Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprillil 2015 Võru kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-57181
Tsiviilasi
Täisühingu RAHE Grupp (pankrotis) hagi täisühingu osanike R. U. ja Heino Kozilansi vastu solidaarselt täisühingu RAHE Grupp (pankrotis) rahalise kohustuse täitmiseks pankrotivara hulka raha saamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
Hageja Täisühing RAHE Grupp (registrikood xxxxxxxx, pankrotis), pankrotihaldur Olev Kuklase, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov; Kostja I R. U. (isikukood xxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaat Kai Amos.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R. U. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata tsiviilasjas nr 2-10-57181 R. U. menetluskulude rahaliseks suuruseks 2803,56 eurot.
3.Välja mõista TÜ-lt Rahe Grupp (pankrotis) R. U. kasuks menetluskulud summas 2803 (kaks tuhat kaheksasada kolm) eurot ja 56 senti.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2, § 661 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 12.11.2012 vaheotsus osaliselt, s.o osas, millega kohus jättis kohaldamata R. U. taotluse aegumise kohaldamiseks põhivõlgnevuse summas 34 809,16 euro (544 645 krooni) osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas R. U. taotluse aegumise kohaldamiseks põhivõlgnevuse osas,
luges hagi R. U. vastu täies ulatuses aegunuks ning jättis hagi aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus R. U. poolt kantud menetluskulud pankrotihaldur Olev Kuklase kanda. Riigikohus jättis 30.04.2014 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsuse resolutsiooni tsiviilasjas 2-10-57181 muutmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti Täisühing RAHE Grupp (pankrotis) kanda.
2.Kostja I R. U. esitas 28.05.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja kohtukuluks riigilõiv summas 150 eurot vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2013.a määrusele menetlusabi taotluse lahendamise kohta. Kostja kohtuvälisteks kuludeks on lepingulise esindaja kulud maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 2357,09 eurot (koos käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulud Riigikohtus on summas 306,78 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks on kostja kohtuväliseks kuluks kohtutäituri tasu summas 112,40 eurot (koos käibemaksuga). Kassatsiooniastmes kantud menetluskulud on kokku 306,78 eurot, mille hüvitamise kohustus on Riigikohtu 30.04.2014 a otsuse kohaselt TÜ-l Rahe Grupp. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 2357,09 eurot, riigilõivu kulu 150 eurot ja kohtukuluna kohtutäituri kulu summas 112,40 eurot, kulud kokku on 2619,49 eurot. Menetluskulude hüvitamise kohustus on Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2013.a otsuse kohaselt pankrotihaldur Olev Kuklasel. Kostja I palub tunnistada menetluskulud täies ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks ning määrata menetluskulude suurus kindlaks summas 2926,27 eurot. Hagiga põhjustati kostjale R. U. liigset kohtuskäimist. Kuna tegemist oli keerulise kohtuvaidlusega, vajas kostja huvide kaitsmiseks lepingulise esindaja abi. Kostja esindaja teostas vajaminevaid õigusabitoiminguid tagamaks kostja põhjendatud huvide kaitse. Osutatud teenus oli tulemuslik, õigusabi oli kogu ulatuses põhjendatud ja kostja huvide kaitsel vajalik. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-57181. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palub määrata kindlaks menetluskulud suuruses 2926,27 eurot, välja mõista pankrotihaldurilt Olev Kuklase R. U. kasuks menetluskulud summas 2619,49 eurot ning TÜ-lt Rahe Grupp (pankrotis) R. U. kasuks menetluskulud summas 306,78 eurot.
