Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-28960 üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Placet Group OÜ esitas 21.06.2011.a kohtule hagiavalduse Jxxx Pxxxx vastu võlgnevuse 127,82 eurot nõudes. Võlgnevusest moodustab 63,91 eurot põhivõlg, 12,78 eurot intress ning 51,13 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja on määruse ja hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 04.07.2011.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja sõlmis 23.01.2008.a hagejaga laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt 1000 krooni laenu ning kohustus laenu ja intressi summas 200 krooni tagastama hiljemalt 07.02.2008.a. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingu üldtingimustes kokku leppinud, et kostja maksab tähtajaks tasumata summalt viivist 0,75 % päevas. Hageja on arvestanud perioodi 08.02.2008 – 15.06.2011 viiviste suuruseks 586,21 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist summas 51,13 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

2-11-28960 Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 60 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.