Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-82-11 Tartu, 7. november 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull Marinstaden AB hagi Osaühingu Pakri Invest (pankrotis) vastu omandiõiguse tunnustamiseks, ujuvmajade pankrotivarast välistamiseks ja asjade teise poole valdusest väljanõudmiseks Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 210-49597 Marinstaden AB määruskaebus Hageja Marinstaden AB (Rootsi registrikood 5565562716), esindaja vandeadvokaat Triin Raudsepp Kostja Osaühing Pakri Invest (pankrotis) (registrikood 11175091), esindaja vandeadvokaat Anne Tammer 10. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-49597 ja Tartu Maakohtu 5. novembri 2010. a määrus samas tsiviilasjas.
2.Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ-le (konto nr 17000681438, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal) 22. märtsil 2011 Marinstaden AB eest tasutud kassatsioonikautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Marinstaden AB (hageja) esitas 7. oktoobril 2010 Tartu Maakohtule hagi Osaühingu Pakri Invest (pankrotis) (kostja) vastu, paludes tunnustada hageja omandiõigust kostja ja hageja vahel 31. mail 2007 sõlmitud lepingu esemeks olevale neljale ujuvmajale, välistada kostja pankrotivara hulgast kostja ja hageja vahel 31. mail 2007 sõlmitud lepingu esemeks olevad neli ujuvmaja; välja nõuda kostja valdusest kostja ja hageja vahel 31. mail 2007 sõlmitud lepingu esemeks olevad kaks ujuvmaja hageja valdusse.
2.Tartu Maakohus jättis 18. oktoobri 2010. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: hageja registrikoodi või tegutsemise õigusliku aluse märkimiseks; täpsustamiseks, kes on asjas kostjaks; 300 000 krooni riigilõivu tasumiseks ja/või tasumist tõendava dokumendi või tasumise kontrollimist võimaldavate andmete esitamiseks. Maakohtu määruse kohaselt ei ole hageja märkinud oma registrikoodi ega selle puudumisel tegutsemise õiguslikku alust. Hageja märkis hagiavalduses menetlusosalised järgmiselt: kostja: Osaühing Pakri Invest (pankrotis); pankrotihaldur: vandeadvokaat Anne Tammer. Arusaamatuks jääb, milline on hageja arvates
menetluses pankrotihalduri staatus ning kes on asjas kostjaks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 näeb ette, et pankrotihaldur teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. Hageja hindas ujuvmajade väärtuseks 10 000 000 Eesti krooni, sest ujuvmajade väärtus on vähenenud ja kaks ujuvmaja ei ole lõplikult valmis ehitatud. Hageja märkis, et tasub nimetatud hagihinnalt riigilõivu 300 000 krooni. TsMS § 339 lg 2 kohaselt lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. TsMS § 339 lg 3 näeb ette, et kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel. Hageja ei ole esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega märkinud ka riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid.
3.Hageja teatas 3. novembril 2010 kohtule, et asjas on kostjaks Osaühing Pakri Invest (pankrotis) ning pankrotihaldur Anne Tammer on kostja seaduslik esindaja. Hageja taotles puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist kuni 2. jaanuarini 2011, sest riigilõivu tasumisel on tekkinud äriühingu sisekorraeeskirjast tulenev takistus. Maakohus jättis tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata.
4.4. novembril 2010 esitas hageja menetlusabi taotluse ja palus menetluse peatada. Hageja palus vabastada end riigilõivu tasumisest või võimaldada tasuda riigilõiv osamaksetena. TsMS §-s 186 nõutud dokumendid oma majandusliku seisundi hindamiseks lubas hageja esitada kümne päeva jooksul. TsMS § 183 on põhiseadusega vastuolus ning selle põhiseaduspärasuse üle Riigikohtus algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (tsiviilasi nr 3-2-1-62-10) annab aluse menetlus TsMS § 356 lg 2 järgi peatada.