3.TÜ Rahe Grupp (pankrotis) pankrotihalduri hinnangul on R. U. lepingulise esindaja käsitlus menetluskulude hüvitamise osas ekslik ning ei põhine seaduses sätestatule. PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Enne 24.03.2011 (ja hagi esitamise ajal) kehtinud PankrS § 541 lg 1 redaktsiooni kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Kehtiva PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Seega on pankrotiseaduses sõnaselgelt sätestatud, et pankrotivaraga seotud vaidlustes osaleb kohtumenetluses menetlusosalisena võlgniku asemel pankrotihaldur (Riigikohtu lahend 3-2-1-82-11). Olenemata alates 24.03.2011 kehtivast pankrotihalduri n-ö uuest staatusest, mille kohaselt loetakse menetlusosaliseks pankrotihaldur, mitte pankrotivõlgnik, on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik ehk TÜ Rahe Grupp (pankrotis). Seega kui kohtud on märkinud, et menetluskulud välja mõista pankrotihaldurilt Olev Kuklase kui menetlusosaliselt, sest seaduse järgi on menetlusosaliseks haldur, siis kohustuste kandjaks on ja saab olla siiski võlgnik TÜ Rahe Grupp (pankrotis), sest pankrotihaldur tegutseb pankrotipesa huvides. Antud käsitlus on kooskõlas PankrS § 541 lg-s 1 sätestatud ja Riigikohtu poolt väljendatud seisukohaga. Seega palub pankrotihaldur jätta rahuldamata R. U. taotlus
mõista menetluskulud välja osaliselt pankrotihaldurilt Olev Kuklase. Pankrotihaldur palub kohtul hinnata R. U. lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenuse mahtu ja määrata menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
4.Kostja leiab oma 13.10.2014 vastuses pankrotihalduri hinnangule, et Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2013.a otsuse kohaselt on maakohtus ja ringkonnakohtus avaldaja kantud menetluskulude hüvitamise kohustus pankrotihalduril. Kassatsioonkaebuses ei vaidlustanud pankrotihaldur resolutsioonis sisalduvat menetluskulude jaotust, mistõttu oli pankrotihaldur kassatsioonkaebuse esitamisel nõus sellega, et maa- ja ringkonnakohtus R. U. kantud menetluskulud jäävad pankrotihaldur Olev Kuklase kanda. Kostja on seisukohal, et pankrotihaldur Olev Kuklase menetluskulude kandmisest vabastamiseks puudub õiguslik alus, samuti ei selgita ta, kuidas saaks jõustunud kohtulahendi alusel menetluskulud välja mõista teisele isikult, kui kohtulahendis on otsustatud. Kostja leiab, et pankrotihaldur on rikkunud PankrS §-st 55 tulenevaid kohustusi ning PankrS § 63 näeb ette halduri vastutuse.
5.Pankrotihaldur esitas 13.10.2014 täiendava seisukoha kostja 13.10.2014 seisukohale. Pankrotihaldur on seisukohal, et R. U. lepingulise esindaja käsitlus menetluskulude hüvitamise osas ekslik ning ei põhine seaduses sätestatule ning pankrotihalduril puudus vajadus kohtulahendite vaidlustamiseks menetluskulude jaotuse osas, sest PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihalduri hinnangul ei võimalda PankrS § 541 lg 1 muud tõlgendust, kui pankrotihalduri poolt viidatut. Pankrotihalduri seisukoht ei põhine mitte tema isiklikul arvamusel, vaid pankrotiseaduses sätestatul ning kehtival kohtupraktikal. Antud küsimust on oma lahendites korduvalt käsitlenud ka Riigikohus, näitena lahendis nr 3-2-1-89-12. Antud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et kui tegemist oleks vastupidise olukorraga, kus hageja nõue oleks rahuldatud ning menetluskulud oleks jäänud kostjate kanda, ei oleks võimalike menetluskulude hüvitise osas õigustatud isikuks pankrotihaldur ning menetluskulusid ei oleks välja mõistetud pankrotihaldurile isiklikult, vaid ikkagi pankrotipesale. Seega oleks kirjeldatud olukorras pankrotihalduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste kandjaks võlgnik. Asjakohatu on siinkohal viide PankrS §-le 63, mis näeb ette pankrotihalduri vastutuse, kuivõrd R. U. avalduse raames ei ole esitatud nõue pankrotihalduri vastutusega seonduvalt. Küll peab pankrotihaldur vajalikuks märkida, et kõnealune tsiviilasja lahendamine kujunes lõppastmes juriidiliseks vaidluseks selles osas, kas pankrotihalduri esitatud nõue oli aegunud või mitte, kuivõrd puudus asjaomane selge regulatsioon, ning antud seisukoht sai lõpliku lahendi alles Riigikohtus. Eeltoodust tulenevalt palub pankrotihaldur kohtul hinnata R. U. lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenuse mahtu ja määrata menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses ning määrata kindlaks, et menetluskulud kuuluvad vastavalt PankrS § 541 lg-le 1 väljamaksmisele TÜ Rahe Grupp (pankrotis) poolt, kes on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
6.Kohus leiab, et R. U. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
7.Kohus võtab esmalt seisukoha, kellelt kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele. Kostja I on avalduses eristanud menetlusosalistena, kellelt menetluskulud välja tuleb mõista, pankrotihaldurit ja TÜ-d Rahe Grupp (pankrotis). Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille järgi on menetlusosaliseks küll pankrotihaldur, kuid PankrS § 541 lg-st 1 tulenevalt on
pankrotihalduri tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks, kellelt menetluskulud tuleb välja mõista, võlgnik ehk TÜ Rahe Grupp.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevalt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Käesolevas asjas jõustus otsus 30.04.2014. Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2013 otsusega jäeti maa- ja ringkonnakohtus R. U. poolt kantud menetluskulud pankrotihaldur Olev Kuklase kanda. Riigikohtu 30.04.2014 otsusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud TÜ Rahe Grupp (pankrotis) kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud, p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega.
