Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX XXX Kohustused: XXX XXX Võlgnikul panditavat vara ei ole. Kohutätiturite ja Pankrotihaldurite koja päringu vastuse andmetel on Täitemenetluse regitris menetluses järgnevalt: • 027/2010/2197, sissenõudja PFOÜ (XXX), nõude suurus on XXX eurot, kohtutäitur Risto Sepp • 025/2011/2043, sissenõudja Swedbank AS (10060701), nõude suurust ei ole avaldatud, kohtutäitur Kaire Põlts. Võlgniku vara moodustub pangakonto jäägist summas XXX eurot. Pankrotimenetluse kulud moodustavad: • ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus summas XXX eurot; • raamatupidamis- ja bürooteenus, mis sisaldab kõiki halduri töökoha üürimisega seotud kulusid, ning materjalid XXX eurot; • raamatupidamisdokumentide arhiveerimine ca 200 (täpne maht ei ole teada); • halduri tasu ja sotsiaalmaksu suurust ei ole võimalik täpselt prognoosida põhjusel, et ei ole teada pankrotivarasse võimalikult laekuvad summad, mistõttu halduri tasu siinkohal ei käsitleta. Eeltoodu alusel on pankrotimenetluse võimalikud kulud ilma halduri tasu arvestamata ca 2 400 eurot. Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ning osanikel puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning võlgnik ise on esitanud pankrotiavalduse, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Alaline maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2011. a. augustis, kui täitemenetluses realiseeriti võlgniku kinnisasi ja laekunud raha ei katnud äriühingu kõiki kohustusi. Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt oli alalise maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgnikust sõltumatu asjaolu – 2007. a. lõpus alanud majanduskriis, mille tõttu toimus suur langus kinnisvara sektoris. Algatatud saneerimismenetlus lõppes hüpoteegipidaja vastuseisu tõttu ennetähtaegselt. Hüpoteegipidaja avalduse alusel võõrandas kohtutäitur võlgniku varad. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. 2011. a. on võlgnik tasunud maksuvõlgu ning realiseerinud laojäägi – plastmassist ehitustarvikud soetusmaksumuse hinnaga summas XXX eurot. Samuti võõrandati äriühingu osa nominaalväärtusega XXX eurot ning inventar ja tööriistad soetusmaksumusega XXX eurot. Arvestades võõrandatud vara nomenklatuuri ja müügihinda on allakirjutanu seisukohal, et nimetatud tehingutega ei kahjustatud võlausaldajate huve. Laekunud vahenditega vähendati kohustusi ja tasuti jooksvaid kulusid. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole. Samuti puudub raha ajutise pankrotihaldurile tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku pankrotiavalduses esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 21 711 048,88 eurot. Reaalset vara on ajutine pankrotihaldur tuvastanud summas 51,17 eurot, mille moodustab pangakonto jääk antud summas. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Pankrotimenetluse kulude katmiseks vara ei ole, samuti puudub raha ajutise pankrotihaldurile tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks. PankrS § 30 lg 1 sätestab, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kuludeks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus määras 10.10.2011 määrusega AOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul AOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui XXX eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,9 tundi. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks XXX eurot ning kulutuste katteks XXX eurot. Haldur palub tasu välja mõista riigi vahenditest. Tasu palub ajutine haldur kanda Peeter Sepper’i arvelduskontole . Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning riigi vahenditest tuleb välja mõista ajutise halduri tasu XXX eurot ning kulutuste katteks XXX eurot Peeter Sepper’i arvelduskontole . TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele TL’le (ik XXX).

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.