Tsiviilasi nr 2-11-24119
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-24119
Tsiviilasi
Hxxxx Kxxxx hagi Exxxx Oxxxxvastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
255,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hxxxx Kxxxx ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: x Kostja: Exxxx Oxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, kindla elukohata, ema aadress xxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Hxxxx Kxxxx hagi Exxxx Oxxx vastu rahuldada. Mõista välja ExxxxxOxxxxxx Hxxxx Kxxxx kasuks 255,65( kakssada viiskümmend viis) eurot ja 65 eurosenti) tekitatud kahju katteks. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Exxx Oxxxx kanda. Mõista välja Exxxx Oxxxxxx HxxxxxKxxxx kasuks 63,91( kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti) eurot menetluskulude( riigilõivu) katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
1 (3)
Hxxxx Kxxxx esitas 24.05.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Exxxx Oxxxx vastu tekitatud kahju: 255,65 eurot, hüvitamiseks. Nõude tõendamiseks on lisatud Lõuna Prefektuuri vastus H.Kxxxx järelpärimisele( tl 5). Kohus nõudis hagejalt riigilõivu tasumist, hageja tasus selle ning kohus võttis hagi menetlusse 10.06.2011a. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 18.juuliks 2011.a. Kohus selgitas määruses, et hagi menetletakse lihtsustatud korras ja kui kostjal on soov, et kohus teda ära kuulaks, tuleb sellest kohtule kirjalikult teatada. Kohus selgitas ka, et kui kostja ei soovi ärakuulamist kohtu poolt või ei vasta määratud tähtajaks, on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav märatud ajal. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Menetlusdokumente hagis märgitud aadressil kostjale edastada ei õnnestunud, postitöötaja poolt on tehtud märkus, et E.Oxxxxei ela aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas. Rahvastikuregistri järgi elab E.OxxxxTxxxlinnas. Kohtule on teada teistest menetluses olevatest asjadest, et E.Oxxxxelab xxxxxxx. Kohus saatis seetõttu kostjale hagimaterjali tema ema elukohta: xxxxxxxxxxxxxxx, kust kostja on selle kätte saanud 22.07.2011a. Kuivõrd kostjale antud vastamistähtaeg oli menetlusdokumentide kättetoimetamise ajaks möödas, saati kohus kostjale 30.08.2011a uuesti menetlusdokumendid, kirjaliku vastamistähtajaga 26.09.2011a. Kostja on need isiklikult kätte saanud 01.09.2011a (tl.14), kuid ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud.
Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on pooltele teatanud, et hagi menetletakse kohtu äranägemise kohaselt lihtmenetluses, s.h, et kohus teeb kohtuotsuse määratud ajaks kohtuistungit pidamata, kui pooled ei soovi olla ärakuulatud. Pooled ei ole enda küsitlemist taotlenud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõude aluseks on kostja poolt talle tekitatud kahju. Lõuna Prefektuuri 31.05.2011a vastusest (tl.5) hageja avaldusele nähtub, et politsei on tuvastanud kohapeal, et 11.05.2011a on Exxxx Oxxxx poolt ära lõhutud H.Kxxxxxx kuuluva korteri välisuks ja köögi topeltaknad, mille on tekitatud korteriomanikule kahju 255 eurot. Antud teo eest on E.Oxxxxxe koostatud 12.05.2011a kiirmenetluse otsus KarS § 218 lg 1 järgi. TsMS § 407 lg.1 järgi kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole kohtule hagi kohta midagi vastanud ega vastupidist tõendanud. E-Kinnistusraamatu kandest (tl.15) on näha, et korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxx, omanik on Hxxxx Kxxxx.
2 (3)
Väärteomenetlus on süüteomenetlus (KarS § 3 lg.2). Lõuna Prefektuur tõendab, et Exxxx Oxxxx süüdi tunnistatud süüteo toimepanemises 11.mail, s.o. samal kuupäeval, mille kohta hageja märgib, et Exxxx Oxxxx lõhkus xxxxxxxxxxxxxxkorteri ukse ja aknaklaasi. E.Oxxx on süüdi tunnistatud KarS § 218 lg.1 järgi. KarS § 218 lg.1 näeb ette varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu või võõra asja rikkumise puhul, kui sellega ei põhjustatud olulist kahju. Käesoleval juhul on hageja määratlenud tekkinud kahju suuruseks 255.65 eurot, mis ei kujuta endast olulist kahju Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 tähenduses. See tähendab, et väärteomenetluses tehtud otsusega on tuvastatud Exxxx Oxxxx süü varavastase süüteo toimepanemises, mis seisnes võõra asja rikkumises ja millega põhjustatud kahju ei olnud olulises suuruses. See on kahju õigusvastane tekitamine. Hageja on määratlenud tekkinud kahju suuruseks 255.65 eurot ja selle suurust ei ole vaidlustatud. Kohus leiab, et arvestades tekitatud kahju liiki- korteriukse ja aknaklaaside vahetus koos paigaldusega- on selle suurus summas 255.65 eurot, usutav. VÕS § 3 p.2 järgi võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. Hageja on sellise kahju hüvitamise nõude esitanud ja see on kooskõlas VÕS §-s 127 nimetatud kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatusega. Kostja ei ole hagejale tekitatud kahju tasunud ja hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamise kohustuse täitmist. Hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
Kohtunik Ülle Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.