9.TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Avalduse kohaselt on kostja I kohtukuluks riigilõiv summas 150 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2013 määrusega vabastati R. U. riigilõivu tasumisest apellatsioonikaebuse esitamisel osaliselt. Määruse kohaselt tuli R. U. tasuda riigilõiv summas 150 eurot kolme osamaksena. Asja materjalidest nähtub, et R. U. on tasunud riigilõivu summas 150 eurot kolme osamaksena (köide II, tl 107, köide III tl 38, 39). Kohtu hinnangul on kostja I poolt riigilõivu tasumine summas 150 eurot põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb välja mõista TÜ-lt Rahe Grupp R. U. kasuks. Kostja I on tasunud riigilõivu määruskaebuselt summas 400 krooni (s.o 25,56 eurot) (köide I, tl 106), mis on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud kulu ning tuleb välja mõista TÜ-lt Rahe Grupp. Määruskaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 20 järgi tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 400 krooni. Seega on kostja I põhjendatud ja vajalikud kohtukulud kokku summas 175,56 eurot (150 + 25,56).
10.Hagiavalduse esitamise ajal (17.11.2010) kehtinud TsMS 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule. Kostjat I esindas TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestas Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Riigikohus tunnistas määrusega nr 3-2-1-153-13 (resolutsiooni p-d 4, 5) põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“.
11.Eelnevast tulenevalt lähtub kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel üksnes TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt kulude põhjendatusest ning vajalikkusest. Kohtupraktika kohaselt (riigikohtu määrused nr 3-2-1-143-11 p 14; 3-2-1-65-13 p 17; 3-2-1115-13 p 25) on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks eelkõige õigusteenuse osutamise tasu, lisaks tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja
vajalikkuse hindamisel arvestada ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Samuti tuleb esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat I Advokaadibüroo Amos vandeadvokaat Kai Amos, olles kostja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja esindaja kulud maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 2357,09 eurot (koos käibemaksuga) ning riigikohtus summas 306,78 eurot (koos käibemaksuga). Arvetelt nähtub, et advokaadi tunnitasu on 102,26 eurot (ilma käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul mõistlik tasu ja hageja ei ole seda tunnitasu ka vaidlustanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud arve nr 2010247 järgi õigusteenuse osutamise kulu täielikult, arvestades vastuse ja määruskaebuse sisu ja mahtu, s.o kokku 4 tunni ulatuses summas (409,04 eurot, millele lisandub käibemaks 20%) 490,85 eurot. Määruskaebuselt tasutud riigilõivu vajalikkust hindas kohus lahendi jälgitavuse eesmärgil eraldi (käesoleva määruse p-s 9), kuivõrd tegemist on kohtukuluga, mitte lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tasuga. Kohus nõustub arve nr 2012158 järgi kostja seisukoha koostamise ajakuluga 3,5 tundi, kuid põhjendatud ei ole kohtuistungiks ettevalmistamine, nõupidamine ja esindus mahus 3 tundi. Kohtuistung kestis 1 tund ning ettevalmistamiseks vajalik ajakulu on kohtu hinnangul 1 tund. Seega on kokku põhjendatud arvest nr 2012158 tulenev ajakulu 5,5 tundi, s.o (562,43 eurot, millele lisandub käibemaks 20%) 674,92 eurot. Kohtu hinnangul on täies mahus põhjendatud arvete nr 2012176, 2013266 ja 2014068 järgi kostja esindaja kulud, s.o kokku (429,49+ 613,56 + 306,78) summas 1349,83 eurot (sh käibemaks). Eelnevast tulenevalt on vajalik ja põhjendatud õigusabikulu kokku summas (490,85 + 674,92 + 1349,83) 2515,60 eurot.
12.TsMS § 144 p 5 kohaselt on kohtuväliseks kuluks kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Avalduse kohaselt arestiti Tartu Maakohtu 18.11.2010 määrusega kostja R. U. varad, Riigikohus tühistas 30.04.2014 hagi tagamise. Kostja pöördus täituri poole vara arestist vabastamise avaldusega, kostja pidi maksma täitekulu vastavalt kviitungile. Kviitungi kohaselt tasus R. U. 112,40 eurot (köide III, tl 12. Kohtutäituri seaduse § 38 lg 4 kohaselt maksab hagi tagamise määruse täitmise eest, samuti hagi tagamise tühistamise korral kohtutäituri tasu isik, kes taotles hagi tagamise abinõu. Hagi tagamise abinõu taotles käesolevas asjas hageja. Seega tuleb kohtutäituri tasu summas 112,40 eurot välja mõista TÜ-lt Rahe Grupp.
13.Eeltoodud kohtu põhjendustest lähtuvalt rahuldab kohus kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-10-57181 menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2803,56 eurot (õigusabikulud 2515,60 eurot, riigilõiv 175,56 eurot ning kohtutäituri tasu 112,40 eurot). Kostja I on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt TÜ-lt Rahe Grupp (pankrotis). /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.