Kinnitada PankrS § 158 lg.4 alusel võlausaldajate tunnustatud nõude osade suurused, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: I ja III järgu nõuded: puuduvad . II järgu nõuded kogusummas 510 888.34 eurot võlausaldajate kaupa järgmistes ulatustes: 1) Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskus kaudu (registrikood 70000349) väljamaksmata jaotise osa suurus 409 145,03 € ; 2) Kohtute raamatupidamiskeskus (reg.kood) 70007340 väljamaksmata jaotise osa suurus 346,30 €; 3) AS EMT (registrikood 10096159) väljamaksmata jaotise osa suurus 662,52 € ; 4) Keskkonnainspektsioon (reg.kood 70003106) väljamaksmata jaotise osa suurus 100 020,68 € ; 5) Aktiva Finants OÜ (reg.kood 10746479) väljamaksmata jaotise osa suurus 492.17€; 6) Kohtutäitur Kersti Kaljula (isikukood 45603204210) väljamaksmata jaotise osa suurus 221.64 €
5.Vabastada Raivo Piirla füüsilisest isikust võlgniku, Riho Suik (pankrotis) pankrotihalduri
1 (5)
2-10-17799 kohustustest.
6.Jätta algatamata menetlus võlgnik Riho Suik (isikukood 3670702xxxx) kohustustest vabastamiseks. Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Pankrotimenetluse kulud Kinnitada Riho Suik (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotimenetluse kulud ja massikohustused summas 183.46 (ükssada kaheksakümmend kolm eurot ja 46 senti) EUR. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohus 15.11.2010.a. määrusega kuulutas välja Riho Suik’i pankroti ja määras pankrotihalduriks Raivo Piirla. Pankrotihalduri 09.06.2011.a. koostatud ja 20.06.2011.a kohtule esitatud aruande kohaselt Riho Suik (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 25.03.2011.a. , kohus kinnitas menetluses koostatud jaotusettepaneku 02.06.2011.a. Menetluse käigus on selgunud, et võlgniku autoregistrikeskuses arvel olevad sõidukid on amortiseerunud ja väärtusetud, samuti puudub ka tagasivõidetav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid. Pankrotihaldur on seisukohal, et edasine pankrotimenetluse läbiviimine on perspektiivitu, kuna menetluse käigus pankrotivara pole müüdud ja võimalused pankrotivara moodustamiseks on ammendunud ning PankrS § 158 lg.4 tuginedes teeb kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Riho Suik on kohtule esitanud võlgadest vabastamise avalduse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus aruande kinnitamisel vastavalt PankrS § 171 sätetele. Pankrotimenetluse ajal on pankrotivara hulka laekunud võlgnikule määratud indvaliidsuspension, kohtutäituri poolt kinni peetud rahalised vahendid ja panga poolt makstud intressid kokku 2919,86 €. Aruande koostamise päevaks müümata pankrotivara ei ole ja puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Haldur märkis aruandes, et autoregistrikeskuses on võlgniku nimel ja arvel järgmised sõidukid Opel Corsa reg.märk 082 TCJ (ehitusaasta 1986.a.) Ford Escort reg.märk 227 VVV (ehitusaasta 1988.a.) ja Opel Rekord reg.märk 878 AIH (ehitusaasta 1986.a.), menetluse käigus on selgunud et sõidukid on amortiseerunud ja väärtusetud, selles osas laekumise ette näha ei ole. Seega aruande koostamise päevaks müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Vara välistamist ei toimunud, hagisid esitatud ei ole. Pandiese pankrotimenetluses puudus, jaotise alusel väljamakseid teostatud ei ole raha puudumisel. Väljamakseteks võlgnikule on indvaliidsuspension 1221,31 €, mis on eraldatud sotsiaalkindlustusameti poolt ja kuulub sihtotstarbeliselt võlgnikule, nimetatud raha hoiustati Danske Bank A/S Eesti filiaal arveldusarvel. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks on:
2 (5)
2-10-17799 1) Kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu ja kulutused 1 597.79 € (25 000.-krooni) (kohtumääruse 15.11.2010.a. jõustunud), välja makstud 1 515,09 €;
2.Väljamakstud menetluskulud kokku moodustavad 183,46 € s.h ruumide kasutamine, transpordikulu, telefoni jne bürookulud kokku 120.- €, tasutud maamaks 43,10 € , panga ülekandekulud 7,58 € ja kuulutuste avaldamise kulud 12,78 €.