5.Tartu Maakohus jättis 5. novembri 2010. a määrusega hagi Osaühingu Pakri Invest (pankrotis) vastu menetlusse võtmata ja tagastas selle hagejale. Maakohtu määruse kohaselt märkis hageja hagiavalduses menetlusosalised järgmiselt: kostja: Osaühing Pakri Invest (pankrotis); pankrotihaldur: vandeadvokaat Anne Tammer. Puuduste kõrvaldamisel märkis hageja, et kostjaks on Osaühing Pakri Invest (pankrotis) ning pankrotihaldur Anne Tammer on kostja seaduslik esindaja. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning
õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 näeb ette, et pankrotihaldur teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Eeltoodud sätteid arvestades saab nõudeid, mida hageja on asjas esitanud, esitada vaid pankrotihalduri, mitte aga võlgniku vastu. Seega ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Hageja on palunud peatada menetluse kuni Riigikohtus TsMS § 183 põhiseaduspärasuse kohta lahendi tegemiseni. TsMS § 183 seab piirangud juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmisele. Hageja avaldustest ei ilmne, et esineksid kõik eeldused talle menetlusabi andmiseks. TsMS § 181 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi andmise tingimuseks mh see, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Hageja on lubanud kümne päeva jooksul esitada dokumendid oma majandusliku seisundi hindamiseks. Samas ei ole ta oma senistes avaldustes (sh menetlusabi avalduses ja menetluse peatamise taotluses) välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et tal oleksid makseraskused. Hagiavalduses on hageja teatanud, et maksab hagihinnalt riigilõivu 300 000 krooni, ning puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et riigilõivu tasumist takistab äriühingu sisekorraeeskiri.
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätkatakse asja menetlust Tartu Maakohtus.
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 7. märtsi 2011. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Määruskaebusega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on maakohus põhjendatult jätnud hageja hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ning määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. PankrS § 35 lg 1 p-st 2 tulenevalt on maakohus asunud õigele seisukohale, et hagiavalduses esitatud nõuded saab esitada vaid pankrotihalduri vastu. Esitades pankrotivaraga seotud nõude võlgniku vastu, ei ole hagejal võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki. Arvestades seda, et maakohus juhtis puuduste kõrvaldamise määruses sellele hageja tähelepanu (tl 56), jättis maakohus vaidlustatud määrusega õigesti hagiavalduse menetlusse võtmata. Seetõttu on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et ta ei saanud aru põhjustest, miks maakohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata. Hageja seisukoht, et vara pankrotivarast välistamise hagi võib esitada võlgniku vastu, on ekslik ja vastuolus PankrS § 35 lg 1 p-s 2 sätestatuga. TsMS § 205 lg 2 kohaselt on hageja isik, kes on esitanud hagi, ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud, ning maakohtul puudus õigus kostja asendamiseks, nagu seda on määruskaebuse esitaja leidnud. Määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 ei ole asjakohane,
kuivõrd nimetatud asjas ei vaidlustanud pooled kohtu otsustust põhjusel, et hagi esitas vale isik või et otsus tehti vale isiku suhtes. Samuti oli viidatud asjas menetluslik olukord teine, st menetlus oli jõudnud Riigikohtusse ning otsuses lähtuti menetlusökonoomia põhimõttest. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, siis ei käsitlenud ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väidet võimaliku menetlusabi kohta. Hageja saab menetlusabi taotluse esitada koos uue hagiga Osaühingu Pakri Invest (pankrotis) pankrotihalduri vastu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu ja maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võetakse hagiavaldus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on vara välistamise nõue vindikatsioonihagi, mis tuleb esitada asja tegeliku valdaja vastu. Kohtud on ekslikult kohaldanud PankrS § 35 lg 1 p 2 ja leidnud, et see säte kohaldub ka PankrS § 123 lg-s 1 sätestatud menetlusele. PankrS § 123 lg-s 1 sätestatud nõue on eriliigiline nõue, sest vara välistamise hagi on vindikatsioonihagi, mis esitatakse asjaõigusseaduse § 80 alusel. PankrS §-st 123 ei tulene, et pankrotivara välistamise hagi tuleb esitada pankrotihalduri vastu. Pankrotihalduri staatuse muutmine pankrotimenetluses ei tähenda seda, et pankrotihaldurile läheks üle pankrotivara omandiõigus ja valdus. Kui seadusandja oleks soovinud, et vara välistamise hagid tuleb esitada halduri vastu, siis oleks see ka nii sätestatud sarnaselt nt PankrS § 106 lg-le 1. Maakohus rikkus kõrgendatud põhjendamiskohustust, kui jättis