04. november 2011 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-30631
Tsiviilasi
OÜ F hagi OÜ RPG vastu laenulepingujärgsete kohustuste puudumise tuvastamiseks, hüpoteegiga koormamise lepingu ja hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu kehtetuse tuvastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatust hüpoteegi kande kustutamiseks vajaliku puudutatud isiku tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
42 309,51 eurot (662 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ F(registrikood XXX, asukoht XXX, kontaktaadress XXX), seaduslik esindaja HP(XXX) Kostja OÜ RPG(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja HO
Kohtustungi toimumise aeg
27.09.2011
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja HP Kostja seaduslik esindaja HO
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ F hagi OÜ RPG vastu laenulepingujärgsete kohustuste puudumise tuvastamiseks, hüpoteegiga koormamise lepingu ja hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu kehtetuse tuvastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatust hüpoteegi kande kustutamiseks vajaliku puudutatud isiku tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud mõista täies ulatuses (100%) välja OÜ F OÜ RPG kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb kostjal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Hageja palub tuvastada, et hagejal puuduvad 22.12.2009 laenulepingu järgi kostja ees kohustused, tuvastada, et Tallinna notari Ülle-Riin R tõestatud, notari ametitegevuse raamatu registri number 3920 all registreeritud 28.12.2009 hüpoteegiga koormamise leping ja hüpoteegi seadmise asjaõigusleping on kehtetud, tunnistada lubamatuks sundtäitmine Tallinna kohtutäituri Kristiina F täiteasjas nr XXX ning tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosast nr XXX hüpoteegi kande, st hüpoteek summas 620 000 krooni ehk 39 625,22 eurot kostja kasuks koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, kustutamiseks ja välja mõista kostjalt menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes TsÜS § 68 lg 5, § 84 lg 1, § 86 lg 1, § 90 lg 1, § 91, § 96 lg 1, § 98 lg 1, § 138 lg 1 ja 2, VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101 lg 3, § 110 lg 1, § 396 lg 1, AÕS § 642, § 65 lg 1, § 325 lg 1, § 349 lg 1.
2.22.12.2009 sõlmisid pooled laenulepingu, mille järgi pidi kostja andma hagejale laenu summas 600 000 krooni sularahas hiljemalt 22.12.2009 (tl 20-21). Tegelikkuses kostja hagejale nimetatud summas laenu ei andnud ehk kostja jättis hageja ees oma kohustuse täitmata. Hageja on seisukohal, et laenulepingu eesmärgiks ei olnudki laenu andmine ning, et leping on heade kommete vastane, kuna kostja sooviks oli ainult hagejale kohustuse tekitamine kostja ees nimetatud laenusumma ulatuses, mistõttu sundis kostja hageja seaduslikku esindajat HP laenulepingut allkirjastama. Samuti on kahtlane, miks tuli laen anda sularahas, aga tagastada pangaülekandega. Eeltoodust tulenevalt on laenuleping tühine.
3.28.12.2009 sõlmisid pooled hüpoteegiga koormamise lepingu, mille kohaselt seadis hageja kostja kasuks korteriomandile aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) hüpoteegi hüpoteegisummaga 620 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (tl 22-32). Hüpoteegiga pidid olema tagatud kõik kostja nõuded hageja vastu, mis tulenevad nende vahel 22.12.2009 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Nimetatud kanne tehti kinnistusraamatusse 18.01.2010 (tl 33-32). Kuna kostjale oli teada, et 22.12.2009 laenulepingut ei ole kostja poolt täidetud ega plaanitagi täita, siis on hüpoteegi koormamise leping ja hüpoteegi seadmise asjaõigusleping tühised. Kostja teadis, et kostjal ei ole seoses kõnesoleva laenulepinguga hageja vastu mingeid nõudeid, siis ei olnud vajadust või põhjust koormata hageja korteriomandit kostja kasuks hüpoteegiga, et siis sellega tagada hageja suhtes laenulepingujärgset nõuet ning, kuna asjaõigusleping on kehtetu, siis on ebaõige ka kinnistusraamat kanne, kuna puudub nõue, mida hüpoteegiga tagada. Hageja on seisukohal, et hüpoteegi tehingu tegemise eesmärk oli heade kommete vastane ning on seetõttu tühine ehk kehtetu.