3.Haldur tasu jaoks rahalised vahendid puuduvad. Arvestuslikult moodustab halduri tasu 1080,17 €, aluseks on töötunnid menetluses kokku 13 tundi, tunnitasu määraks on arvestatud 83,09 € (PankrS § 23 lg.3) Halduri töö sisuks oli võlgniku 2008.a, 2009.a. 2010.a. tehingute uurimine võimalike tagasivõitmise tehingute võimaluste analüüsimine kokku 8 tundi, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, menetlusdokumentide koostamine kohtule 5 tundi. Halduri tegevus oli seotud võlgniku tehingute uurimisega võimalike tagasivõitmise tehingute võimaluste analüüsimisega ja menetlustoimingute nõuete kaitsmise koosoleku korraldamine, jaotusettepaneku koostamine ja suhtlemine võlausaldajatega ja võlgnikuga. Pankrotihalduri hinnangul tuleks võlgniku maksejõuetuse üldiseks põhjuseks kokkuvõtvalt lugeda asjaolu, et võlgnikul tekkisid seoses Pärnu Maakohtu kohtuotsusest (10.septembril 2007.a.) kriminaalasi nr. 1-99-12 kohustused, mida hilisemalt seoses töövõimetuse kaotusega ei suudetud täita ja võlgnik konstateeris enda maksejõuetust sest kohustuste suurus moodustas 510 888, 34 €, vara aga puudus. Analüüsides võlausaldajate poolt esitatud nõudeavalduste aluseks olevaid asjaolusid, märkis haldur ära järgmist: 10.septembril 2007.a. Pärnu Maakohtu otsuse alusel kriminaalasi nr. 1-99-12 mõisteti Riho Suik süüdi võõra vara salajase vargusega KrK §139 lg.3 p.1 (KarS §199 lg.2p.6 ) järgi kvalifitseeritavas kuriteos, tahtlikult käibedeklaratsioonide esitamata jätmisega, esitatud deklaratsioonides valeandmete esitamisega ning maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisega, selle tulemusena jäi maksudena laekumata 1000 000.-krooni või enam, kvalifitseeritavas kuriteos KrK §148 1 lg.10 (alates 15.03.2007.a. KarS § 389 lg.1 alusel), teisi isikuid ära kasutades ebaseadusliku raide organiseerimisega seoses, millega põhjustati suur kahju keskkonnale KrK §155 lg.2 p.1 (KarS § 356 lg.1 ) kvalifitseeritud teos, käibe tahtliku varjamise, käibedeklaratsioonis ebaõigete andmete esitamisega, käibedeklaratsioonide tahtliku esitamata jätmise, käibemaksu tahtliku tasumata jätmises, selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt KrK §148 1 lg. 7 (alates 01.06.2000.a. KrK § 148 1 lg.10 ning alates 15.03.2007.a. KarS § 3891 lg.1) kvalifitseeritava kuriteos. Muude tähtsust omavate asjaoludena märgib haldur võlgniku kohustustest vabastamise menetluse avalduse kohta - teadaolevalt on Riho Suik’il tuvastatud raske puue, millega seoses on tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine piiratud (haldurile ja kohtule on esitatud Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu Büroo otsus nr. 614623 20.04.2010.a.) Arvestades eeltoodut on Riho Suik praktiliselt töövõimetu, eeldatavasti rahaliste vahendite laekumine tööalasest tegevusest on vähetõenäoline ja seepärast on ka võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgadest vabastamise menetluse ajal vähetõenäoline. Pankrotihaldur on esitanud võlausaldajatele järelepärimise, milles palus võlausaldajaid avaldada arvamust võlgniku poolt esitatud võlgadest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku nimetamise kohta. Halduri järelepärimisele vastasid Kohtute Raamatupidamiskeskus ja Keskkonnainspektsioon, vastuväiteid ei esitanud. Kohtute Raamatupidamiskeskus esitas vastuseks 13.06.2011.a avalduse kohtuotsuse nr 1-99-12 tulenevast sundraha ja kohtukulu nõudest loobumiseks seoses aegumisega KarS § 82 lg.1 p. 2 alusel. Juhul kui kohus peab vajalikuks algatada võlgadest vabastamise menetluse, annab haldur enda nõusoleku enda nimetamiseks usaldusisikuks.
