2-10-4684 KÜ Liikuri 46 hagi Nadežda Zaitseva vastu 2248,32 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. aprilli 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nadežda Zaitseva apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.oktoober 2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Liikuri 46 (registrikood 80074260), lepinguline esindaja Jevgeni Tverdohlebov Kostja Nadežda Zaitseva (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jelena Metsalu
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1076,64 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.aprilli 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja, Nadežda Zaitseva kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KÜ Liikuri 46 palus Nadežda Zaitsevalt välja mõista põhivõla 35 178,56 krooni (2248,32 eurot), viivise korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 alusel 09.02.2011 seisuga 14,16 eurot ja alates 10.02.2011 viivise 0,07% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Kuna kostja võttis hagi õigeks 1171,68 euro suuruse võla osas, palus hageja selle summa osas pöörata otsuse viivitamatult täitmisele.
2.Kostja ei ole tasunud hageja poolt esitatud arveid täies ulatuses alates 2007. aastast. Selle tagajärjel oli asja arutamise seisuga kogunenud kostjal võlgnevus majanduskulude osas 35 178,56 krooni (2248,32 eurot). KÜS § 7 lg 4 alusel ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-st 8 on hageja arvestanud põhivõlalt viivist 14,16 eurot ja kostjal tuleb seda tasuda kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited
3.Kostja võttis hagi õigeks 1171,68 euro suuruse põhivõla osas. Muus osas vaidles kostja hagile vastu.
4.Tulenevalt VÕS § 88 lg 6 p-st 3 oleks pidanud hageja arvestama kostja poolt tasutud summasid esmajoones põhivõlgnevuse ja alles seejärel kogunenud viivisevõla kustutamiseks. Kuna hageja seda ei teinud, tuleb viivis jätta üldse välja mõistmata. Kostja ja ta abikaasa on töötud ning kostjal puudub võimalus tasuda hagetavat summat. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus selle üle, et kostjal oli ja on ka praegusel ajal on võlgnevus hageja ees majandamiskulude osas ning see kuulub hagejale hüvitamisele. Pooled ei vaidlustanud teineteise poolt esitatud võlgnevuse arvestust aritmeetilise õigsuse osas.
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on õigesti kustutanud kostja võlgnevust. Kohus leidis, et hageja on kostja võlga kustutanud õigesti, so kustutades esmalt viivisintressid ja siis põhivõlgnevuse. Sellise korra kehtestab VÕS § 88 lg 8. Kostja seisukoht, et antud paragrahv reguleerib intressi, mitte viivise (viivisintressi) arvestamise korda, on ekslik. Intressi üheks liigiks peetakse ka viivisintressi. Seetõttu kehtib VÕS § 88 lg-s 8 osundatu ka viivisintressi (viivise) kohta. Kostja poolt osundatud VÕS § 88 lg 6 reguleerib aga olukorda, kus võlgnikul on mitu samaväärset (põhi-) kohustust, mille täitmiste järjekorda ei ole kindlaks määratud. Antud juhul seda pooltevahelistes suhetes ei esine.
7.Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja poolt esitatud kostja võlgnevuse arvestus lugeda õigeks. Seega on kostjal põhivõlgnevus hageja ees 35 178,56 krooni (2248,32 eurot)
ja viivisevõlg 09.02.2011 seisuga 14,16 eurot. Pooltel ei ole vaidlust selles osas, et hageja poolt nõutu on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 tähenduses. Võlgnevus kuulub põhinõude osas kostjalt väljamõistmiseks KOS § 13 lg 1 ja KÜS alusel.
8.Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt viivise arvestamise aritmeetilist osa ning hageja oli võlgnevust kustutanud õigesti, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele KÜS § 7 lg 4 alusel viivised seisuga 09.02.2011 suurusega 14,16 eurot. Kostjal on TsMS §-st 367 tulenevalt alates 10.02.2011 kuni põhinõude 35 178,56 krooni (2248,32 euro) täitmiseni tekkivate viiviste tasumise kohustus KÜS § 7 lg 4 kehtestatud määras. Põhinõue suurusega 1171,68 eurot kuulub TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel viivitamatult täitmisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 2262,48 eurot, millest põhivõlgnevusena 2248,32 eurot ja viivisena 09.02.2011 seisuga 14,16 eurot. Kostja palub teha uue otsuse, millega mõista temalt hageja kasuks välja kokku 2080,49 eurot, millest põhivõlgnevusena 1171,68 eurot ja viivisena 09.02.2011 seisuga 908,81 eurot. Samuti palub kostja muuta esimese astme kohtu menetluskulude jaotust seoses otsuse osalise tühistamisega ning jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda.