hagiavalduse menetlusse võtmata põhjusel, et see on esitatud vale kostja vastu. Kui kohus leidis, et kostjaks ei ole mitte pankrotivõlgnik, vaid pankrotihaldur, siis oleks kohus pidanud seda ka otsesõnu puuduste kõrvaldamise määruses ütlema ning tegema hagejale TsMS § 208 lg 1 alusel ettepaneku kostja asendamiseks. TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldust menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse. Isegi juhul, kui hageja oleks pidanud vindikatsioonihagi esitama halduri vastu, oli hagi asjaoludest tulenevalt ilmne, et hageja taotleb vara välistamist võlgniku pankrotivarast, ja seetõttu oleks kohus saanud ka ise kõrvaldada puuduse, lugedes kostjaks pankrotihalduri. Asjas on hagi aluseks olevatest asjaoludest selgelt äratuntav hageja nõue, mistõttu eelmenetluses oli võimalik puudus kõrvaldada. Kohtu seisukoht, et hageja makseraskuse olemasolu ei ole veenev, on põhjendamata, sest kohus ei andnud hagejale võimalust esitada maksejõuetust põhistavaid dokumente. Riigilõivu ülekande tegemata jätmise põhjuseks on ajutine makseraskus. Seetõttu palus hageja kohtult tähtaja pikendust, et hageja juhtkond saaks otsustada, kuidas leida vajalikud finantsvahendid 300 000 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks, muu hulgas kas võtta laenu või muul viisil leida võimalused riigilõivu tasumiseks. Kuna kohus jättis hageja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata, siis oli hageja sunnitud esitama menetlusabi taotluse. TsMS § 180 ei välista menetlusabi taotluse esitamist menetluse kestel. Seetõttu ei saa kohus jätta hageja taotlust rahuldamata üksnes põhjusel, et ta ei ole veendunud hageja makseraskustes, ilma et ta tutvuks makseraskuse tõendamiseks esitatud dokumentidega. Hageja palus kohtult kümme päeva aega, et esitada maksejõuetust tõendavad dokumendid. Kuna kohus seda võimalust hagejale ei andnud, on tegemist menetlusõiguse normi
olulise rikkumisega, sest kohus võttis seisukoha hageja maksejõuetuse kohta, ilma et oleks võimaldanud hagejal põhistada oma maksejõuetust TsMS § 186 kohaselt.
10.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud, mistõttu tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas maakohtul oli alust jätta hagiavaldus menetlusse võtmata, kuna hageja märkis hagiavalduses, et kostjaks on Osaühing Pakri Invest (pankrotis) ja pankrotihalduriks vandeadvokaat Anne Tammer, ning teatas kohtule vastuseks, et asjas on kostjaks Osaühing Pakri Invest (pankrotis) ning pankrotihaldur Anne Tammer on kostja seaduslik esindaja.
13.Tulenevalt PankrS § 3 lg 2 esimesest lausest kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotihalduri seisundit pankrotivaraga seotud kohtuvaidlustes reguleerib pankrotiseadus. PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Enne 24. märtsi 2011 (ja hagi esitamise ajal) kehtinud PankrS § 541 lg 1 redaktsiooni kohaselt teeb pankrotihaldur (edaspidi haldur) pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Kehtiva PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Seega on pankrotiseaduses sõnaselgelt sätestatud, et pankrotivaraga seotud vaidlustes osaleb kohtumenetluses menetlusosalisena võlgniku asemel pankrotihaldur.
14.Praegusel juhul oli hagiavalduses märgitud kostjaks võlgnik Osaühing Pakri Invest (pankrotis) ning hagiavalduses oli märgitud ka võlgniku pankrotihalduri vandeadvokaat Anne Tammeri andmed. Hagiavalduse sisust nähtub selgelt, et hageja taotleb vara välistamist võlgniku pankrotivarast, mis pidi hagiavaldusega tutvudes olema ilmne ka maakohtule. Kuna pankrotiseadus sätestab alates
1.jaanuarist 2010 sõnaselgelt, et pankrotivaraga seotud vaidluses osaleb kohtumenetluses menetlusosalisena võlgniku asemel pankrotihaldur, oleks maakohus saanud hagiavalduses esitatud andmete alusel lugeda kostjaks pankrotihalduri, vaatamata sellele, et hageja nimetas kostjana võlgnikku ja pidas pankrotihaldurit võlgniku seaduslikuks esindajaks. Seega leiab kolleegium, et ainuüksi põhjusel, et hageja leidis, et pankrotihaldur osaleb menetluses võlgniku esindajana, ei olnud maakohtul alust asja menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Seetõttu tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
15.Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks tasunud hagiavalduselt riigilõivu. Küll on hageja esitanud maakohtule menetlusabi taotluse. Maakohtul tuleb lahendada ka hageja menetlusabi taotlus. Maakohus on 5. novembri 2010. a määruse põhjendavas osas küll märkinud, et hageja avaldusest ei ilmne, et esineksid kõik eeldused talle menetlusabi andmiseks, kuid määruse resolutsioonis ei ole maakohus menetlusabi taotluse kohta seisukohta võtnud.
16.Kuna asi saadetakse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
17.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tagastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.