõlas VÕS § 619, 627 ja § 628 lg 1.

Kohtule esitatud hageja e-kirjast kostjale 02.03.09 (lk 40) nähtub, et hageja palus selgitust kostjalt, miks on tasumata arve 16/2008 (so tasu 2008.a detsembrikuu eest) ning 2009.a. jaanuari 2009. a teenuste eest tasu. 17.03.09. a edastas hageja kostjale e-kirja kus palus kostjal põhjendada, miks ei ole veel tasutud detsembris, jaanuaris ja veebruaris osutatud teenuste eest. Vaidlus puudus selles, et 17.03.09 oli eelviidatud kuude eest tasunõuded muutunud sissenõutavaks. Pretensioonides ei ole hageja määranud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, kuid sellisel juhul tuleb VÕS § 114 lg 1 alusel eeldada, et hageja andis kostjale täiendavalt mõistliku tähtaja. Lepingu lõpetamise ajaks 20.04.2009 ei olnud kostja kohustusi täitnud. Kohtu arvates aeg 17.03.09 kuni lepingu lõpetamiseni 20.04.09 on mõistlik aeg kostjale kohustuse täitmiseks ning 2008. detsembrikuu, 2009.a. jaanuari, veebruari ja märtsikuu tasu maksmiseks. Kuna kostja ei täitnud pärast tähtaja andmist kohustust juba kolme kuu tasu osas jätkuvalt, siis leiab kohus, et hagejal oli õigus kooskõlas VÕS § 116 lg 6, lg 2 p 5, § 114 lg 4 ja § 196 lg 2 (pärast kestvuslepingu puhul kohustuse täitmiseks antud tähtaega vastaspool ei täida kohustust ja annab mõistliku ka edaspidi) kostjale leping erakorraliselt üles öelda 20.04.2009 enne lepingu lõppemise tähtaega. Kuna VÕS § 195 lg 2 II lause järgi jäävad kuni lepingu lõppemiseni lepingust tulenevad õigused, kohustused kehtima, siis on hagejal õigus nõuda ka tasu kuni 20.04.09 lepingu p 6.1 ja VÕS § 619 , § 627 lg 1 ja § 628 lg 1 järgi mis on kostjal seni tasumata ja on seega kohustuse rikkumine VÕS § 100 järgi. Eeltoodu alusel oli hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi leping üles öelda enne lepingu lõppemise tähtaega ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 195 lg 2 II lause järgi kuni lepingu lõppemiseni 20.04.09 kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 ja § 619, § 627 lg 1 ja § 628 lg 1 ning lepingu p 6.1 alusel rahalise kohustuse täitmist– tasu maksmist. Tasus suuruse üle vaidlus puudub, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasu 37213 krooni ehk 2378,34 eurot. Tasu suuruse ja selle sissenõutavuse aja üle vaidluse puudumise tõttu, ei ole vaja anda hinnangut ka hageja konto väljavõtetele ja arvetele. VÕS § 113 lg 1 ja § 76 lg 1 ja § 101 lg 1p 6 alusel on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud määras. Lepingus kokkulepitud viivise määr 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest. Vaidlus puudus viivise suuruse ja viivitatud perioodi ja viivise arvestuse üle, seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma viivist põhivõla ulatuses 37213 krooni. 3.2.3.Leppetrahv, tasaarvestus

Kostja leidis, et tal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi, milles ta ei pidanud nõuet esitama Lepingu p 9.1 kohaselt maksab lepingu ülesütlemise korral ülesütleja teisele poolele leppetrahvi 50000 krooni. Hageja vaidles vastu, leidis, et see sisuliselt alusetu ning lisaks on see esitatud hilinemisega. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on õige kostja väide, et hagejal oli lepingust tulenev kohustus maksta leppetrahvi, küll aga ei nõustu kohus kostja väitega, et leppetrahvi maksmise kohustus lepingu p 9.1 järgi ei vajanud enam kostja ehk võlausaldaja-poolset leppetrahvi nõude esitamist. Nimelt kaotab VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Seega on VÕS § 159 lg 2

