Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud 04.07.2011 esitas Osaühing A.B. (registrikood XXX) kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, kuna äriühing oli muutunud maksejõuetuks. Harju Maakohus võttis 06.09.2011 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Rein Vaiksaare. 16.09.2011 on ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule ajutise halduri aruande Osaühing A.B. pankrotimenetluses kulude aruande, taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning tasu saamiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest. Ajutise pankrotihalduri aruanne

Äritulud (käive)

Kasum/kahjum

Omakapital

Viimaste aastate majandustulemustest nähtub, et majandustegevus ettevõttes on olnud kahjumlik viimased kolm aastat. Kahjumi tõttu muutus võlgniku omakapital negatiivseks juba 2010 aasta lõpuks. Juba hiljemalt 2010.aasta lõpus pidi olema juhtkonnale selge, et võlgniku omakapitali tegelik suurus on alla seaduses ettenähtud miinimummäära, milleks oli 40 000 krooni ning juhatus oleks pidanud esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed, vastavalt Äriseadustiku (ÄS) § 176 sätestatule.

Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, võlgade suuruseks on vähemalt 49 672,34 eurot, mis ületab varade maksumuse mitmekümnekordselt. Haldur on seisukohal, et ettevõtte maksujõetuse on põhjustanud juhatuse vähene kogemus ettevõtte juhtimisel, käibevahendite nappus ja ebasoodus olukord ehitussektoris, mis on tinginud nõudluse järsu vähenemise ettevõtte poolt osutatavate teenuste järele. Juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu haldur tuvastanud ei ole. Formaalselt esineb juhatuse liikme tegevuses/tegevusetuses küll Karistusseadustiku § 3851 ettenähtud koosseis (Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine), kuid haldur on arvamusel, et juhatuse liige ja omanikud on heauskselt püüdnud aastaid ettevõtet nö „vee peal„ hoida, kasutades selleks ka omi isiklikke vahendeid. Samuti pole kahjuliku tagajärje ulatus eriti märkimisväärne. Halduri arvates puudub juhatuse liikme tegevuses pahatahtlikkus ning tegevusetuse võib pigem panna tema teadmatuse arvele. Seega tuleks lugeda maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalik rahasumma vähemalt 4 000 eurot. Kui kohtu deposiiti asjast huvitatud isikutelt sellist summat ei laeku, tuleb OÜ A.B. pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankS § 29 lg 1 alustel.

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruandes avaldatud hinnangul on võlgnikul vara 1709,88 eurot, teadaolevaid võlgu kokku vähemalt 49 672,34 eurot. Võlad ületavad vara mitmekümnekordselt. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul väljakujunenud püsiv maksejõuetus, tal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste esinemist. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku omakapitali tegelik suurus oli juba 2010.aasta lõpus alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab haldur ebasoodsat olukorda ehitussektoris, mis tingis nõudluse järsu vähenemise ettevõtte teenuste järele, tugevat konkurentsi ehitussektoris, samuti juhatuse vähest kogemust ettevõtte juhtimisel ja käibevahendite nappust. Juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu ajutine haldur võlgniku juhatuse liikmete tegevuses tuvastanud ei ole, mistõttu tuleks lugeda võlgniku maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. 27.09.2011 määrusega määras kohus deposiiti tasutava summa suuruseks 4000 eurot ja tasumise tähtaja ning tegi võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks. Teade kohtumääruse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.09.2011. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks laekunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täitmise kohta, halduri toimingutele kulutatud tööaja arvestuse ja taotluse töötasu määramiseks 22,5 töötunni eest, tunnitasuga 80 eurot/ tund, summas 1800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 594 eurot.

Ajutine haldur palub tasu ja kulutused välja mõista võlgnikult. Võlgniku esindaja 27.09.2011 kohtuistungil on andnud nõusoleku ajutise halduri tasu ja kulutuste 1800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, tasumiseks. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi arvestades mõistlik. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Ajutisele haldurile tuleb määrata tasu summas 1800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 594 eurot (kokku 2394 eurot) ja välja mõista võlgnikult. Tuginedes halduri taotlusele ja kooskõlas PankrS § 23 lg 6 mõistab kohus kulutused välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, Causa Õigusbüroo OÜ-le (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX, AS SEB Pank). PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus asub seisukohale, et ajutisel pankrotihalduril tuleb likvideerida Osaühing A.B. ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Pärast äriühingu kustutamist äriregistrist tuleb pankrotihaldur Rein Vaiksaar vabastada Osaühing A.B. ajutise pankrotihalduri kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale hoiule võlgniku seaduslikule esindajale. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda Osaühing A.B. juhatuse liikme EK ́i (isikukood XXX, eluk. XXX) vastutavale hoiule.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.