Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-21871 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS esitas 15.11.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxx Hxxxxxxx vastu võlgnevuse 383,68 eurot saamiseks. Kohus tegi 30.11.2010.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 23.03.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Swedbank AS-i esindaja kinnitas määruse kättesaamist 12.04.2011.a. Swedbank AS esitas 11.05.2011. a kohtule hagiavalduse xxxxxHxxxxxxx vastu võlgnevuse 396,02 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 319,56 eurot tagastamata põhiosa, 47,25 eurot tasumata intress ja 29,21 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja registreeritud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Kohus saatis kirja KIS andmebaasis olevale aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxuid ka sealt tagastati kiri märkega „ei ela antud aadressil“. Jõgeva Linnavalitsusel ja Lõuna Politseiprefektuuril kostja kohta andmed puuduvad. 05.08.2011. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 05.08.2011.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 05.08.2011.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks

2-11-21871 Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 22.04.2008.a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt ning hageja ütles lepingu 19.03.2010.a üles. Kostja võlgnevus hageja ees on 10.05.2011. a seisuga kokku 396,02 eurot, mis koosneb põhiosast 319,56 eurot, intressist 47,25 eurot ning viivisest 29,21 eurot. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud seisuga 10.05.2011.a viiviste suuruseks kokku 29,21 eurot. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 11.05.2011-24.10.2011 viiviste suuruseks 11,74 eurot (põhivõlg 319,56 eurot x 0,022 % x 167 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 750 krooni, millele vastab 47,93 eurot ja hagilt tasutud riigilõiv summas 76,69 eurot. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud (riigilõivu) saab TsMS § 144 p 7 kohaselt lugeda hagimenetluse kuludeks. Lisaks tasus hageja 05.08.2011.a riigilõivu 6,39 eurot kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõivud kogusummas 131,01 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.