10.Ebaõige on kohtu arvamus, et VÕS § 88 lg 6 reguleerib ainult sellist olukorda, kus võlgnikul on mitu samaväärset (põhi-) kohustust, mille täitmiste järjekorda ei ole kindlaks määratud. Antud sättes puudub otsene viide põhilistele võlgniku kohustustele ja sätte esimesest lausest järeldub, et võlgnik ja võlausaldaja peavad määratlema, millise kohustuse täitmiseks laekuvaid rahalisi vahendeid kasutatakse. Kuna KÜ Liikuri 46 üldkoosoleku otsusega on määratletud majanduskulude arvestamise ja tasumise kord, siis kuulub ka viivise kustutamise korra otsustamine hageja üldkoosoleku pädevusse.
11.Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-le 18 on MTÜ kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Viivise kustutamise korra määratlemine on seaduslik ainult juhul, kui vastava otsuse on teinud hageja liikmete üldkoosolek. Kuna hageja üldkoosoleku otsust viiviste kustutamise korra määratlemiseks ei ole ja pooled ei ole määratlenud põhivõla ja viivise kustutamise korda, tuleb kostja võla kustutamisel juhinduda VÕS § 88 lg 6 p-st 3.
12.Ebaõige on kohtu seisukoht, et intressi üheks liigiks peetakse ka viivisintressi. Viivis ja intress ei ole sünonüümid. Nad erinevad nii sisult kui ka tähenduselt. VÕS § 113 lg-s 1 on sätestatud viivise mõiste ja mõte ning VÕS § 397 lg-tes 1 ja 4 on sätestatud intressi mõiste. Seaduseandja nimetab intressiks laenuandja tulu. Kuna VÕS § 88 lg-s 8 puudub otsene viide viivisele, siis ei saa eeldada, et antud säte reguleerib viivisega seotud õigussuhteid.
13.Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ja ei andnud hinnangut järgmistele asjaoludele: 29.04.2010 sai kostja teada hageja juhatuse poolt kasutatavast võla arvestamise metoodikast. 08.06.2010 kirjutas kostja maksekorralduses, et maksab põhivõla, kuid hageja ei muutnud olemasolevat võla arvestamise metoodikat ja jätkas viiviste kustutamist enne põhivõlga. Neid fakte hageja esimese astme kohtus ei vaidlustanud. 2008. a novembrist alates maksis kostja igakuiselt arvel märgitud summast enam, mis kostja õigustatud ootuste kohaselt oleks pidanud viima esmalt põhivõla ja seejärel viivise kustutamiseni. Kostja sissetulek on piiratud ja tema pere elab linnalt saadavatest sotsiaaltoetustest. Kustutades esmalt viivise ja siis
põhivõlgnevuse, teeb hageja juhatus kostjal võlgnevuse kustutamiseks võimatuks, kuna võlg kasvab vaatamata kostja igakuistele maksetele ja hagejale esitatud viivise tasumisest vabastamise taotlusele. Seega on tõestatud erakorraliste asjaolude olemasolu, mis annab hageja põhikirja 5.13.7. kohaselt juhatusele õiguse vabastada kostja viivise maksmisest. Hageja juhatuse poolne viivise maksmisest vabastamise taotluse mitterahuldamine on seotud hageja juhatuse liikmete isikliku vaenuga kostja suhtes. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
15.Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, mis ületab põhivõlga 1171,68 eurot ja viivist 09.02.2011 seisuga 908,81 eurot ning menetluskulude jaotust. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
16.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
17.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
18.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
19.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja juhindus kostja võlgnevuse kustutamisel õigesti VÕS § 88 lg-st 8. Nimetatud sätet kohaldatakse ka VÕS § 113 järgse viivitusintressi osas. VÕS § 88 lg 8 kohaldamiseks ei pea olema korteriühistu üldkoosoleku sellekohast otsust, nagu kostja ekslikult leiab.
20.Kostjal ei saanud olla õigustatud ootust, et enne viivisevõlga kustutatakse põhivõlg. Sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud. Kostja võtab omaks asjaolu, et ta oli teadlik sellest, et enne põhivõlga kustutatakse viivisevõlg. Hageja selgitas seda kostjale ka 07.05.2010 kirjas. Asjaolud, et kostja märkis 08.06.2010 maksekorraldusele 1000 krooni tasumise kohta, et nimetatud summa on põhivõla kustutamiseks ja et hageja ei vabastanud kostjat viivise tasumisest, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
21.Maakohtu menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
22.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Ande Tänav
Imbi Sidok
summa
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.