Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 26.11.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt AS Cja LMvahel on 11 juuli 2006 aastal sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenuandja andis ja laenaja võttis laenu 950 000 krooni, intressiga 2,5% kuus. Laenu tähtajaks oli 11 juuli 2007 aasta. Laenuandja kasuks oli seatud

kinnistule hüpoteek esimesele järjekohale hüpoteegisummaga 1 240 000 krooni koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. 27.09.2006 aasta võõrandas LM asjaõiguslepinguga tema omanduses oleva, kuid laenuandaja hüpoteegiga koormatud kinnistu (registriosa XXX) AS`ile, mille kohta on tehtud kinnistusraamatus kanne 05.10.2006 aastal. LM ei tagastanud laenulepingu järgselt laenu kokkulepitud tähtajal, s.t. 11.07.2007 aastal. 14.08.2007 aastal algatas laenuandja täitemenetluse kohtutäitur Arvi Pink juures hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. 02.05.2007 aastal kuulutati välja LM pankrot. Vastav teade ilmus väljaandes Ametlikud teadaanded 02.05.2009. aastal. Pankrotihalduriks määrati Eve Selberg. Pankrotihaldur Eve Selberg edastas 14.05.2007.aastal AS-le C teate LM pankroti väljakuulutamise kohta. Teates on märgitud asjaolu, et vastavalt PankrS §-le 93 lg 1 on võlausaldajad kohustatud esitama haldurile oma nõudeavaldused hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ajalehes ilmumise päevast. Nõudeavaldused palub pankrotihaldur esitada vastavalt PankrS §-le 94 lg 1 ja 2 halduri aadressile. Lisaks on pankrotihaldur teatanud, et Interneti Kaubanduse AS (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29.05.2007.aastal. 17.05.2007.aastal teatas haldur C AS-le, et 14.05.2007.aastal edastatud teate viimases lõigus oli trükiviga ning IK AS (pankrotis) asemel peab olema LM nimi. CAS jättis pankrotihalduri ebakorrektsetele teadetele reageerimata, kuivõrd CAS kasuks oli seatud kinnistule hüpoteek esimesele järjekohale hüpoteegisummaga 1.240.000.- krooni koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ning kinnistu omanikuks oli saanud AS. CAS sai 04.02.2008. aastal teada, kui kohtutäitur Arvi Pink edastas 21.detsembri 2007 aasta kohtumääruse, millega tagati LM(pankrotis) hagi AS vastu kinnistu müügilepingu tühisuse tuvastamiseks ja kinnistu müügi ja asjaõiguslepingu tagasivõitmiseks, et pankrotihaldur on vaidlustanud kinnistu omandi ülemineku tehingu LM`lt AS`ile. Sama kohtumäärusega peatati ka CAS poolt algatatud täitemenetlus kohtutäitur Arvi Pink juures. Käesolevaks hetkeks on kohtuvaidlus lõppenud ja kinnistu on tagasi LM nimel, mille kohta on kinnistus registriosas tehtud kanne 14.04.2008 kohtuotsuse alusel sisse kantud 10.02.2010 omanikuna LM. Vara enampakkumistel müüdud ei ole. Kuivõrd täitemenetlus oli peatatud, siis esitas CAS 15.02.2008.aastal pankrotihaldurile nõudeavalduse LM pankrotimenetluses ja taotluse tähtaja ennistamiseks ja nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks. 14.05.2008 aastal toimus LM pankrotimenetluses teine nõuete kaitsmise koosolek, kus tunnustati CAS nõuet III järgu nõudena summas 1.090.048.- krooni. Nõuete kaitsmise koosolek jättis CAS pandiga tagatud nõude tähtaja ennistamata. Tänaseks on välja kuulutatud LM pankrot ning Laenuandja, CAS, on esitanud pandiga tagatud nõude kohta nõudeavalduse 15.02.2008 aastal. 28.09.2010 esitas CAS taotluse LM pankrotimenetluses uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks ja C nõude tunnustamiseks pandiga tagatud nõudena. 27.10.2010 aastal toimus LM pankrotimenetluses kolmas nõuete kaitsmise koosolek, mille päevakorras oli vaadata uuesti läbi CAS 15.02.2008.a. esitatud nõue ja tunnustada CAS pandiga tagatud nõuet LM(pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 090 048 krooni. Koosoleku protokollist nähtub, et AS Kesitas vastuväite. Hageja palub kohtul tunnustada AS C nõuet LM(pankrotis) pankrotimenetluses summas 1.090.048 krooni esimeses järgus PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel. Kostja vastus Kohtule 04.01.2011. a esitatud vastuses kostja esitatud hagiavaldust ei tunnusta ning palub selle jätta rahuldamata. Kostja hinnangul tuleb tsiviilasja nr 2-10-59767 esemeks olev hagi jätta läbi vaatamata. 14.05.2008.a. LM(pankrotis) pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati CAS-i nõuet III järgu nõudena summas 1 090 048 krooni. Seega eksisteerib vaieldamatult ning üheselt LM(pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosolek) otsus, millega on hageja nõuet LM(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud. Viidatud otsus on kehtiv ning seda ei ole seaduses sätestatud aja jooksul vaidlustatud. PankrS § 105 sätestab, et

nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Antud olukorras ei ole hageja tuginenud (ega väitnud eksisteerivat) mitte ühelegi PankrS § 106 lg 2 toodud asjaolule, mistõttu ei saa olla võimalik ka juba nõuete kaitsmise koosolekul tunnistatud nõude ja selle rahuldusjärgu „veelkordne ning teistsugusele tulemusele viiv tunnustamine“ kohtu poolt. Kuid just seesuguse esemega (s.t. nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõude ja selle rahuldusjärgu vaidlustamine) hagiavalduse on hageja esitanud. Esitatud hagiavaldus on üheses vastuolus PankrS § 105 lg-s 2 sätestatuga ning tuleb ülaltoodud asjaoludel jätta läbi vaatamata. Siinkohal ei saa hageja oma nõude alusena tuua esile tuua ka 27.10.2010 toimunud koosolekut, kuivõrd mistahes otsust (rääkimata PankrS § 103 lg 6 tingimustele vastavat otsusest) hageja nõude (ja/või selle rahuldusjärgu) tunnustamisest ja/või tunnustamata jätmisest viidatud koosolekul vastu ei võetud. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust viia läbi korduvaid koosolekuid nõuete kaitsmiseks, mille tulemused oleksid üksteisega vastuolus (ainukese erandina on see lubatud PankrS § 106 lg 2 toodud alustel, mida aga antud olukorras ei eksisteeri). Seega ei ole 27.10.2010 toimunu isegi formaalselt käsitletav „ilma mistahes õigusliku aluseta toimunud veelkordse nõuete kaitsmise koosolekuna“. Vastupidise seisukohaga nõustumisel võikski pankrotimenetluses jääda toimuma nõuete kaitsmise koosolekud, kus lahendatakse korduvalt samade nõuete kaitsmise küsimust (nt lootuses, et eelmisel koosolekul vastuväite esitanud isik koosolekule ei ilmu vms). On selge, et seesuguse võimaluse loomine ei saa olla seadusandja eesmärgiks, mistõttu ei ole võimalik ka PankrS § 95 kehtetuks tunnistamisele anda hageja poolt soovitud tõlgendust (mis hageja hinnangul hagejal just ülalviidatud viisil käituda võimaldab). Nii nähtub üheselt ka 27.10.2010 toimunud koosoleku protokollist, et AS S ning AS K on osundanud, et küsimus nõude tunnustamisest on otsustatud kehtivalt 14.05.2008 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ning pandiõigus lõppenud PankrS § 95 alusel. Ülaltoodud asjaoludel on küsimus hageja nõudest ning selle rahuldusjärgust lahendatud 14.05.2008 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul, mille otsuseid (ei nõude tunnustamise osas ega ka nõude esitamise tähtaja ennistamise osas) seaduses ettenähtud aja jooksul vaidlustatud ei ole. Siinkohal on oluline, et hageja nõuet tagav pandiõigus on igal juhul lõppenud kehtinud PankrS § 95 alusel ning PankrS § 95 kehtetuks tunnistamine hilisemalt ei saa olla aluseks nõude uuesti läbivaatamiseks. Olukorras, kus pandiõigus on seaduse alusel kehtivalt lõppenud, et ei saa seaduse hilisem muutumine (s.t. muutumine pärast pandiõiguse lõppemist) enam lõppenud pandiõigust „tagasi eksisteerima tuua.“ Nimelt sätestas 14.05.2008 nõuete kaitsmise koosoleku ajal kehtinud PankrS § 95 üheselt, et kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Vaidluse all ei ole, et hageja on oma nõude jätnud tähtaegselt esitamata. Vaidluse all ei ole, et 14.05.2008 otsustati jätta hageja nõude esitamise tähtaeg ennistamata. Ülaltoodud asjaoludel on hagejale kuulunud pandiõigus lõppenud alates 14.05.2008, mistõttu ei kuuluks pandiõigus tunnustamisele. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 02. mai 2007. a otsusega välja LM pankroti. Hageja esitas 15. veebruaril 2008. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 1 090 048 krooni tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja LM vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel väljastas hageja LM laenu kokku 950 000 krooni.

