Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 2 616,12 eurot, viivise protsendina põhinõudelt (2 023,94 eurot), alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress +7% aastas) ning menetluskulud. Kostja võlgnevus tuleneb poolte vahel 22.04.2009 sõlmitud laenulepingust , mille alusel andis hageja kostjale laenu 31 667,80 krooni intressiga 26% aastas ja tähtajaga 10.04.2014. Kostja jäi laenu ja intresside tagasimaksega võlgnevusse alates 10.11.2009, mistõttu ütles hageja lepingu ennetähtaegselt 28.01.2009 üles, peale tähtaja andmist võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi ning on nõus nõude summaga. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asja läbivaatamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 950,03 krooni ehk 60,72 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 6 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Taimi Kollom kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.