4.Hageja märgib, et nimetatud tehingute tegemine ei olnud hageja vaba tahe, mis oli ka kostjale teada, vaid nende tehingute tegemiseks oli hageja seaduslik esindaja H. P sunnitud, mis seisnes ähvarduses, et hageja juhatuse liige H. P võidakse ära tappa ning, et H. P alaealise lapsega võib midagi halba juhtuda, kui H. P ei tee kõnealuseid tehinguid. Samuti seondus sund õigusvastase vägivallaga, mis seisnes selles, et ca nädal enne tehingute tegemist löödi hageja seaduslikku esindajat H. P korduvalt, soovides kallutada hagejat ülalmärgitud tehinguid tegema. Ähvardajateks ja vägivallatsejateks olid kostja juhatuse liige HO ja LK. Lisaks võeti hageja juhatuse liikmelt ära Yamaha mootorratas, milleks nõuti H. P volitust, LCD teler Vestel, muusikakeskus JVC, fotoaparaat Pentax ja sularaha 9 500 krooni, mis pidi olema esialgsete kulude katteks. Ähvardus ja vägivald oli hageja seadusliku esindaja suhtes vahetu ja tõsine, et ei jätnud hageja seaduslikule esindajale mõistlikku valikut, kui vaid teha seda, mida nõuti. H. P ei olnud võimeline H. O ja L. K vastu astuma, kuna viimased on H. P füüsiliselt tugevamad, samuti hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt on H. O seotud kuritegeliku maailmaga.
5.19.04.2010 esitas kostja Tallinna kohtutäiturile Kristiina F täitmisavalduse seoses kõnesoleva nõudega summas 600 000 krooni. Kostja soovis, et pöörataks täitmisele 22.12.2009 laenuleping, mis on tagatud hüpoteegiga (tl 8, 35-36).
2-10-30631
6.25.06.2010 esitas hageja kostjale tühistamisavalduse, millega hageja tühistas 22.12.2009 laenulepingu ning 28.12.2009 hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, kuna on seisukohal, et hagejal puuduvad kostja ees kohustused ning, et nimetatud lepingud on tühised ja kehtetud (tl 37-38).
7.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja ei ole tõendanud laenu üleandmist sularahas 22.12.2009. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et kostjal üldse oli raha summas 600 000 krooni, millises ulatuses hagejale laenu anda. Samuti märgib hageja, et korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, müügileping ei puutu antud vaidlusesse ning kostja ei ole notarile kinnitanud, et on kostjalt saanud sularahas laenu summas 600 000 krooni. Hageja leiab, et tal ei olnud kohustus pöörduda politsei poole või esitada avaldus lepingust taganemiseks või ülesütlemiseks, need on lihtsalt hageja õigused.
8.Hageja seaduslik esindaja H. P ei ole allkirjastanud 22.12.2009 võlakirja. Võlakirja näol ei ole tegemist usaldusväärse dokumendiga. Lisaks juhib hageja tähelepanu, et kostja ei esitanud võlakirja hagi vastuse lisana, kui nimetatud võlakiri oleks olnud olemas, siis oleks kostja juhtinud sellele tähelepanu koheselt ning oleks märkinud, et laenu üleandmise kohta sularahas allkirjastati võlakiri. Kostja on oma vastuses märkinud vaid, et 22.12.2009 allkirjastati laenuleping. Võlakirja ei ole esitatud ka täitemenetluses. Samuti juhib hageja tähelepanu, et võlakiri on allkirjastatud kahel korral ning seejuures ei lähe allkirjad omavahel kokku ning võlakirjas on märgitud, et raha saamist kinnitatakse ühe allkirjaga. Imelik on ka see, et võlakirjas on märgitud laenu tagastamise kuupäev, kuigi nimetatud on fikseeritud laenulepingus. Märkimata on ka, kes on võlakirja koostanud.
