Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) hagi K K vastu võla ja viivise nõudes Hagihind 6608,77 € Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn15040) Hageja lepinguline esindaja Silva Kark (Rakvere 5, 41592 Jõhvi, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja K K ( ) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista K Klt (K) Swedbank AS kasuks kokku 10 323,88 Eurot, millest põhiosa on 6608,77 €, intress 3367,77 € ja põhiosa viivis 347,34 €.
3.Välja mõista K Klt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (6 608,77 Eurot) alates 17.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,072% päevas, kuid mitte rohkem kui 6608,77 €.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Swedbank AS-ile tema poolt tasutud riigilõivust summas 798,89 € pool s.o. 399,45 € ja kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv Swedbank AS arvelduskontole nr 22 700 000 0016 selgitusega „Swedbank hagi K K vastu, maksekorraldus nr 29509 16.05.2011 osaline tagastamine". (Riigilõivu tasus AS Swedbank 16.05.2011 summas 798,89 € Rahandusministeeriumi AS Swedbank kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072369).
5.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
2-11-22783
Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista kostjalt K Klt hageja Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 399,44 € (pool riigilõivust hagiavalduse esitamisel).
3.Välja mõista K Klt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (399,44€) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2). Otsus jõustub selle tegemisest (TsMS § 456 lg 1). Asjaolud, hageja nõue
1.16.05.2011.a. esitas Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) maakohtule hagi K K vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 13.03.2009 sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja K K (edaspidi kostja) laenulepingu nr 09-020994-VV (edaspidi leping) summas 110 440,26 EEK (ükssada kümme tuhat nelisada nelikümmend krooni ja 26 senti) , intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 08.03.2014 (lisa 1). Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 08.kuupäeval (lisa 2). Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.09.2009. Alates 08.09.2009 kuni 08.12.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 16 (kuueteistkümne) üksteisele järgneva laenusumma intressi maksega (lisa 3). Lepingu p.10 kohaselt ja hinnakirja alusel on hagejal õigus arvestada viivist põhiosalt EKP intress + 7% aastas kuni lepingu ülesütlemiseni (0,026% päevas) ning pärast lepingu ülesütlemist on viivise määraks lepingujärgne intressimäär aastas. Lepingu intress oli 26% aastas ning viivisemääraks on alates 23.03.2011 0,072% päevas (26% : 360 = 0,072 % päevas) (lisa 3). 01.03.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 16.03.2011 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. (lisa 4). 22.03.2011 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles (lisa 3). Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 16.05.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 10 323,88 EUR s.h. põhiosa 6 608,77 €, intress 3 367,77 € ajavahemiku 08.05.2009-22.03.2011 eest ja põhiosa viivis 347,34 € ajavahemiku 08.04.2009-16.05.2011 (lisa 3). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
2-11-22783
VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.VÕS § 113 lg 1 loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palume kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi siis kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 440 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse , kui kostja võtab hagi kohtule esitatud avalduses või eelmenetluses hageja hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses õigeks. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuses ja õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks määrata lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni . Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv hagi esitamise eest 798,89 Eurot (lisa 7). Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, 407, 440 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatust palub hageja: 1) lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult; 2) välja mõista K K`ilt Swedbank AS kasuks 10 323,88 Eurot; 3) välja mõista K K`ilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (6 608,77 Eurot) alates 17.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,072% päevas; 4) kõik menetluskulud jätta K K kanda; 5) välja mõista K K’ilt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 798,89 Eurot; 6) välja mõista K K’ilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (798,89 Eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; 7) tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.
2.16.06.2011 esitas kostja kohtule hagi õigeksvõtva avalduse ja teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega ja et ta loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest /t.l 36/.
3.Hageja kinnitab 13.07.2011.a. avalduses, et loobub enne otsuse teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamisest. Hageja palub asja lahendada kirjalikus menetluses ning teha õigeksvõtul põhinev otsus. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv kokku 798,89 EUR. Hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 798,89 EUR-i kuulub kostja poolt tasumisele 399,44 EUR-i ning pool tasutud riigilõivust 399,45 EUR-i kuulub TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel määruse alusel hagejale tagastamisele. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-dest 174’ lg 3 ja 448 sätestatust palub hageja:
2-11-22783
1) lahendada asi kirjalikus menetluses õigeksvõtul põhineva otsusega; 2) välja mõista K K`ilt Swedbank AS kasuks 10 323,88 Eurot; 3) välja mõista K K`ilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (6 608,77 Eurot) alates 17.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,072% päevas; 4) kõik menetluskulud jätta K K kanda; 5) välja mõista K K’ilt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 399,44 Eurot; 6) välja mõista K K’ilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (399,44 Eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; 7) tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. 8) tagastada määruse alusel Swedbank AS-ile pool tasutud riigilõivust summas 399,45 Eurot ja kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv Swedbank AS arvelduskontole nr 22 700 000 0016 selgitusega „Swedbank hagi K K maksekorraldus nr 29509 16.05.2011 osaline tagastamine”. Kohtu seisukoht
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kirjeldava ja põhjendava osa võib otsusest välja jätta ka juhul, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavaks tegemist kohtule, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 444 lg 2 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.