14.05.2008. a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud nõudena summas 1 090 048 krooni. 27.10.2010. a toimus kolmas nõuete kaitsmise koosolek, mille päevakorras oli vaadata uuesti läbi AS C 15.02.2008. a esitatud nõue ja tunnustada AS C pandiga tagatud nõuet LM(pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 090 048 krooni. Vastuväite esitas AS K(tl 23). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt tuleneb tema nõue LM pankrotimenetluses asjaolust, et vastavalt 11.07.2006. a laenulepingule andis hageja LM laenu 950 000 krooni (tl 45-46). LMei tagastanud laenu lepingus kokkulepitud tähtajal 11.07.2007. a (tl 5). Hagiavalduse kohaselt on hageja nõue tagatud pandiga, mille kohta hageja kasuks seatud hüpoteek esimesele järjekohale summas 1 240 000 krooni (tl 47-52). Kostja vastuväite kohaselt tuleks hagi jätta läbi vaatamata või rahuldamata, kuivõrd eksisteerib üldkoosoleku otsus, millega hageja nõuet on LM pankrotimenetluses tunnustatud ja hageja pandiõigus on lõppenud PankrS § 95 alusel alates 14.05.2008. a (tl 31, 33). Kohus nõustub kostja vastuväitega. 14.05.2008. a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud nõudena summas 1 090 048 krooni. 14.05.2008. a üldkoosoleku otsus on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud (tl 70). PankrS § 105 sätestab, et nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Käesoleval juhul ei ole hageja tuginenud mitte ühelegi PankrS § 106 lg 2 toodud asjaolule, kuid leiab, et tema nõue peaks olema tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud järgus, kuivõrd PankS § 95 on alates 1.01.2010. a kehtetu (tl 41). Kohtu hinnangul ei ole seadusandja andnud seaduse muudatusele tagasiulatuvat mõju, mistõttu tuleb hageja pandiõigus lugeda lõppenuks alates 14.05.2008. a. Riigikohus on lahendis 3-2-1-47-11 selgitanud pankrotiseaduse muudatusi. Enne 1. jaanuari 2010 kehtinud PankrS § 95 kohaselt, kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg-s 1 nimetatud teade (halduri teade pankrotimääruse, võlausaldajate üldkoosoleku aja ja koha ning nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgede kohta), jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Alates 1. jaanuarist 2010 on nimetatud säte kehtetu. Alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva PankrS § 102 lg 1 kohaselt, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast PankrS § 93 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt ei ole nõude esitamise tähtaja ennistamine vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Seega tekib küsimus, millisest pankrotiseaduse redaktsioonist tuleb lähtuda juhul, kui pankrotimenetlus on alanud enne 1. jaanuari 2010 (seega enne PankrS § 95 kehtetuks tunnistamist) ning nõuete esitamise tähtaeg lõpeb samuti varasema (enne 1. jaanuari 2010 kehtinud) pankrotiseaduse redaktsiooni kehtivuse ajal. Tulenevalt PankrS § 193 lg-st 1 kohaldatakse enne praegu kehtiva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast praegu kehtiva seaduse jõustumist, kehtivas seaduses sätestatut. LM pankrot kuulutati välja 02. mail 2007. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja jättis oma nõude LM pankrotimenetluses tähtaegselt pankrotihaldurile esitamata ning 14.05.2008. a võlausaldajate üldkoosolek jättis hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata ning nõuet tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud nõudena (tl 17, 18). Riigikohus on lahendis 3-2-1-47-11 leidnud, et olukorras, kus pankrotimenetlus on alanud enne 1. jaanuari 2010 ning nõuete esitamise tähtaeg on lõppenud samuti varasema pankrotiseaduse kehtivuse ajal, tuleb lähtuda enne 1. jaanuari 2010 kehtinud PankrS §-st 95, mille

kohaselt, kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg-s 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Eeltoodust tulenevalt kuulu hageja pandiõigus tunnustamisele, samuti ei kuulu hagiavaldus rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.