Tsiviilasi nr 2-09-61380
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-61380
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Kxxx Lxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
1 795,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (registrikood xxxxxxxx, asukoht Tornimäe 2 Tallinn 15010); esindaja: Piret Kangur (asukoht Ülikooli 2 Tartu 50099, epost: [email protected]); Kostja: Kxxx Lxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
12. oktoober 2011.a.
AS SEB Pank hagi Kxxx Lxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Kxxx Lxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks 3 447 (kolm tuhat nelisada nelikümmend seitse) eurot 66 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on lepingust nr A010012944 tulenev põhiosa võlgnevus 1 795,47 eurot, intress 90,82 eurot ja põhiosa viivis (kuni 11.10.2011) 1 177,90 eurot. Mõista välja Kxxx Lxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks viivis 16% põhinõudelt (1 795,47 eurot) alates 12.10.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Kxxx Lxxxxx kanda. Mõista välja Kxxx Lxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks 416.70 (nelisada kuusteist ) eurot 70 senti tasutud riigilõivu katteks.
1 (4)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
AS SEB Pank esitas 23.11.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxx Lxxxxx vastu võlgnevuse 44 355,96 krooni saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 10.12.2009.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 15.04.2010. Võlgnik Kxxx Lxxxx esitas 30.04.2010.a. nõudele vastuväite. 22.10.2010.a. määrusega anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS SEB Pank esitas 12.11.2010.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Kxxx Lxxxxx vastu võlgnevuse 44 632,56 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 28 092,96 krooni põhiosa, 1 421,04 krooni intress ning 842,79 krooni 23.11.2009.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohtuistungil 11. oktoobril 2011.a. esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevus 3 447,66 eurot, millest 1 795,47 eurot moodustab põhiosa võlgnevuse, 90,82 eurot moodustab intressivõlgnevuse ja 1 177,90 eurot moodustab viiviste võlgnevuse (kuni 11.10.2011). TsMS § 367 alusel mõista välja viivis alates 12.10.2011 16% põhinõudelt aastas kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Menetlusdokumente on püütud hageja taotlusel (tl.65) kostjale kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Hageja tasus selleks riigilõivu 26.84 eurot (tl.67). Kohtutäitur on kolmel korral üritanud kostjale hagimaterjale allkirja vastu kätte toimetada, kuid see ei ole õnnestunud. 12.08.2011.a. on hagimaterjalid jäetud xxxxxxxxxxxxxxxx KÜ postkasti, kuna majja sissepääs on takistatud fonolukuga ning teavitatud KÜ juhatuse liiget, kes lubas toimetada materjali krt xx postkasti, kus elab Kxxx Lxxxxx (lk 76). Menetlusdokumendi kättetoimetamise korteriühistu kaudu näeb ette TsMS § 322 lg.2. Hageja taotles menetlusdokumendi kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tl.46), kuna muul viisil kättetoimetamine ei ole õnnestunud, tasus riigilõivu 6.39 eurot (tl.48). Kohus määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. (lk 80-81) ning e-posti teel. Kostja on kohtukutse epostiga kätte saanud (lk 82). 12.10.2011.a kohtuistungile ilmus hageja esindaja. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja esindaja esitas istungil hagiavalduse täienduse seisuga 11.10.2011. Hageja sõnul on kostja viimase makse teinud 2007.a. juunis. Kostjaga üritati kontakti saada, kuid ei saadud. 2009.a.
2 (4)
novembris esitas hageja maksekäsu avalduse, millele kostja vastu vaidles. Hageja taotles kohtult tagaseljaotsuse tegemist.
Hageja on taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg.1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 17.12.2001.a sõlmitud püsimaksega krediitkaardi lepingust nr A010012944 summas 15 000 krooni intressimääraga 16% aastas, kohustusega tasuda igakuiselt maksepäeval vähemalt kohustusliku tagasimakse summa s.o 500 krooni. Pangakaardi krediidilimiiti suurendati kostja avalduse alusel 17.08.2003.a. summani 28 000 krooni, kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt kohustusliku tagasimakse summa 1400 krooni. 03.10.2007.a. lõppes leping automaatselt võlgnevuse tõttu. Pooltevaheline suhe on laenusuhe, mida reguleeritakse vastavalt VÕS §-le 396, seejuures laenuks (AS Eesti Ühispank tingimuste p.1.13 järgi) loetakse krediidilimiidi kasutatud osa, mille konto omanik peab pangale tagastama kohustuslike tagasimaksetena ja /või lepingu lõppemisel või lõpetamisel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelises lepingus on (tl.11) kokku lepitud intressimäär 16% aastas. Laenumaksete aruandest (tl.14-16) nähtub, et põhivõlgnevus on 28092.96 krooni, viivistevõlgnevus 14275.77 krooni, intressivõlgnevus 1421,04 krooni ja teenustasud (see on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv) 842.79 krooni. Kohtuistungipäevaks on hageja arvutanud nõuded kehtivas valuutas eurodes ja arvutanud viiviste võlgnevuse seisuga 11.10.2011 1177.90 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ja need loetakse TsMS § 413 lg.1 järgi kostja poolt omaksvõetuks. Hagi tuleb rahuldada.
3 (4)
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud, s.h. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 383,47 eurot. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud menetluskulude välja mõistmine kohtuotsusega, kuna hageja on seda taotlenud ja menetluskulude andmed on toimikus olemas. Riigilõivu on selles menetluses tasutud kokku 416.70 eurot järgmiselt: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 842,79 krooni ehk 53,86 eurot (tl.29,15); riigilõiv hagiavalduse esitamisel 5157,21 krooni (tl.17) ehk 329,61 eurot; riigilõiv teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni (tl.48) ehk 6,39 eurot; riigilõiv menetlusdokumentide kättetoimetamiselt kohtutäituri vahendusel 26.84 eurot (tl.67), kõik riigilõivud kokku 416.70 eurot. Hageja poolt menetluses tasutud riigilõivud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 416.70 eurot. Kohtutäitur on teinud tasu väljamõistmise otsuse (tl.75) ja selle alusel on koostatud kohtu määrus.
Kohtunik Ülle Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.