9.Kostja 2009 majandusaasta aruandest nähtub, et seisuga 31.12.2008 oli kostjal bilansi järgi raha summas 54 369 krooni, kuid laenu andmiseks olnuks vaja 600 000 krooni. Majandusaasta aruanne ei tõenda, et kostjal oli 22.12.2009 kassas sularaha vähemalt 600 000 krooni. 2009 majandusaasta rahavoogude aruandest nähtub, et 2009 on antud laene 637 500 krooni eest ning lisas 2 on märgitud antud laenud summas 634 500 krooni, mis ei lange aga kokku hagejale antud väidetava laenu summaga. Kostja 2009 raamatupidamise aastaaruande lisast 9 nähtub asjaolu nagu oleks kostja juhatuse liige andnud kostjale laenu 622 000 krooni, mis ei ole samuti hagejale antud väidetava laenu summa. Järelikult oli tegu muude kostja antud laenudega. Kostja 2009 majandusaasta aruande tegevusaruande järgi tegeles kostja põhiliselt võlgade sissenõudmisega. Kostja 2009 tulud on katnud vaevalt ettevõtte kulud, seega olnuks usutavam, et kostja võis võtta enda juhatajalt laenu kostja enda majandustegevuse finantseerimiseks. Kostja 2009 bilansi järgi on kostjal 31.12.2009 seisuga laenukohustusi summas 626 500 krooni, aasta varem selliseid kohustusi kostjal ei olnud. Kostja 2010 majandusaasta aruandest (tl 128-1422) nähtub, et kostjale on tagastatud laene 43 500 krooni ning 2010 lõpu seisuga on laene veel tagasi saada 594 000 krooni ulatuses. Hageja kostjale laenu tagastanud ei ole, mistõttu, kuna laenu summa on alla 594 000 krooni, siis on kostjale tagastanud laenu keegi teine ning kostja antud laenud summas 637 500 krooni ei kajasta hagejale antud laenu. Kostja vastuväited
10.Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et hagi on põhjendamata ja palub jätta hagi rahuldamata.
11.22.12.2009 sõlmisid pooled laenuleping, mille kohaselt andis kostja samal päeval hagejale sularahas laenu summas 600 000 krooni tähtajaga 22.03.2010. Laenuleping oli allkirjastatud poolte seaduslikke esindajate poolt. Hageja esindaja sai sularahas kostja esindajalt laenusumma täies ulatuses, seega ei ole kostjale teada ja kostja ei saagi olla teadlik, kas hageja ise või hageja esindaja käsutasid nimetatud laenusummat. Kostja leiab, et kui hageja esindaja ei kandnud hageja arveldusarvele või ei toonud sularahas laenatud raha, siis nimetatud asjaolu ei tähenda, et hageja pole laenu saanud.
12.28.12.2009 ostis hageja korteriomandi asukohaga XXX, Tallinna, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr XXX. Koos nimetatud korteriomandi ostmisega allkirjastasid pooled hüpoteegiga koormamise lepingu, isikliku kasutusõiguse kustutamise avalduse, korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu
2-10-30631 ning asjaõiguslepingu, mis oli koostatud ja kinnitatud Tallinna notar Ülle-Riin R notaribüroos ja mis on kantud notari ametitegevuse raamatu registri nr 3920 all. Notariaalse lepingu punktist 2.1 nähtub, et müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga 350 000 krooni, mis on müüjale tasutud panga ülekandega enne käesoleva lepingu sõlmimist ja mille saamist kinnitab müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul. Hageja ei ole tõendanud, kust hageja sai 350 000 krooni ajal mil hageja väidete kohaselt puudus hagejal majandustegevus. Samuti kinnitas hageja notariaalse lepingu allkirjastamisel notarile, et sai raha kostjalt, kui hageja ei oleks raha saanud, siis oli hagejal võimalik sellest notarit teavitada.
13.Kostja on seisukohal, et hageja väited, et hageja seaduslik esindaja oli sunnitud allkirjastama ülalmärgitud lepingud vägivalla ähvardusel või hageja seadusliku esindaja ja hageja seadusliku esindaja alaealise lapse tapmise ähvardusel, on alusetud ja tõendamata. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja seaduslik esindaja ei pöördunud sellisel juhul politsei poole oma elu või oma lapse elu kaitseks. Laenulepingu ja notariaalse lepingu sõlmimise vahele jäi kuus päeva, mille jooksul oli hageja seaduslikul esindajal võimalik pöörduda politsei poole kriminaalasja alustamiseks kostja seadusliku esindaja vastu, keelduda laenulepingust esitades kostjale avalduse lepingu ülesütlemise kohta seoses kostja kohustuse rikkumisega või taganeda lepingust, esitades kostjale avalduse laenulepingust ülesütlemise kohta, mida hageja seaduslik esindaja teinud ei ole. Kostja on seisukohal, et hageja ei soovi tagastada laenu summas 600 000 krooni ning tahab jätta endale korteriomandi, mistõttu mõtles hageja välja, et allkirjastas lepingu ähvarduste teel.
