Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX).

põhjuseks peab võlgnik endise juhatuse liikme varalist kahju.

RG tegevust, millega tekitati võlgnikule

Harju Maakohtu 01.09.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜH ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Urmas Ustav esitas 26.09.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on ajutise halduri kogutud esialgse info põhjal võlgniku varade mahuks 35 618,72 eurot, mille moodustavad raha kassas ja nõuded kolmandate isikute vastu. Nõuded on ebatõenäoliselt laekuvad. Ajutise halduri kogutud esialgse info põhjal on võlgniku kohustuste mahuks esialgsete hinnangute kohaselt 66 943,97 eurot. Võlgniku omakapital on negatiivne ja eeltoodust nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara olulises määras. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2010. aasta lõpp. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimisele võis kaasa aidata endise juhatuse liikme RG ebaseaduslik tegevus võlgniku vara oma kasuks pööramisel. Samuti võis maksejõuetuse põhjustada majanduslangus ja sellega seonduv tellimuste vähenemine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine haldur olemasoleva detailsusega info põhjal tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Ajutine haldur on olemasoleva info põhjal arvamusel, et antud olukorras ei esine arvestatavat võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja võlgniku tervendamiseks. Edasise võimaliku pankrotimenetluse käigus tuleb ajutise halduri hinnangul täiendavalt analüüsida võlgniku poolt 29.11.2010 sõlmitud müügilepingut, mille objektiks oli sõiduk Citroen Berlingo. Samuti tuleb analüüsida võlgnikule kuni 22.12.2010 kuulunud korteriomandi asukohaga Kari tn 6-51, Tallinn, võõrandamisega seonduvaid asjaolusid. Tulenevalt eeltoodust ja sellest, et võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜH pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜH pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 920 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas seisukohta, et võlgniku juhatuse liige V Š on valmis hüvitama ajutise halduri tasu kolme kuu jooksul. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Urmas Ustavi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜH pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜH on kohustusi 66 973,97 euro ulatuses. Vara on võlgnikul 35 618,72 euro väärtuses, kuid vara koosneb peamiselt ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest kolmandate isikute vastu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused vajavad edasise menetluse käigus täpsemat analüüsimist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine haldur olemasoleva detailsusega info põhjal tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Ajutine haldur on seisukohal, et äriühingu püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2010. aasta lõpp. Kohus leiab, et võlgnik on jätnud täitmata äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 tuleneva kohustuse, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 28.09.2011 määrusega tegi kohus OÜH pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜHpankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 6 000 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜH pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜH ei ole piisavalt vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜH pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜH pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele V Š le (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 920 eurot, mille palub tasuda OÜ-le Advokaadibüroo LEXTAL. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu suurusele vastu vaielnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige V Š on nõus hüvitama ajutise halduri tasu, tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Urmas Ustavi kasuks välja mõista ajutise halduri tasu 1 920 eurot. Väljamõistetud tasu tuleb tasuda OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.