üheselt tulenev, et 1) tuleb leppetrahvi nõue lepingut rikkunud poolele esitada ja 2) tuleb see nõue esitada mõistliku aja jooksul arvates rikkumise avastamisest. Iseenesest võib lepingu erakorraline ülesütlemine ülesütlejast tingitud asjaolu tõttu olla lepingu rikkumine, mis võib põhjustada teisele poolele kahju ja seega võib sellest tingitud leppetrahvi nõue olla põhjendatud ja lubatud ja seega oleks ka pooltevahelisest lepingu p 9.1 tulenev leppetrahvi nõue olla lubatud, kui pool ütleb lepingu üles temast endast mitte vastaspoolset tingitud asjaoludel või lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv ja lubatav õiguskaitsevahend. Teisisõnu tagab leppetrahv lepingu poolte poolt teineteise huvide ja õigustega arvestamist ning teineteisele tekkida võivate kahjude ärahoidmist. Küll aga ei tulene seadusest, et kui üks pool rikub kohustust, mille tõttu on teisel poolel õigus end seadusest tuleneva õiguskaitsevahendiga rikkunud poole vastu kaitsta (leping üles öelda), et siis võib lepingut rikkunud pool selle kahjustatud poole arvel saada kasu e. leppetrahvi. Kuna käesolevas asjas oli hageja õigustatud kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu lepingu üles ütlema, siis ei ole kostjal võimalik ka nõuda lepingu p 9.1 järgi hagejalt leppetrahvi 50 000 krooni. Hageja ütles lepingu üles alates 20.04.09, millest on kostja teadlik ja mida kinnitab poolte koosoleku protokoll 20.04.09. Kostja teatas hagile vastuse esitamisega 26.02.2010, et nõuab leppetrahvi. Seega kui kostja pidas lepingu ülesütlemist alusetuks, millest sai ta teada 20.04.09, siis leppetrahvi nõud esitamine 26.02.2010, so veidi rohkem kui 10 kuud, ei ole mõistlik aeg leppetrahvi nõudeks. Seda, et kostja oleks leppetrahvi suuliselt nõudnud mõistliku aja jooksul pärast 20.04.09 ei ole kostja tõendanud. Seega asub kohus seisukohale, et lisaks leppetrahvi sisulisele alusetusele, on kostja kaotanud ka oma leppetrahvi nõudeõiguse VÕS § 159 lg 2 järgi. Kuna kohus tuvastas ülalpool, et kostja kulud 10000 krooni raamatupidamisele pärast hageja poolt lepingu ülesütlemist ei olnud kostja kahju VÕS § 115 lg 1 tähenduses, mis tulenes hagejast ning kuivõrd kostjal ei ole õigust nõuda leppetrahvi 50000 krooni, siis ei saanud kostja sõltumata tasaarveldusavalduse esitamisest hagejale kohtumenetluse ajal (26.02.2010 esitatud vastuses soov tasaarveldada oma nõudeid hageja nõuetega /lk 59 all/ ning tasaarveldusvaldused /145148/), oma nõuet tegelikult hageja nõudega tasaarvestada. Hageja on esitanud kostja mõlemale nõudele vastuväiteid (kahju olematus, tõendamatus ning et hageja ei ole seda põhjustanud, leppetrahvi nõue lubamatu) ning VÕS § 200 lg 4 tulenevalt ei saanud seega kostja tasaarvestada sellist nõuet. Eeltoodu tõttu on tasaarvestus lubamatu ning hageja nõue kostja vastu võla ja viivise osas ei ole VÕS § 197 lg 2 osas lõppenud. Hagi kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2378,34 eurot ja viivis 2378,34 eurot. 3.3.Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal 20.01.2010 esitatud põhinõude hind 38213 krooni e 2442,26 eurot kooskõlas TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 lg 1, 2. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulu selle poole kanda, kelle kahjuks otsus on tehtud.. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.