14.Kostja ootas kuni 18.04.2010 hagejalt laenu tagastamist kuigi laenu tagastamise tähtaeg lõppes 22.03.2010. 19.04.2010 pöördus kostja täitmisavaldusega kohtutäitur Kristiina F poole, kes alustas täitemenetluse hageja suhtes. 24.04.2010 saadeti hagejale korduv meeldetuletus, milles kostja palus hagejat tagastada kostja arveldusarvele laenatud raha aga samuti oli märgitud laenu tagastamata jätmise tagajärjed (tl 91-92), kuid hageja meeldetuletusele ei reageerinud.
15.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et kostja väljastas hagejale laenu summas 600 000 krooni oma kassast, mis on kajastatud ka 2009 majandusaasta aruandes (tl 101-112). Laenu saamise kohta allkirjastas hageja seaduslik esindaja võlakirja, millega kinnitas laenu saamist (tl 100). Kohtuotsuse põhjendus
16.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, uurinud originaal lepinguid ja originaal võlakirja ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
17.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
18.Kohus on tuvastanud ja poolte vahel puudub vaidlus, et 22.12.2009 sõlmisid pooled laenulepingu (tl 20-21). Samuti puudub vaidlus, et 28.12.2009 sõlmisid pooled ja SM notariaalse isikliku kasutusõiguse kustutamise avalduse, korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingu (tl 22-32). 18.01.2010 kanti kinnistusraamatusse hageja korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn, sisse hüpoteek summas 620 000 krooni kostja kasuks, kohustusega kinnistu igakordsel omanikul alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (tl 33-34).
19.Poolte vahel on vaidlus lepingute kehtivuse üle ning asjaolu üle, kas hageja on kostjalt saanud laenu 600 000 krooni.
20.Hageja väitel on 22.12.2009 leping sõlmitud ähvarduste teel, mistõttu on leping tühine ja kehtetu algusest peale, mistõttu ei olnud ka vajalik 28.12.2009 sõlmitud notariaalne hüpoteegi seadmise leping, millega seati hüpoteek kostja kasuks summas 620 000 krooni hagejale kuuluvale kinnistule
2-10-30631 asukohaga XXX, Tallinn. Samuti ei ole hageja kostjalt saanud laenu summas 600 000 krooni. Kostja nimetatud väidetega ei nõustu ning leiab, et väited on alusetud, kuna kostjal oli õigus pöörduda sellisel juhul politsei poole, või leping üles öelda, kui hageja laenu ei saanud või lepingust tagastanud. Kostja leiab, et laenu andmist lisaks lepingutele tõendavad 22.12.2009 võlakiri ja kostja 2009 majandusaasta aruanne. Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 90 lg 1 alusel tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 96 lg 1 sätestab, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega, leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et 22.12.2009 laenuleping on allkirjastatud ähvarduste ja vägivalla teel. Hageja allkirjad laenulepingul ei sisalda tunnuseid, mis viitaksid allkirjade kirjutamist ebatavalises psühho-füsioloogilises seisundis sh allkirjade kirjutamist vägivalla survel. Kohus uurinud politsei poolt kohtule esitatud 22.12.2009 laenulepingu originaali, on tuvastanud, et laenulepingul olev hageja seadusliku esindaja poolt kirjutatud allkirjad on kirjutatud tavapärases seisundis ning ei esine kõrvalkaldeid, mis viitaksid asjaolule, et isikul on hirm, et isikut on ähvardatud ja isiku kallal on kasutatud vägivalda allkirjade andmise ajal. 27.09.2011 kohtuistungil poolte antud selgitustest ilmnes, et kostja seaduslik esindaja ööbis pärast laenulepingu sõlmimist hageja seadusliku esindaja pool ning pooled käisid koos poes misjärel pruukisid koos alkoholi (tl 155). Kostja esindaja kohtuistungil selgitas, et pooled kavandasid ühist äri. Hageja esindaja ei vaielnud kohtuistungil sellele vastu. Kohus leiab, et ei ole usutav, et kostja seaduslik esindaja oli eelnevalt ähvardades ja kasutades vägivalda sundinud hageja seaduslikku esindajat allkirjastama laenulepingut ja pärast poodi minema. Kohus ei tuvastanud, et hagejal puudus tahe 28.12.2009 notariaalse isikliku kasutusõiguse kustutamise avalduse, korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et hageja soovis korteriomandit asukohaga XXX, Tallinn osta. Hageja esindaja ei selgitanud veenvalt miks ta allkirjastas lepingu kui ta ei soovinud korteriomandile seada hüpoteeki. Hageja esindajal oli võimalus sellest notarit