3 (5)
2-10-17799 Pankrotihaldur palub lõpetada Riho Suik’i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada pankrotihaldur tema kohustustest ning otsustada võlgadest vabastamise menetluse algatamine. Kohtu seisukoht
1.Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 158 lg.4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas nõuete kaitsmise koosolek toimus 25.03.2011.a vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suurused, mille ulatuses raha ei ole saadud. Võlausaldajaid on teavitatud pankrotimenetluse käigust ning ükski võlausaldaja või kolmas isik ei ole avaldanud soovi maksta masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti täiendavaid summasid. Seega puudub võimalus Riho Suik (pankrotis) suhtes pankrotimenetluse jätkamiseks PankrS § 158 lg.4 alusel. PankrS § 66 lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohtu hinnangul on pankrotimenetluses tehtud kulutused kokku summas 183.83 46 eurot vajalikud. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri ettekanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest.
2.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse tähtaegselt 30.08.2010, , kuid võlgnik ei ole avalduses kinnitanud PankrS § 170 lg 2 mõttes, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Pankrotihaldur on informeerinud 09.06.2011.a kirjaga võlausaldajaid Riho Suik avaldusest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja võimalusest PankrS § 171 lg 1 teise lause kohaselt esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Tänaseni ei ole ükski võlausaldaja kohtule vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Siiski ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud, kui võlgniku puhul esineb üks või mitu PankrS § 171 lg. 2 loetletud tingimust. Vastavalt PankrS § 171 lg. 2 võib kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata muuhulgas, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–381 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku 4 (5)
2-10-17799 olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus on, tuginedes pankrotihalduri esitatud andmetele, kindlaks teinud et Pärnu Maakohtu 10.septembri 2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-99-12 (tõendatud elektroonilise kohtuinfosüsteemi kehtiva väljatrükiga) mõisteti Riho Suik süüdi: 1) võõra vara salajase vargusega seoses KrK §139 lg.3 p.1 (KarS §199 lg.2p.6 ) järgi kvalifitseeritavas kuriteos, 2) tahtlikult käibedeklaratsioonide esitamata jätmisega, esitatud deklaratsioonides valeandmete esitamisega ning maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisega, selle tulemusena jäi maksudena laekumata 1000 000.- krooni või enam kvalifitseeritavas kuriteos KrK §148 1 lg.10 (alates 15.03.2007.a. KarS § 389 lg.1 alusel); 3) teisi isikuid ära kasutades ebaseadusliku raide organiseerimisega seoses, millega põhjustati suur kahju keskkonnale -KrK §155 lg.2 p.1 (KarS § 356 lg.1 ) kvalifitseeritud teos, 4) käibe tahtliku varjamise, käibedeklaratsioonis ebaõigete andmete esitamisega, käibedeklaratsioonide tahtliku esitamata jätmise, käibemaksu tahtliku tasumata jätmises, selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt ning seda kõike suures ulatuses - KrK §148 1 lg. 7 (alates 01.06.2000.a. KrK § 148 1 lg.10 ning alates 15.03.2007.a. KarS § 3891 lg.1) kvalifitseeritavas kuriteos. Kohus leiab, et kuna võlgnik võlgnik Riho Suik on süüdi mõistetud erinevate maksualaste kuritegude toimepanemises ei ole tema suhtes vastavalt PankrS § 171 lg.2 p.1 kohustusest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud ja kohustusest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.
Ivika Sillaots Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.