Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud SSOÜ (likvideerimisel) esitas 22.08.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. 30.08.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse 17.05.2010 ärinime SH OÜ all. Võlgniku asutajateks ja osanikeks on MK(isikukood XXX), HP(isikukood XXX) ja PP(isikukood XXX). Osakapitali suurus on kokku 2 682,00 eurot. Alates osaühingu asutamisest oli võlgnikul neli juhatuse liiget: kõik eespool nimetatud osanikud ja SS (isikukood XXX).Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt tegutses võlgnik IT-ettevõtjana ning osutas tarkvaraarenduse teenuseid. Ajutine haldur on märkinud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul täitmata rahalised kohustused võlgniku töötajate ees (kokku 12 töötajat). Viidatud kohustuste summa on 25 441,00 eurot. Täiendavalt võlgneb pankrotivõlgnik OÜ-le S 135,00 eurot ning ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksuvõla suuruseks on 66 908,09 eurot. Võttes arvesse eespool toodut, on ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlausaldajate nõuete kogusuuruseks vähemalt 92 454,09 eurot. Ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ning seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Lisaks eeltoodule peab ajutine haldur vajalikuks esile tuua, et võlgniku asutamisel tasuti võlgniku arvelduskontole AS SEB Pangas osakapitali sissemaksena 42 000,00 krooni, mis vastab 2 684,29 eurole, kuid osakapitali on juhatuse liige MK arvelduskontolt sularahas 18.05.2010 välja võtnud. Seetõttu on ajutine haldur märkinud, et võlgnikul võib olla rahaline nõue MK vastu summas 2 684,29 eurot. Antud nõude rahuldamise tõenäosus on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Täiendavalt peab ajutine haldur võimalikuks, et võlgnik on toime pannud ka KarS § 384 nimetatud kuriteo (maksejõuetuse põhjustamine), mis seisneb ühtede võlausaldajate (võlgniku töötajad) eelistamises teisele (maksuhaldur). Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 816,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Halduri tunnitasu suurus on 96 eurot, haldur töötas 8,5 tundi. Eespool nimetatud tasus sisalduvad ka ajutise halduri aruande koostamiseks tehtud kulutused (tutvumine kinnistusraamatu ja äriregistri andmetega, sõidukulud, bürookulud) – st nimetatud kulutuste kindlaks määramist ajutine haldur eraldi ei nõua. 21.09.2011 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 1 500 eurot. Ajutine haldur leidis, et kuriteo tunnustega teo olemasolu tuvastatud ei ole. 26.09.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 1 500 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 26.09.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. 11.10.2011 saabus kohtule aga Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) taotlus võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2009 otsuses nr 3-3-1-75-09 on märgitud, et juriidilise isiku maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus maksuvõla eest lõpeb juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega. Kui maksuhalduri vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Antud juhul on maksuhaldur alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute

väljaselgitamiseks eesmärgiga koostada vastutusotsus. Seetõttu palub maksuhaldur pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni ja enne seda lubada äriregistrist kustutamine üksnes maksuhalduri nõusolekul. 13.10.2011 kirjaga palus kohus taotluse kohta menetlusosaliste seisukohta. Seoses taotluse lahendamisega lükkas kohus lahendi tegemise antud asjas edasi (kohtuistungil määras kohus lahendi tegemist kuupäevaks 14.10.2011). 20.10.2011 vastuses oli haldur taotlusega nõus. Võlgnik vaidles taotlusele vastu. Maksumenetlus on haldusmenetlus. Võlgnikule ei ole teada, et maksuhaldur oleks haldusmenetluse alustamisest menetlusosalisi teavitanud. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendit vastutusmenetluse alustamise kohta. Seetõttu on taotlus paljasõnaline. Võlausaldaja ei saa taotluse esitamisel tugineda asjaoludele, mida ei eksisteeri. Puudub põhjendus, miks likvideerimise tähtaega tuleb pikendada just 6 kuu võrra. Kohtu seisukoht Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul mistahes vara puudub ja võlgniku kohustuste suuruseks on kokku vähemalt 92 454,09 eurot. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole. Ajutine haldur on oma aruandes esile toonud, et võlgniku asutamisel tasuti võlgniku arvelduskontole AS SEB Pangas osakapitali sissemaksena 42 000,00 krooni, mis vastab 2 684,29 eurole, kuid osakapitali on juhatuse liige MK arvelduskontolt sularahas 18.05.2010 välja võtnud. Seetõttu märgib ajutine haldur, et võlgnikul võib olla rahaline nõue MK vastu summas 2 684,29 eurot. Antud nõude rahuldamise tõenäosus on vähetõenäoline. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus rasket juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõttes. Raske juhtimisviga seisneb äriplaani puudumises ning riiklike maksude maksmata jätmises, millest tekkis maksuvõlg 66 908 eurot, mis takistas võlgniku edasist majandustegevust. Sellega on võlgniku juhatus jätnud järgimata käibes vajaliku hoole, s.o tegemist on raske hooletusega. Ajutine haldur ei ole tuvastanud üheselt pankrotikuriteo tunnuseid. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi „kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. /.../ Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.“ Taotluse on esitanud Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu). Haldur on tuvastanud, et võlgnikul on maksuvõlad. Seega on Eesti Vabariik võlausaldaja ning pankrotimenetluse osaline (PankrS § 8 lg 3). Kohus leiab, et võlausaldaja on õigustatud isik PankrS § 29 lg 8 mõttes ning tal on õigus taotlust esitada. Võlgnik ei pea võlausaldaja taotlust põhjendatuks, kuna võlgnikul ei ole infot maksumenetluse alustamise kohta. Võlausaldaja on aga kinnitanud, et on menetlust alustanud. Sõltumata sellest, et võlgnik ei ole teadet menetluse alustamise kohta saanud peab kohus võlausaldaja kinnitust menetluse alustamise kohta piisavaks, sest kohtul puudub alus selles väites kahelda. Seetõttu ei ole võlgniku vastuväide kohane. Arvestades haldusmenetluse võimalikku kestust on likvideerimise pikendamine 6 kuu võrra kohtu arvates põhjendatud. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 816 eurot, millele lisandub 33% sotsiaalmaks summas 269,28 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Halduri tunnitasu määr on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 816 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 269,28 eurot. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Haldur palub selleks isikuks määrata Peeter Pappel, kes on haldurile kinnitanud, et on nõus dokumentide hoidmisega. Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.