teavitada, mida hageja ei teinud. Hageja esindaja on lepingu sõlmimisel notarile kinnitanud, et ta sai kostjalt laenu 22.12.2009 sõlmitud laenulepingu alusel. Ei ole usutav väide, et hageja avastas pool aastat hiljem peale lepingu sõlmimist, et hagejal puudus tahe lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et hageja tahte puudumine lepingu sõlmimisel on otsitud põhjus pärast täitemenetluse algatamist (tl 8). Samuti oli hageja seaduslikul esindajal võimalus pöörduda politsei poole, mida hageja seaduslik esindaja ei teinud mõistliku aja jooksul. Hageja esitas avalduse politseile alles mais 2011, seega 1,5 aastat hiljem (tl 150). Kohus nõustub hagejaga, et pöördumine politsei poole on hageja õigus mitte kohustus. Kohus leiab, et hageja esindaja selgitused, selle kohta, et pärast vestlust pool aastat hiljem ühe juristiga julges ta pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja 1,5 aastat hiljem politsei poole, näitavad, et hageja väited ähvarduste ja vägivalla kohta ei ole veenvad. Kohus nõustub, et 22.12.2009 võlakiri (tl 100) ei ole usaldusväärne tõend. Võlakiri on koostatud mõistliku inimese arusaama järgi vorminõudeid järgimata. Kohus tutvudes politseilt saadud originaal võlakirjaga, tuvastas, et võlakiri on vormistatud 1/3-le A4 paberilehele, mille vasakus ääres on 2 auku (augustatud augurauaga), mille käsikirjateksti on kirjutanud kostja esindaja. Eeltoodut
2-10-30631 kinnitas kostja esindaja kohtuistungil allkirjaga protokollis (tl 157). Võlakirja alumises jaotises on hageja esindaja 2 allkirja. Toimikus oleva võlakirja suurus eksitav, kuna koopia (tl 100) on tehtud A4 paberilehele. Kohus eelnevalt võrrelnud hageja esindaja vaidlustatud ja toimikus olevaid allkirju leiab, et võlakirjal olevad allkirjad on kirjutanud hageja esindaja. Kostja ei esitanud kohtuistungil veenvaid selgitusi selle kohta miks võlakiri on vormistatud väikesele paberilehele käsikirjaliselt, samas, kui laenuleping oli vormistatud A4 paberile trükitult. Mõlemad dokumendid esitati hageja esindajale allkirjastamiseks üheaegselt. Veenvaid selgitusi ei saanud kohus kostjalt mis põhjusel on võlakirjal 2 hageja esindaja allkirja. Usutav ei olnud ka kostja esindaja selgitus miks pisike paberileht (võlakiri) on augustatud ja lepingud ei ole. Kohus leiab, et ei ole usutav, et kostja hoidis lepinguid lahtiste lehtedena ja võlakirja eraldi kaustas. Samuti jääb võlakirjast mulje, et võlakiri on koostatud paberile, mis on osa teisest dokumendist, millel oli juba eelnevalt hageja allkirjad olemas. Kohtul on alust arvata, et võlakirja tekst on kirjutatud pärast allkirjade kirjutamist. Kohus leiab, et sõltumata sellest, et võlakirjale on kaks allkirja kirjutanud hageja esindaja, ei ole võlakiri usaldusväärne tõend, mis aga ei tee olematuks ja tühiseks 22.12.2009 laenulepingut ja 28.12.2009 notariaalselt sõlmitud isikliku kasutusõiguse kustutamise avaldust, korteriomandi müügilepingut, hüpoteegiga koormamise lepingut ning asjaõiguslepingut, millele on alla kirjutanud hageja esindaja. Eeltoodu lepingu punktis 4.2 kinnitab hageja 22.12.2009 sõlmitud laenulepingu olemasolu kostjaga. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ei ole kostjalt sularahas laenu summas 600 000 krooni saanud. Hageja on ostnud 28.12.2009 korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn 350 000 krooni eest, tõendamata, kust hageja on ostuks raha saanud, kui hageja on ise tõendanud, et hagejal puudus samal ajal majandustegevus (tl 9-17). Samuti on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et hageja ei ole saanud raha kinnistu asukohaga Aiandi tee 5, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond eest (tl 156). Seega on veenvam, et kostja on andnud hagejale laenu summas 600 000 krooni. Samuti nähtub kostja 2009 majandusaasta aruandest, et kostjal oli võimalus laenu andmiseks ning laenu andmine on kajastatud ka majandusaasta aruandes (101-112). Asjaolu, et kostja on andnud laene välja suuremas ulatuses kui 600 000 krooni ei tähenda, et kostja ei andnud hagejale laenu summas 600 000 krooni. Kostja majandusaasta aruandest ka nähtub, et kostja tegevusalaks on võlgnevuste ja võlgnikeha tegelemine, seega on mõistlik, et majandusaasta aruandes on kajastatud suuremas hulgas antud laene.
21.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 22.12.2009 laenuleping ja 28.12.2009 notariaalselt sõlmitud isikliku kasutusõiguse kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ning asjaõigusleping on kehtivad ning hagejal on 22.12.2009 laenulepingust tulenevad kohustused kostja ees, mistõttu tuleb hageja nõuded, tuvastada, et hagejal puuduvad 22.12.2009 laenulepingu järgi kostja ees kohustused ja tuvastada, et Tallinna notari Ülle-Riin R tõestatud, notari ametitegevuse raamatu registri number 3920 all registreeritud 28.12.2009 hüpoteegiga koormamise leping ja hüpoteegi seadmise asjaõigusleping on kehtetud, jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab eelnimetatud hageja nõuded rahuldamata, siis puudub ka alus nõude, tuvastada kostja kohustus teha tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosast nr XXX hüpoteegi kande, st hüpoteek summas 620 000 krooni ehk 39 625,22 eurot kostja kasuks koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, kustutamiseks, rahuldamiseks.
22.Täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1 alusel võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja palub tunnistada kehtetuks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine. Kohus on tuvastanud, et 28.12.2009 sõlmisid pooled hüpoteegiga koormamise lepingu, mille kohaselt seadis hageja kostja kasuks korteriomandile aadressil XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) hüpoteegi hüpoteegisummaga 620 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga pidid olema tagatud kõik kostja nõuded hageja vastu, mis tulenevad nende vahel 22.12.2009 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest (tl 22-32). Kanne tehti kinnistusraamatusse 18.01.2010 (tl 33-32). Kohus on tuvastanud, et 19.04.2010 esitas kostja Tallinna kohtutäiturile Kristiina F täitmisavalduse hüpoteegiga tagatud
2-10-30631 nõude sissenõudmiseks summas 600 000 krooni seoses Tallinna notar Ülle-Riin R 28.12.2009 notariaalsete dokumentidega nr 3920 (tl 35-36). Täitmisteade on hagejale kätte toimetatud (tl 8). Eelnevalt on kohus leidnud, et 22.12.2009 laenuleping ja 28.12.2009 notariaalselt sõlmitud isikliku kasutusõiguse kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ning asjaõigusleping on kehtivad ning hagejal on 22.12.2009 laenulepingust tulenevad kohustused kostja ees. Tulenevalt 22.12.2009 sõlmitud laenulepingu punktidest 2.1 ja 2.2 kohustus hageja laenu tagastama hiljemalt 22.03.2010, mille tagastamist hageja ei ole tõendanud, seega oli kostjal õigus esitada täitmisavaldus 19.04.2010 kohtutäiturile hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Seega on kostjal hageja vastu kehtiv nõue ning kohtule ei ole esitatud põhjendusi ja tõendeid, mille kohaselt oleks sundtäitmine lubamatu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks rahuldamata. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagihind on tulenevalt hagi esitamisel esitatud nõuetest ja 08.09.2010 Tallinna Ringkonnakohtu määrusest 662 000 krooni ehk 42 309,51 eurot. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.